Avaleht
uus teema   vasta Uudised »  Varia »  Eesti Vabariigi 1934 ja 1939 a. sündmused luubi all ja miks me alistusime 1939 a. NSVL nõudmistele märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine  1, 2, 3
Hinnavaatlus :: m.hv.ee :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
Marek Säde
HV veteran

liitunud: 19.05.2004




sõnum 11.07.2009 18:20 vasta tsitaadiga

Tanel thumbs_up.gif . Tahaks meelsasti näha neid dokumente vene poolelt mis räägivad teistsugusest ajaloost icon_smile.gif
Kommentaarid: 68 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 66
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Allrait
Ou, mis su pin on?
Allrait

liitunud: 05.02.2007




sõnum 12.07.2009 13:33 vasta tsitaadiga

No alustuseks võiks kuskilt saada vene koolides kasutatavad ajalooõpikud.
_________________
Ehitusprojektid ja konstruktiivsed lahendused HV kasutajatele soodsamalt
Kommentaarid: 15 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 14
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
XYZ
HV Guru
XYZ

liitunud: 05.11.2001




sõnum 12.07.2009 16:32 vasta tsitaadiga

taikonaut kirjutas:
No alustuseks võiks kuskilt saada vene koolides kasutatavad ajalooõpikud.
Võta nõukaaegsed eestikeelsed. Ega seal muud erilist trikki tehtud, kui lihtsalt anti esitatud faktidele meelepärane tõlgendus ja osa fakte vaikiti lihtsalt maha ---- näiteks ei mainita poole sõnagagi, et riigikorra muutmine toimus Tallinna (kõrval)tänavatele paigutatud vene tankide abil (see välistas suurelt jaolt vastuhakuvõimalused).
Kommentaarid: 80 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 12 :: 56
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
jupiter
Kreisi kasutaja
jupiter

liitunud: 02.04.2003




sõnum 13.07.2009 14:57 vasta tsitaadiga

Tanel kirjutas:
-Koppel- kirjutas:
Eestil ei olnud mingit valikut. Baaside leping oli eesti rahavale ju kasulikum, kui sõda, mis sisuliselt tähendanuks enesetappu.
just täpselt. Ja millegipärast süüdistatakse Pätsi, kuigi tegelik otsus ja analüüs tehti Riigikaitsekomisjonois. Lugege Tiiveli raportit (1939 spoileri all lk. 4) ja sellele eelnenud sündmusi (kuidas Stalin Hitlerile mõju avaldas jaapanlaste ründamisega Mongoolias) ja kuidas MRP sündis. Mäng käis tollal üle meie peade ja meil poleks "tagala" puudumise tõttu olnud võimalik mingil moel venelast eemal hoida, liiati kui sellele oli antud Saksamaa heakskiit tänu MRP-le.
Täpsustan veidi.
Pätsile pannakse süüks Eesti riigikaitse unarusse jätmist 1935-1939 ja rahva hulgas reaalse vastupanutahte hävitamise - vapsluse ning arvamusvabaduse likvideerimise läbi.
Rääkimata sellest, et Artur Sirk mõrvati defenestratsiooniga, täpselt nagu märtsis 1948 hukkus defenestratsiooni tagajärjel Tšehhoslovakkia poliitik Jan Masaryk. http://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Masaryk
Eks võib aimata, kes siin aitas...

Minu kadunud vanaema (Eesti ajal kooliõpetaja) naeris 1988. suvel telekast RR üritust nähes: "nii Pätsi moodi mees... ", kes oli toona RR eesotsas? Teavad vist kõik ..
http://vaher.blogspot.com/2005/11/mlestus-minevikust.html
Üksainuke lask venelaste pihta avanuks muu maailma silmad ja ENSV lavastuse farss olnuks mõttetu ja teinuks märksa raskemaks hilisema ka FDR-i reetmise ja võimatumaks Stalinil nõuda Jaltas 1943. "ENSV"d N.Liidule ...
Sealt sündis ka USA ja Suur-Britannia reetlikkus mitte teatada eksiilvalitsuse saadikute kaudu eestlastele, et pole mõtet Punaarmeele 1944. aastal vastu panna ja Sinimägede all eestlastel teine-teisel pool rindejoont üksteist tulistada lasta...

Need kes sõja ära hoidmise puhul "säästeti" lasti hiljem lihtsalt kraavis maha, upu(ta)ti sügisel 1944 paaniliselt laevadega põgenedes, tapeti metsavendadena või kõngeti Siberi vangilaagrites surnuks...

