praegune kellaaeg 26.04.2024 22:30:59
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
Marie
HV Guru
liitunud: 23.06.2003
|
|
Kommentaarid: 83 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
74 |
|
tagasi üles |
|
|
Goon
Kreisi kasutaja
liitunud: 12.06.2005
|
28.10.2017 10:05:59
|
|
|
kalvis kirjutas: |
Telia kui Elektrilevi soov on ju lihtne - mõlemal on liinide ehituskogemus olemas, seega kui valitsus maksab kogu töö omast taskust kinni siis miks mitte kasumlikku projektiga kliente juurde saada. Kumbki firma ei pane oma raha magama. Telia soovib maksimaalselt klientideni nagunii minna optikaga, parim ongi seda tööd mitte oma vahenditest maksta vaid riigi rahakotist. Elektrilevi tahab aga oma õhuliinipostide pakkumisega ehitustööde pirukast võimalikult rammusa tüki saada, sest kui keegi kolmas ehitaks tema postidele optikat siis võibolla nad ei maksa isegi mitte sümboolset kasutustasu. |
Probleem on ju selles, et Telial kui ka Elektrilevil on ärilised huvid, st et kohad mis on vähem asustatud, sinna nad raha alla ei pane, mis erineb digikonna algesest plaanist. Teine probleem on see et kui Telia need võrgud välja ehitavad, siis nad ei luba neid võrke kasutada teistel sideoperaatoritel - monopol läheb samamoodi edasi, et kas istud ilma internetita või maksad end sodiks, mida üks m_nn sulle dikteerib ja laseb sul digibokse ja ruutereid iga paari aastapärast vahetada 100 eur per seade. Digikonna puhul oleks kuulunud võrgud KOV ja nemad oleks ka neid võrke hooldanud.
Pakun et Palole visati lihtsalt klotsi et ta selle digix projekti põhja laseks - Kes selle riigihanke võidab, võite ise arvata, vihjeks et üks eelmainitud suur firma.
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
|
kalvis
Kreisi kasutaja
liitunud: 20.10.2009
|
28.10.2017 10:15:08
|
|
|
Siilgi teab, et klots on mängus meelemuutuse taga. See minister on pidevalt olnud tuulelipp, kes rohkem kilekotti näitab, selle huvisi ta kaitseb. Kasvõi Teletorni erastamise saaga jne.
|
|
tagasi üles |
|
|
netmaster
HV kasutaja
liitunud: 21.08.2004
|
28.10.2017 10:32:36
|
|
|
Marie kirjutas: |
Mis valemiga need kaugloetavad elektriarvestid töötavad, oletan, et see käib üle interneti, kui kiire see on. |
PLC tehnoloogiat, ilmselt mingisuguse serial pordi laadse kiirusega. Alajaamades on üldjuhul GSM terminalid, mis kogutud andmed perioodiliselt kuhugi edastavad.
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
DigeBeni
HV Guru
liitunud: 06.11.2001
|
28.10.2017 15:54:59
|
|
|
indrekp, tahad, ma rääginu sulle veel parema loo, mis tundub varasemat asjade käiku jälgides märksa loogilisem ja usutavam. Pigem kaaperdab Elektrilevi 20 milli, teeb selle eest midagi ja deklareerib mingil hetkel taas, et tegemist pole nende põhitegevusega ja müüb tehtu "sõbrahinnaga" mõnele teenusepakkujale maha n. Telialele. Vaidle vastu, kui soovid, kuid see skeem on korduvalt rakendust leidnud ja kõik märgid pigem viitavad sellele, et seda üritatakse taas. Täpselt sama susserdamine käib ka kinnisvaraturul, ehitatakse toetuste najal mingi uus ehitis ja vana on sisuliselt puhas "käibevahend". Ehitatakse asju, mida otseselt vaja polegi, lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmiseks.
Pole mingit garantiid, et see raha kasutatakse tõepoolest eesmärgipäraselt ja sellest lõpptarbija ka kasu saab. MTÜ-de korral ei ole probleemiks raha otsa saamine, sest nende projekt ei lõpe mitte rahanumbri lõppemisega, vaid eesmärgi täitumisega, mis on kaabli kohale viimine igale soovijale!
