Kuna meile pakuti testimiseks Pentaxi 645z keskformaatkaamerat, mille kõrval täiskaadersensor nagu mänguasi, oleme oodanud hetkel, ülevaatele mingit sisu anda.
Hetkel mil Salvest pöördus meie poole, et tarvis tootepilte, sai episoodi sisu lukku.
PENTAX 645Z sensor on umbes 1,7x suurem, kui 35mm. (Kuna raudselt arvutab keegi 35*1,7, siis täpsustan et suurust võrreldakse pindalas)
Pentaxi sensori mõõtmed on 43,8 × 32,8mm ja Canon 1Dx mkII on 36 x 24 mm.
Kaameral on 51,4 Megapixlit ning keskmine faili suurus RAW formaadis umbes 70MB
Spekk on Pentax 645Z puhul muljetavaldav, kuid päris igaühele see kindlasti ei sobi.
Olgugi et kaamera on omasuguste seas loetud väga kiireks, ei ole see võrreldav 1D, D850, Sony A7R vms kaameraga.
Hetkel müügileolevate täiskaadritega on see kaamera kohutavalt aeglane.
Me ei ole esimesed ega viimased, kes seda ütlevad, kuid autofookus on sel kaameral kohutav.
Valgustingimused peavad olema ideaalsed, mis tõenäoliselt saavutatavad vaid hästi valgustatud stuudios (samas tegu on stuudiokaameraga)
Et anda autofookuse emotsiooni edasi, on see võrreldav Canoni 2000a alguses välja tulnud 300D-ga mis reaalselt fokusseeris isegi paremini.
Dünaamiline kontrast on antud kaameral nagu must maagia ja iga Sony kahvatub.
On väheseid kaameraid, mis suudavad süsimustast ja ära põlenud valgest nii palju detaili välja tuua, kui seda suudab selle fotokaga.
Ning tänu CMOS sensorile, kannatab ka kõrgemat iso, kui tavaliselt kõrge megapixliga kaamerad.
Tavaliselt on müravaba 100-200 iso, kuid 645z on täitsa rahuldav ka 1000 juures, olgugi et seda tüüpi kaameraid kasutatakse peamiselt lisavalgusega.
Ennetades kommentaariumit teemal, kuidas mõni taskukas või telefon teeb kiiremini ja kõrgema isoga jne, tasuks meeles pidada kellele ja kuhu on antud kaamera suunatud.
Tegu on peamiselt stuudiokaameraga, peamiselt toote ja portree pildistamiseks ja sihtrühm on kaamerale väga väike.
Miks tootefoto tegemisel ei kasutanud distantspäästikut? Päästikule vajutamist oli kohe valus vaadata.
Tootefoto tegemisel oleks ehk siiski targem käsitsifokusseerimist kasutada, eriti suure sensori puhul.
Miks tootefoto tegemisel ei kasutanud distantspäästikut? Päästikule vajutamist oli kohe valus vaadata.
Tootefoto tegemisel oleks ehk siiski targem käsitsifokusseerimist kasutada, eriti suure sensori puhul.
Eks see ongi näide sellest kuidas tegelikult reklaamfotot teha ei tohi. Selliselt saab pildi mis viimasegi ostja minema peletab.
Distantspäästiku puudumine on üks pisike osa sellest mis kõik puudu on:
- valgustus
- hajutid
- valgus/värvifiltrid
- valgusmääraja
jne.
PS: Ma omal ajal sain teha paar aastat koostööd paari erineva meediaga, siis oli näha millist tehnikavirma reklaamimehed kaasas tassisid, et õues üks korralik reklaamfoto saada.
PS: Ma omal ajal sain teha paar aastat koostööd paari erineva meediaga, siis oli näha millist tehnikavirma reklaamimehed kaasas tassisid, et õues üks korralik reklaamfoto saada.
Ära hakka mulle meediast rääkima.
Eesti ühe juhtiva seltsiajakirja fotograaf käib kaameraga, mille kõrval Canoni M50 nagu kosmosetehnika ja välgud lastakse otse näkku. Tihti tekib tunne, et äkki oleks võinud hoopis telefoniga pildid teha.
Aga tulles tagasi teema juurde, et meie asi ei ole proffe õpetada, selleks on koolid ja teised kanalid + profid teavad ise ju paremini.
tahanteada kirjutas:
Eks see ongi näide sellest kuidas tegelikult reklaamfotot teha ei tohi. Selliselt saab pildi mis viimasegi ostja minema peletab.
Meie sihtrühm valdavalt ei tea ning ainüksi väikeste muudatustega on võimalik liikuda paremuse suunas.
Ning mis puudutab teemasid, mida käsitleme, tooteid mida tutvustame.
Meie eesmärk ei olegi müüa, vaid pigem tutvustada tooteid ja loodetavasti inimeste raha kokku hoida, et nad si€$a kokku ei ostaks, mida neil tegelikult tarvis ei ole.
CommandsRef,
Tõneäoliselt ei hakka keegi analoogseid pilte tegema keskformaadiga.
Sh tõenäoliselt ei ole ka meie vaataja Sony R või Nikon D8xx sihtrühm.
Distantspäästiku asemel abiks ka 2sek viide ja muidugi kaardinate eelavamine või siis levinum, väiksema detailsusega sensor kaameras.
Laiformaat kaamera tähtsaim omadus on väike teravussügavus.Laiformaati eelistatakse eelkõige just selle pärast.See suur dünaamiline ulatus pole just see mille pärast seda kaamerat ostetakse.
Laiformaat kaamera tähtsaim omadus on väike teravussügavus.Laiformaati eelistatakse eelkõige just selle pärast.See suur dünaamiline ulatus pole just see mille pärast seda kaamerat ostetakse.
Tootefoto tegemisel oleks ehk siiski targem käsitsifokusseerimist kasutada, eriti suure sensori puhul.
Vat seda jäin ka mina mõtlema. Focus peaking? Magnification? Nope, point and shoot and whine...
Peegeldava pinna puhul oleks võinud vähemalt mainida ka polariseerivate filtrite olemasolu. _________________ Experience is gained immediately after it is needed.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.