Enam-vähem sarnasel arengutasemel olnud Eesti ja Soome riikide elanike võrdlus aastatel 1939-1955 annaks hinnaks et Soome saatuse korral võinuks eestlasi isegi kuni 500 000 rohkem olla...
Meenutuseks et aastal 1955 vabanes ka Austria lõpuks Punaarmeest.
Stalini järel võimule saanud Beriagi oli soovinud Baltimaad vabaks lasta, kuid see saigi talle saatuslikuks (ilma FDR-i reetmiseta ehk vabanenuksime?)...

_________________
head lugemist: http://vaher.blogspot.com
Kommentaarid: 44 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 1 :: 40
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Santa
HV vaatleja
Santa

liitunud: 05.10.2004




sõnum 17.07.2009 16:32 vasta tsitaadiga

Tanel kirjutas:
Mis puudutab natse, siis siin üks mõtlemapanev analüüs 30-ndatest, miks ja kuidas Hitler võimule pääses.


See analüüs on küll suht BS. Kahtlemata sisaldab ka õiget juttu aga ma ei usaldaks ilma mujalt järgi kontrollimata küll ühtki sõna sealt. Loe näiteks tähelepanelikult seda lõiku kus räägitakse kuidas teised parteid ära kadusid. Seal docis on seda kirjeldatud umbes nii et kõik nägid et Hitler oli nii hea et lihtsalt polnud nende oma parteisid enam vaja ja siis viisid likvideerimisavalduse sisse.
Kirjutaja on selge Hitleri fanaatik olgugi et ta nagu veidi varjata püüab seda.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 20.07.2009 08:31 vasta tsitaadiga

Santa, on sul muidu anda viidet mõnele muule adekvaatsele analüüsile?
Loeks huviga, siis oleks allikad tasakaalustatumad.

_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Santa
HV vaatleja
Santa

liitunud: 05.10.2004




sõnum 20.07.2009 15:18 vasta tsitaadiga

Tanel kirjutas:
Santa, on sul muidu anda viidet mõnele muule adekvaatsele analüüsile?
Loeks huviga, siis oleks allikad tasakaalustatumad.

Ei, kahjuks mitte. Ma pole mingi ajaloo spetsialist ega konkreetset valdkonda uurinud vms, lihtsalt tihtipeale ilma valdkonda üldse tundmata võib vahel mõningate detailide järgi jutus aru saada, kas autor on selline mees, kes kirjutab ainult asjadest mida ta kindlalt teab, või selline, kes lihtsalt serveerib oma oletusi tõe pähe või lausa selline, kes täiesti teadlikult valetab.
Tõin siis ühe konkreetse lõigu näiteks. Ma ei tea praktiliselt midagi sellest, kuidas toimus parteide likvideerimine sel hetkel Saksamaal aga omades väikest viisi kokkupuudet liigiga homo sapiens, siis sellisel viisil selle liigi esindajate hulgas see kindlasti toimuda ei saanud icon_wink.gif
Lihtsalt, kujuta ette, et Savisaar läheb annab avalduse sisse et palun partei likvideerida kuna niikuinii Eesti enamus ju toetab koalitsiooni. Ja täpselt samamoodi teevad ka teiste opositsioonis olevate parteide liidrid. Ning lisaks ühinevad koalitsiooniparteid kõik Reformiga.

Lisaks selgus üldisest toonist Hitleri tegude kirjeldamisel ka autori oletatav põhjus jama ajamiseks - sügav kiindumus.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 20.07.2009 16:46 vasta tsitaadiga

Seda temaatikat võiks tõesti lähemalt uurida thumbs_up.gif
_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
XYZ
HV Guru
XYZ

liitunud: 05.11.2001




sõnum 20.07.2009 17:00 vasta tsitaadiga

Noh on teada, et Hitleril õnnestus saada oma parteile tööstuse ladviku tugi. Mälu järgi ma ei oska praegu allikaid üles lugeda aga autoreid oli nii ühelt kui teiselt poolt. ja vaatamata oma ideoloogilisele taustale on nad olnud selle kogu Saksa tööstuse tipu suhtes samal arvamusel - eelistati toetada ühte parteid. NN. üks riik, üks patei, üks juht jne. jne. jne.
Ja kui teistel parteidel enam rahasid eriti taga ei olnud, siis olid nad paratamatult mõistetud hääbumisele. Liikmeskond kahanes.
Ma ei ole juhtunud lugema, et traditsioonilisi parteisid peale kommunistide oma üldse oleks keelatud või vägivallaga kiusama vaevutud - seda ilmselt polnud tarvis kui lihtliikmed üle tulid....
Kommentaarid: 80 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 3 :: 12 :: 56
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Santa
HV vaatleja
Santa