_________________
|
|
Kommentaarid: 193 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
5 :: |
160 |
|
tagasi üles |
|
|
kaboom
huvituja
liitunud: 12.10.2012
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
30.10.2017 12:42:04
|
|
|
A.S. kirjutas: |
indrekp kirjutas: |
...või on arvamus vastupidine, poleks seda võrku vaja. |
Nii arvab/väidab suure tõenäosusega Telia, peale seda kui on järjekordsed miljonid tuuri pannud ja ükski inimene pole kaabliotsa koju saanud.
|
Eelmisest kaablitõmbamise üritusest ma tean ühte kes sai. Nii et ei saa öelda, et ükski pole saanud. Ülejäänud 20 saadeti pikalt sellegipoolest.
DigeBeni kirjutas: |
indrekp, tahad, ma rääginu sulle veel parema loo, mis tundub varasemat asjade käiku jälgides märksa loogilisem ja usutavam. Pigem kaaperdab Elektrilevi 20 milli, teeb selle eest midagi ja deklareerib mingil hetkel taas, et tegemist pole nende põhitegevusega ja müüb tehtu "sõbrahinnaga" mõnele teenusepakkujale maha n. Telialele. |
Ma kardan, et see on päris täpne prognoos.
|
|
Kommentaarid: 22 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
22 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
30.10.2017 14:02:50
|
|
|
Mis puutub Elektrilevi üleriigilisusesse ja kõigi elektrivõrkude omamisse, siis unustatakse mõned eestimaa osad ära nähtavasti.
http://imatraelekter.ee/vorguteenus/
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
30.10.2017 19:28:23
|
|
|
Dogbert, kusagil artiklis oli ilusti ära toodud, et eestis on piirkonniti erinevad võrguettevõtted. Miski kümmekond vististi.
Ehk unustatud pole midagi.
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
31.10.2017 13:11:59
|
|
|
tsitaat: |
Olav Harjo
22 hrs ·
Meedias kütab kirgi teema, et minister Palo on võtnud omavalitsustelt ära neile lubatud 20 miljonit eurot lairibavõrkude arenduseks. Nüüd paljud küsivad minu käest, mis tegelikult toimus. Siin siis minu nägemus sellest:
Kaks aastat tagasi tutvustas Riigikontroll Riigikogus auditit, kus märgiti, et vaatamata lairiba baasvõrgu ehituseks kulutatud kümnetele miljonitele eurodele EL toetusele, et ole kiire internet maapiirkondades kättesaadav. Selle peale toimus Riigikogus palju arutelusid nii komisjonides kui ka suures saalis.
Loodeti, et Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuleb välja positiivse kavaga, et seda probleemi lahendada, aga selle asemel teatas toonane asekantsler, et maapiirkondades elavad inimesed ei soovi kaasaegset interneti ning majanduslikult ei oleks seda võimalik neile ka pakkuda. See seisukoht muutus MKM-i ametlikuks seisukohaks ning lähtuvalt sellele ka reaalselt käituti.
Kuna lahendust MKM-i poolt ei tulnud, siis otsustasid osad Riigikogu liikmed selle teemaga ise tegeleda ning moodustati lairiba toetusrühm.
Minu ülesanne oli neid enda teadmiste ja kogemuste baasilt nõustada, mida olen ka kahe aasta jooksul teinud.
Ühe esimese teemana pakkusin välja, et lairibavõrkude ehitamine tuleb teha kordades odavamaks. Selleks tuleb hakata kasutama kaablite vedamiseks olemasolevaid elektriposte. Et nende kasutamist teha soodsamaks ja bürokraatiavabamaks, tegime seaduste muutmise ettepanekud, mille riigikogu ilma ühegi vastuhääleta ka vastu võttis.
Pakkusime siis Elektrilevile võimalust, et nemad hakkaksid valguskaablivõrke arendama ning neid sideettevõtetele välja rentima, aga siis ei olnud nad sellest veel huvitatud.
Peale seda tuli leida mudel, kes ja kuidas neid võrke hakkaks rajama.
Rootsis ja ka paljudes teistes riikides kuuluvad sellised võrgud omavalitsustele. Ka meie otsustasime sellise mudeli kasuks, kus valguskaablivõrgud kuuluvad omavalitsustele, aga teenuseid võivad sellel pakkuda kõik sideettevõtted. Kuna aga KOV-d on meil väikesed, siis otsustasime teha projekte, mis hõlmaksid maakonnaüleselt kõiki KOV-e.
Esimene maakond, kus hakkasime seda mudelit katsetama oli Pärnumaa, lõime seal projekti DigiTee. Me tahtsime teada saada, kas selline mudel võiks meil Eestis toimida nii tehniliselt kui ka majanduslikult. DigiTee ülesanne pidi olema informeerida elanike lairibast, koguda kokku liitumissoovid, rajada valguskaablivõrgud ning anda need kasutada kõikidele sideteenusepakkujatele. Kogutud liitumissoovide, tehtud võrguplaneeringute ja äriplaani pealt saime kindlust, et selline mudel toimib, kui riik ka seda natuke rahaliselt toetab.
Kuna DigiTee pidi kasutama oma valguskaablivõrgu rajamiseks maapiirkondades peamiselt elektriposte, otsustasin käesoleva aasta alguses veelkord pöörduda Elektrilevi poole koostöösooviga. Olime selleks ajaks kokku saanud juba päris palju lairibaühenduse soovijaid ning tänu sellele otsustas Elektrilevi, et võib teemat uurida. Sõlmisime DigiTee ja Elektrilevi vahel koostöömemorandumi ning selle alusel selgitasin neile selle äri põhimõtteid, ärimudelit ja äriplaani. See äri hakkas Elektrilevile nii palju meeldima, et nad otsustasid lõpetada DigiTeega koostöö ning teatasid, et nad vist tahavad ise hakata sellega tegelema. Esialgu pidi nende tegevus küll toimuma ainult linnades ning seda koos tänavavalgustuse projektidega.
Kui aasta aega tagasi toimus valitsuse vahetus, siis saime tänu riigikogu liikmetele koalitsiooni lepingusse sisse lubaduse toetada lairiba „viimase miili“ arendust järgneval kahel aastal 20 miljoni euroga. Vabariigi Valitsus andis valdkonna eest vastutavale ministrile Urve Palole ülesande töötada välja toetusmeede maakonnaüleste omavalitsuste digiprojektide toetamiseks 20 miljoni euroga.
Aasta alguses toimus meil ministriga mitmeid kohtumisi, kus ta lubas, et mai lõpuks on meetme määrus valmis ning sügisest saavad digiprojektid hakata esitama taotlusi raha saamiseks. Sellest lähtuvalt hakkas järjest tekkima uusi digiprojekte. Praeguseks on neid juba 10-s maakonnas. Töö digiprojektidel käis täie hooga ning nendega olid seotud üle Eesti sajad inimesed.
Mai lõpus saatis MKM kõigile huvitatutele välja toetusmeetme määruse esimese versiooni ning enne jaanipäeva toimus ka selle arutelu, kus sellesse tehti palju muudatus ettepanekuid. Augusti lõpus saatis MKM välja kirja, kus andis teada, et paralleelselt meetme määruse ettevalmistamisega nad hakkavad taotlema ka riigiabiluba, mida on vaja selleks, et anda digiprojektidele toetust ilma avaliku konkurssi korraldamata.
Selle peale kohtusime MKM-s septembri alguses ministriga, et rääkida riigiabiloa tingimustest ja saada kindlust ajakava suhtes. MKM-i kinnitusel pidi tehtama nii määrusega kui ka riigiabiloaga kõvasti tööd ning aasta lõpuks loodeti need valmis saada, et järgmise aasta algusest hakata juba digiprojektidelt taotlusi vastu võtma.
Sellel kohtumisel rääkisin ka ministrile, et Elektrilevi on hakanud huvituma lairibavõrgust ütlesin, et digiprojektid võiksid teha Elektrileviga koostööd, aga Elektrilevi ei tohiks hakata digiprojektidega konkureerima. Selle peale toimus ministri ja Elektrilevi juhtkonna kohtumine (mina seal ei osalenud), kus Elektrilevi olevat tutvustanud oma plaani hakata ise valguskaableid vedama ja soovivad saada seda riigipoolt lubatud 20 miljonit eurot endale.