liitunud: 05.10.2004




sõnum 20.07.2009 17:42 vasta tsitaadiga

Aga need ülejäänud dokid kinnitavad arvamust et ega Eestil sel konkreetsel hetkel 39 septembris eriti midagi enam teha ei olnud. Koos Läti-Leeduga Vene vastu kindlasti poleks saanud, Saksamaa ja teiste suurte riikide variant jooksis liiva. Soome? Esiteks, olen lugenud arvamust et Soome ise poleks väga huvitatud olnud - esiteks olid Eesti ja Läti autoritaarsed riigid ja Eesti oli soojades suhetes Hitleri Saksamaaga ehk siis kokkuvõttes Eesti ja Soome valitsuste vahel ilmselt polnud väga suurt sümpaatiat sel hetkel. Teiseks oli Soome rohkem orienteeritud Skandinaavia riikidele sel hetkel.
Lisaks, kui vaadata kuupäevi, siis selgub et ka suurema tahtmise korral poleks ilmselt Soome meid aidata suutnud. Venemaa oli rünnakuks valmis, kohe pärast pakti edastamist Eestile hakkas Venemaa luurelende tegema et mobilisatsiooni märgata. Paistab et Venemaa oli tegelikult arvestanud vastupanuga. Isegi Eesti ise poleks jõudnud mobilisatsiooni läbi viia, rääkimata sellest et Soome seda Eesti heaks oleks suutnud.
Kui võrrelda seda nüüd Soome olukorraga, siis tundub vastupidi, Venemaa oli ilmselt arvestanud et pärast Balti riikide vastupanuta alistumist ja pärast Poola nii kerget langemist ei julge Soome enam kuidagi vastu hakata. Ja tänu sellele arvestusele sai Soome aega oma mobilisatsioon läbi viia.
Mis siis Eestis valesti tehti:
- demokraatia kaitsmiseks loobuti "ajutiselt" demokraatiast. Sest mulle tundub et täpselt seda Päts oma arvates tegi. (muuseas, kui tema seda teinud poleks, oleks ilmselt umbes sama asja vapsid teinud)
- kaitsevõime tõstmine liiga hilja liiga vähe - vot selles osas oleks vapsid kahtlemata paremaks osutunud. Kas ka piisavalt?

Septembris 39 oleks ilmselt kõige mõistlikum olnud paktile mitte alla kirjutada, valitsus riigist välja viia ja sõjalist vastupanu praktiliselt mitte osutada. Võibolla ka olemasolev sõjavägi riigist välja viia? Kuhu? Kui liitlaste kooseisus oleks olnud selgelt Eesti Vabariigi üksus...?

Kui võrrelda meie praeguse olukorraga, Nato liikmelisusega, siis kahjuks peab ütlema et ajaloo valguses ei paista see NATO ka midagi kindlalt. Ka 39 tegid poliitikud ikkagi oma tööd, liitlased olid põhimõtteliselt olemas kellele loodeti toetuda aga lihtsalt asjaolud muutusid väga kiirelt ja ühel hetkel järsku polnud neid liitlasi. Vahe praegusega on lihtsalt tsipa konkreetsem leping. Aga lepingud pole kahjuks midagi surmkindlat.

Aga parteide likvideerimisest Saksamaal vaatasin mis wikipedia räägib. Kõigepealt juba Enabling Acti vastu võtmisel murti sisuliselt vastupanu, edasine polnud enam tegelikult oluline kuna niikuinii oli kogu võim sellega Hitleri käes:
"At this stage, the majority of parties already supported the bill, and any deputies who might have been reluctant to vote in favour were intimidated by the SA troops surrounding the meeting. In the end, all parties except the SPD voted in favour of the Enabling Act. With the Communist delegates removed and 26 SPD deputies arrested or in hiding, the final vote was 441 supporting the Enabling Act to 94 (all Social Democrats) opposed. The Reichstag had adopted the Enabling Act with 83% of the deputies. After it had been also approved of by the Reichsrat, the Act was signed into law."