11.10 kohtusime Elektrileviga MKM-s, et teada saada nende täpsemaid plaane ning arutada võimaliku koostöö üle. Meie soov oli leida positiivne koostöömudel ja sellest siis ühiselt ka kõiki teavitada. Sellel kohtumisel teatas aga Elektrilevi, et mingit koostööd digiprojektidega ei soovita, nende tehtud töödega ega kogutud sooviavaldustega ei arvestata ning nad hakkavad lairibavõrku rajama enda plaanide järgi. Anti ka mõista, et digiprojektidel ei ole mõtet nendega konkureerima hakata, kuna elektripostide kasutamine tehakse nii kalliks ja keeruliseks, et digiprojektidel oleks võimatu oma võrku hakata rajama.
Selle peale kohtusime MKM-i ametnikega järgmisel päeval 12.10, kus arutasime võimalike edasisi tegevusi. Ühiselt leidsime, et on siiski vajalik luua positiivne koostöö digiprojektide ja Elektrilevi vahel ning korraldame sellel teemal kohtumise omavalitsusliitude juhtide, Elektilevi ja MKM-i vahel 06.11 Riigikogus. Lootsime saavutada sellel kohtumisel positiivse tulemuse ning sellest siis ka meedia kaudu kõigile teada anda.
Eraldi leppisime veel mõne inimesega kokku, et Palo peaks vahepeal kohtuma Tõnistega (Elektrilevi omanik on rahandusministeerium), et tekiks koostöö osaliste vahel ja riik (omavalituste digiprojektid) ei hakkaks riigiga (elektrilevi) konkureerima. Mul puudub info, kas see kohtumine toimus või mida seal kokku lepiti.
Selleks, et anda ministritele märku, et tegemist on maapiirkondalele väga olulise teemaga ning et ei tehtaks mingeid kiireid ja rumalaid otsuseid, saatsid 10 omavalitusliitude juhti ning 10 maavanemat 19.10.17 Palole ja Tõnistele pöördumise, kus palutakse selgitada ministrite plaane ning tehakse konkreetseid ettepanekuid, et neid siis koos 06.11 toimuval kohtumisel arutada.
24.10.17 hommikul saatis MKM välja aga pressiteate, et minister Palo on otsustanud loobuda omavalitsuste digiprojektide toetamise plaanist ning kavandab läbi avaliku konkursi hoopis Elektrilevi plaani toetamist.
Mis hakkab edasi saama, ei oska öelda. Loodame saada 06.11 toimuval kohtumisel rohkem teada. |
Allikas: https://www.facebook.com/olav.harjo/posts/1936325956394618
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
31.10.2017 21:45:34
|
|
|
Tanel kirjutas: |
tsitaat: |
Olav Harjo
22 hrs ·
Meedias kütab kirgi teema, et minister Palo on võtnud omavalitsustelt ära neile lubatud 20 miljonit eurot lairibavõrkude arenduseks. Nüüd paljud küsivad minu käest, mis tegelikult toimus. Siin siis minu nägemus sellest:
Kaks aastat tagasi tutvustas Riigikontroll Riigikogus auditit, kus märgiti, et vaatamata lairiba baasvõrgu ehituseks kulutatud kümnetele miljonitele eurodele EL toetusele, et ole kiire internet maapiirkondades kättesaadav. Selle peale toimus Riigikogus palju arutelusid nii komisjonides kui ka suures saalis.
Loodeti, et Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuleb välja positiivse kavaga, et seda probleemi lahendada, aga selle asemel teatas toonane asekantsler, et maapiirkondades elavad inimesed ei soovi kaasaegset interneti ning majanduslikult ei oleks seda võimalik neile ka pakkuda. See seisukoht muutus MKM-i ametlikuks seisukohaks ning lähtuvalt sellele ka reaalselt käituti.
Kuna lahendust MKM-i poolt ei tulnud, siis otsustasid osad Riigikogu liikmed selle teemaga ise tegeleda ning moodustati lairiba toetusrühm.
Minu ülesanne oli neid enda teadmiste ja kogemuste baasilt nõustada, mida olen ka kahe aasta jooksul teinud.
Ühe esimese teemana pakkusin välja, et lairibavõrkude ehitamine tuleb teha kordades odavamaks. Selleks tuleb hakata kasutama kaablite vedamiseks olemasolevaid elektriposte. Et nende kasutamist teha soodsamaks ja bürokraatiavabamaks, tegime seaduste muutmise ettepanekud, mille riigikogu ilma ühegi vastuhääleta ka vastu võttis.
Pakkusime siis Elektrilevile võimalust, et nemad hakkaksid valguskaablivõrke arendama ning neid sideettevõtetele välja rentima, aga siis ei olnud nad sellest veel huvitatud.
Peale seda tuli leida mudel, kes ja kuidas neid võrke hakkaks rajama.
Rootsis ja ka paljudes teistes riikides kuuluvad sellised võrgud omavalitsustele. Ka meie otsustasime sellise mudeli kasuks, kus valguskaablivõrgud kuuluvad omavalitsustele, aga teenuseid võivad sellel pakkuda kõik sideettevõtted. Kuna aga KOV-d on meil väikesed, siis otsustasime teha projekte, mis hõlmaksid maakonnaüleselt kõiki KOV-e.
Esimene maakond, kus hakkasime seda mudelit katsetama oli Pärnumaa, lõime seal projekti DigiTee. Me tahtsime teada saada, kas selline mudel võiks meil Eestis toimida nii tehniliselt kui ka majanduslikult. DigiTee ülesanne pidi olema informeerida elanike lairibast, koguda kokku liitumissoovid, rajada valguskaablivõrgud ning anda need kasutada kõikidele sideteenusepakkujatele. Kogutud liitumissoovide, tehtud võrguplaneeringute ja äriplaani pealt saime kindlust, et selline mudel toimib, kui riik ka seda natuke rahaliselt toetab.
Kuna DigiTee pidi kasutama oma valguskaablivõrgu rajamiseks maapiirkondades peamiselt elektriposte, otsustasin käesoleva aasta alguses veelkord pöörduda Elektrilevi poole koostöösooviga. Olime selleks ajaks kokku saanud juba päris palju lairibaühenduse soovijaid ning tänu sellele otsustas Elektrilevi, et võib teemat uurida. Sõlmisime DigiTee ja Elektrilevi vahel koostöömemorandumi ning selle alusel selgitasin neile selle äri põhimõtteid, ärimudelit ja äriplaani. See äri hakkas Elektrilevile nii palju meeldima, et nad otsustasid lõpetada DigiTeega koostöö ning teatasid, et nad vist tahavad ise hakata sellega tegelema. Esialgu pidi nende tegevus küll toimuma ainult linnades ning seda koos tänavavalgustuse projektidega.
Kui aasta aega tagasi toimus valitsuse vahetus, siis saime tänu riigikogu liikmetele koalitsiooni lepingusse sisse lubaduse toetada lairiba „viimase miili“ arendust järgneval kahel aastal 20 miljoni euroga. Vabariigi Valitsus andis valdkonna eest vastutavale ministrile Urve Palole ülesande töötada välja toetusmeede maakonnaüleste omavalitsuste digiprojektide toetamiseks 20 miljoni euroga.
Aasta alguses toimus meil ministriga mitmeid kohtumisi, kus ta lubas, et mai lõpuks on meetme määrus valmis ning sügisest saavad digiprojektid hakata esitama taotlusi raha saamiseks. Sellest lähtuvalt hakkas järjest tekkima uusi digiprojekte. Praeguseks on neid juba 10-s maakonnas. Töö digiprojektidel käis täie hooga ning nendega olid seotud üle Eesti sajad inimesed.
Mai lõpus saatis MKM kõigile huvitatutele välja toetusmeetme määruse esimese versiooni ning enne jaanipäeva toimus ka selle arutelu, kus sellesse tehti palju muudatus ettepanekuid. Augusti lõpus saatis MKM välja kirja, kus andis teada, et paralleelselt meetme määruse ettevalmistamisega nad hakkavad taotlema ka riigiabiluba, mida on vaja selleks, et anda digiprojektidele toetust ilma avaliku konkurssi korraldamata.
Selle peale kohtusime MKM-s septembri alguses ministriga, et rääkida riigiabiloa tingimustest ja saada kindlust ajakava suhtes. MKM-i kinnitusel pidi tehtama nii määrusega kui ka riigiabiloaga kõvasti tööd ning aasta lõpuks loodeti need valmis saada, et järgmise aasta algusest hakata juba digiprojektidelt taotlusi vastu võtma.
Sellel kohtumisel rääkisin ka ministrile, et Elektrilevi on hakanud huvituma lairibavõrgust ütlesin, et digiprojektid võiksid teha Elektrileviga koostööd, aga Elektrilevi ei tohiks hakata digiprojektidega konkureerima. Selle peale toimus ministri ja Elektrilevi juhtkonna kohtumine (mina seal ei osalenud), kus Elektrilevi olevat tutvustanud oma plaani hakata ise valguskaableid vedama ja soovivad saada seda riigipoolt lubatud 20 miljonit eurot endale.
11.10 kohtusime Elektrileviga MKM-s, et teada saada nende täpsemaid plaane ning arutada võimaliku koostöö üle. Meie soov oli leida positiivne koostöömudel ja sellest siis ühiselt ka kõiki teavitada. Sellel kohtumisel teatas aga Elektrilevi, et mingit koostööd digiprojektidega ei soovita, nende tehtud töödega ega kogutud sooviavaldustega ei arvestata ning nad hakkavad lairibavõrku rajama enda plaanide järgi. Anti ka mõista, et digiprojektidel ei ole mõtet nendega konkureerima hakata, kuna elektripostide kasutamine tehakse nii kalliks ja keeruliseks, et digiprojektidel oleks võimatu oma võrku hakata rajama.
Selle peale kohtusime MKM-i ametnikega järgmisel päeval 12.10, kus arutasime võimalike edasisi tegevusi. Ühiselt leidsime, et on siiski vajalik luua positiivne koostöö digiprojektide ja Elektrilevi vahel ning korraldame sellel teemal kohtumise omavalitsusliitude juhtide, Elektilevi ja MKM-i vahel 06.11 Riigikogus. Lootsime saavutada sellel kohtumisel positiivse tulemuse ning sellest siis ka meedia kaudu kõigile teada anda.
Eraldi leppisime veel mõne inimesega kokku, et Palo peaks vahepeal kohtuma Tõnistega (Elektrilevi omanik on rahandusministeerium), et tekiks koostöö osaliste vahel ja riik (omavalituste digiprojektid) ei hakkaks riigiga (elektrilevi) konkureerima. Mul puudub info, kas see kohtumine toimus või mida seal kokku lepiti.
Selleks, et anda ministritele märku, et tegemist on maapiirkondalele väga olulise teemaga ning et ei tehtaks mingeid kiireid ja rumalaid otsuseid, saatsid 10 omavalitusliitude juhti ning 10 maavanemat 19.10.17 Palole ja Tõnistele pöördumise, kus palutakse selgitada ministrite plaane ning tehakse konkreetseid ettepanekuid, et neid siis koos 06.11 toimuval kohtumisel arutada.
24.10.17 hommikul saatis MKM välja aga pressiteate, et minister Palo on otsustanud loobuda omavalitsuste digiprojektide toetamise plaanist ning kavandab läbi avaliku konkursi hoopis Elektrilevi plaani toetamist.
Mis hakkab edasi saama, ei oska öelda. Loodame saada 06.11 toimuval kohtumisel rohkem teada. |
Allikas: https://www.facebook.com/olav.harjo/posts/1936325956394618 |
Olav Harjo blufib kõvasti selle "Pisikese rahanumbriga".
Eelmine aasta käis ikkagi kõva vaidlus - kas saab kasutada / või on tegemist Keelatud Riigiabiga - summa üle mis oli üle 400 miljonit euri. Et siis kogu Eestimaa ära internetiseerida.
Järgmises loos kõik kenasti kirjas:
Kümneid miljoneid eurosid maksma läinud suurejooneline internetikaabli projekt on jõudnud tupikusse, kust väljasaamiseks on vaja veel sadu miljoneid eurosid. Projekti katkijäämise korral peab aga Eesti Euroopa Liidule kõik kaablirajamisse investeeritud miljonid tagasi maksma.
Eestisse ehitatav lairiba baasvõrk on 74 miljoni euro suurune projekt, mis peaks järgmise aasta jooksul võimaldama ka kõikidel keskustest kaugel elavatel elanikel enda koju kiire internet saada.
Paraku selleks, et baasvõrguga saaksid liituda ka kõige kaugemad majapidamised, on vaja veel vähemalt 400 miljonit eurot. Nii kallist investeeringut ei taha aga teha ei riik ega ka ükski telekomifirma. „Jäigalt võttes on iga elaniku oma mure, kuidas ta baasvõrguga liitutud saab,“ ütles Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juht Priit Soom.
Internetiühenduste loomisel vajab riigi tuge ligi 30% eluruumidest. See on kokku 160 000 majapidamist. Pooled neist asuvad piirkondades, kus kaabli tuppa toomine ei tasu telekomiettevõtetele äriliselt ära.
Miljoneid maksnud kaabliprojekt puntras
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/06/keelatud-riigiabi-valtimiseks-on-vaja-sadu-miljoneid-eurosid
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
09.11.2017 19:51:38
|
|
|
https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/uhenduste-teated/riigikogu-toetusruhm-esitas-valitsusele-ettepanekud-interneti-viimase-miili-valjaehitamiseks/
tsitaat: |
Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma esindajad osalesid täna valitsuskabineti istungil, kus esitasid oma ettepanekud kiire internetiühenduse väljaehitamiseks Eestis.
Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma esindajad Andres Metsoja, Erki Savisaar ja Tanel Talve tegid tänasel valitsuse kabineti istungil ettepaneku, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viiks koos Tehnilise Järelevalve Ametiga läbi riigihanke, et ehitada välja interneti viimane miil maapiirkondades.
Samuti soovivad toetusrühmade esindajad, et lairibavõrgu väljaehitamise hanke tingimustes võetaks arvesse maakondades kogutud sooviavaldused lairibavõrguga liitumiseks.
Ühtlasi tehti ettepanek analüüsida, kuidas avada sidevõrk konkurentsile ja töötada välja sellekohane seaduseelnõu.
Toetusrühma esimehe Andres Metsoja sõnul on kahetsusväärne, et lairibavõrgu väljaehitamise ümber on tekkinud pingeid, mis ei tule kasuks lõppeesmärgi saavutamisele.
Liige Tanel Talve ütles, et meie ühine eesmärk peaks olema viia kiire internet inimesteni olenemata tema elukohast.
Aseesimehe Erki Savisaare hinnangul oleks Eesti inimestele parema teenuse pakkumiseks mõistlik arutada, kuidas saaks avada sidetaristu kõigile teenusepakkujatele.
Ettepaneku tegemine valitsuskabinetis oli jätkuks käesoleva nädala alguses toimunud lairibavõrgu ja e-Eesti toetusrühma tehtud seisukohtadele. |
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
22.03.2018 17:34:15
|
|
|
Nii kas tõesti tõesti on leitud ÜKS PÄDEV INIMENE, kes suutis selgeks teha probleemi olemuse
pädev inimene , peale minu siis
kordame siis uuesti üle.
1. on olemas põhivõrk. (põhivõrgule on iga 3-4 või enama km tagant tehtud liides, kuhu ühendada teisi kaableid, kuigi vahemaa polegi täpselt oluline, piisab kahest ühendusest)
2- on olemas kundevõrk - kliendid kes oma võrguga võiks kohe kohe liituda SURE-SA põhivõrku , ja netipakkujad siis saavad neile vahendada teenust
PUUDU on - vahevõrk - ehk see kaabel, mis jookseb põhivõrgu kaabliga samas torus, kuid mida erinevalt põhivõrgust, saab nö ratsida ja kundesid külge ühendada - keegi lihtsalt "Unustas" selle kaabli paigaldamata.
EHK - selle 20 miljoni eest - me kaevame kõik senitehtud tööd uuesti üles, paigaldame selle vahekaabli, ajame augud kinni ja hakkame kõikide töödega otsast peale - see ongi eesti nokia.
jah õnneks jääb ära kaablikõri sissetõmbamine , kinnine läbindamine jne. kuid põhimõte suuresti ei erine.
_________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s |
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
8 :: |
1 :: |
146 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
12.04.2018 11:43:48
|
|
|
tsitaat: |
Eesti on juba kaheksa aastat viinud eurorahade eest ülikiire interneti põhivõrgu valguskaablit Eesti maapiirkondadesse, et varustada selle abil nn turutõrke piirkonnas asuvaid maakodusid interneti püsiühendusega, ent tulemuseks on vaid paranenud mobiiliside. |
tsitaat: |
Riik on alles nüüd, kui kogu Eestit kattes interneti põhivõrk hakkab juba valmis saama, algatamas toetusprojekte, et interneti püsiühendus põhivõrgust ka reaalselt maainimesteni hakkaks jõudma. |
tsitaat: |
MKM on järgneval kahel aastal toetamas tõenäoliselt riigiettevõtet Elektrilevi 20 miljoni euroga, et see mööda elektriposte ja maatrasse kaabli inimestele koju viiks. |
Allikas: https://tehnika.postimees.ee/4468399/uks-kusimus-miks-on-80-000-maakodu-ilma-internetita
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
12.04.2018 12:03:25
|
|
|
jägaja kirjutas: |
tsitaat: |
Eesti on juba kaheksa aastat viinud eurorahade eest ülikiire interneti põhivõrgu valguskaablit Eesti maapiirkondadesse, et varustada selle abil nn turutõrke piirkonnas asuvaid maakodusid interneti püsiühendusega, ent tulemuseks on vaid paranenud mobiiliside. |
tsitaat: |
Riik on alles nüüd, kui kogu Eestit kattes interneti põhivõrk hakkab juba valmis saama, algatamas toetusprojekte, et interneti püsiühendus põhivõrgust ka reaalselt maainimesteni hakkaks jõudma. |
tsitaat: |
MKM on järgneval kahel aastal toetamas tõenäoliselt riigiettevõtet Elektrilevi 20 miljoni euroga, et see mööda elektriposte ja maatrasse kaabli inimestele koju viiks. |
Allikas: https://tehnika.postimees.ee/4468399/uks-kusimus-miks-on-80-000-maakodu-ilma-internetita |
Ainult pisike asi, mille unustasid: Palo viskas vanad ideed "üle parda" - kaasa aevatult Elektrilevile 20 miljonit.
uus idee on hoopis: Rahvusvaheline "võistlus-iludusvoor" - et kes kõige paremini "esineb", see võidab ning saab Peaauhinnaks endale selle räägitud 20 miljonit.
Kuid üheks osalemise tingimuseks on see, et võitja ise peab omalt poolt "sadu miljoneid" juurde lisama.
Nii, et karta on, et seda võrku ehitab hoopis keegi Huawei või T-Mobile või Vodafone vms. välisfirma kellel on raha kõvasti rohkem kui kohalikel ISP-del.
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
12.04.2018 12:14:44
|
|
|
See aivar pau võiks küsida minult, mina tean küll põhjuseid, aga miskipärast emailidele ei vastata ja kõik on vait kui kuldid rukkis. Priit soom võib spekuleerida?????, asja üle , mis oli selge algusest peale. Vähemalt on sõna majanduslikud põhjysed ära toodud - ehk loe - keegi pole nõus kasumit vähendama.
_________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s |
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
8 :: |
1 :: |
146 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
06.05.2018 11:10:11
|
|
|
Kasumlikumatesse piirkondadesse alustas Elektrilevi valguskaabli vedamisega.
Elektrilevi sisenes Tallinnas internetiettevõtete mängumaale
tsitaat: |
Elektrilevi ... asus tiheda asustusega Tallinnas Veskimetsa linnajaos vedama mitmesajasse elamisse valguskaableid. |
tsitaat: |
Koos ehituspartneriga Corle jõuab kiire interneti võrk hiljemalt juuni lõpuks ligi 500 majapidamise krundi piirini. Kui adressaadid soovivad võrguga ka liituda, peavad nad Elektrilevile tasuma ühekordselt 240 eurot. |
tsitaat: |
Elektrilevi ise interneti- ega teleteenust pakkuma ei hakka... |
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
06.05.2018 22:50:35
|
|
|
Aab ei kooskõlastanud Palo internetiprojekti
tsitaat: |
Rahandusministeerium ei kooskõlastanud IT-minister Urve Palo määruse eelnõu, mille eesmärgiks on maksta 20 miljonit eurot toetust ettevõttele, kes viiks kiiret internetti võimaldava valguskaabi maapiirkondade kodudesse. |
tsitaat: |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis kõik ettepanekud läbi analüüsida ja seejärel määruse eelnõu saadud tagasiside põhjal uuendada. «Eesmärk on määrus valmis saada maikuus,» ütles Postimehele ministeeriumi esindaja Emilie Toomela. |
eesmärk pühendab abinõu, või kuidas
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
ahoioi
HV kasutaja
liitunud: 22.11.2017
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|