Aga nii perfetksuse mõttes viidi ikka asi lõpuni:
"The Social Democrats (SPD), despite efforts to appease Hitler, were banned in June. In June and July, the Nationalists (DNVP), People's Party (DVP) and State Party (DStP) were forced to disband. The remaining Catholic Centre Party, at Papen's urging, disbanded itself on 5 July 1933 after guarantees over Catholic education and youth groups. On 14 July 1933 Germany was officially declared a one-party state."
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kjaups
Audimees
kjaups

liitunud: 02.02.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 20.07.2009 22:20 vasta tsitaadiga

Dokumente lugedes tuli tahes tahtmata silme ette Tuulepealne maa (kes seda ikka otsast lõpuni paar korda vaatanud, neil oli vist sama case)
_________________
Lihtne sõdur!
Kommentaarid: 124 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 3 :: 99
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 21.07.2009 23:26 vasta tsitaadiga

Peab kindlasti ka mainima, et auväärt Paavo Loosberg oli ise 30-ndate lõpus seotud julgeolekustruktuuridega ja nägi süsteemisiseselt, mismoodi asjad käisid.
_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 22.08.2009 16:08 vasta tsitaadiga

Enn Soosaar: kas Eesti juhid tegid 1939.aastal valesid valikuid?
_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
jupiter
Kreisi kasutaja
jupiter

liitunud: 02.04.2003




sõnum 22.08.2009 16:55 vasta tsitaadiga

Santa kirjutas:
Esiteks, olen lugenud arvamust et Soome ise poleks väga huvitatud olnud - esiteks olid Eesti ja Läti autoritaarsed riigid ja Eesti oli soojades suhetes Hitleri Saksamaaga ehk siis kokkuvõttes Eesti ja Soome valitsuste vahel ilmselt polnud väga suurt sümpaatiat sel hetkel. Teiseks oli Soome rohkem orienteeritud Skandinaavia riikidele sel hetkel.
selles teemas on tagantjärgi hinnangute andmine subjektiivsem kui toonastel tolles ajas elanutel.
Kus peitusid Eesti 30ndate autoritaarsuse tekkimise juured?
Kogu terve iseseisvuse aja oli riigikogumine olnud üks-pidev kemplus ja tänasega võrreldes ruudus/kuubis hullem, rahvas oli sellest väsinud.
Kuidas tänavu kevadel lõppesid parteidele suletud nimekirjad Europarlamendi valimistel? täielik peksasaamine
kui olnuks veel mõni tuntud meediategelane näiteks Indrek Treufeldt kandideerimas, siis korjanuks kaks Indrek T-d mõlemad 60-75 000 häält ära...

Kujutlege seda pimesikku suletud nimekirjadega kogu iseseisvuse aja 12-15 aastat. Parteijuhid olid nagu vürstid, kes intriige punusid ja kõike dikteerisid. Pidevad valitsuste vahetused ning sagedased erakorralised valimised ja ka korruptsioon.
Näiteks ühe seaduse (muudatuse) vastuvõttu lükati ühe väga suure jahu laadungiga laeva Talinnasse tulekuni edasi maratonkõnega kestusega üle 20 tunni!!?! kuna "omad-joped" said tollivabalt jahu hiljem müües hiigelkasumi...

Sellel kevadel üritati EW-aegset suletud nimekirjade süsteemi taas luua, nagu see olekski demokraatia nurgakivi...
Vabadussõdalaste poolt rahvaheakskiidu saanud uue seadusega, mis juba kehtis kuid valimistulemused veel polnud kehtivad Laidoner ja Päts likvideerisidki vapsid nende oma väljatöötatud seadusega...
Parteide asemele tulid mängu alaliitude esindajad eksperdid inseneride, arhitektide, maaklerite, seppade, sellide jne liidud kõigil olid esindajad ja see poliitiline kemplus lõppes kuna igaüks esindas tervet alaliitu ja oli nende ees vastutav.
Kurb ainult et Päts ja Laidoner meediat tsenseerisid. Kui ei olnuks tollal osalistki rahvaheakskiitu seda ei saanuks läbi viia... ma arvan üle 60% kiitsid heaks

Euroopas toimuvale risti-vastu müüdi Eesti viimased relvad ja laskemoon kasumijanus kodusõjas Hispaaniale maha...
Miks meie ajaloo õpikud kuidagi ühekülgselt seda aega käsitlevad?
Eestit on "õnnistatud" tervelt kahe ajaloolasest parteiliidri ja endise peaministriga rääkimata teistest Sulev Vahtre ...

_________________
head lugemist: http://vaher.blogspot.com
Kommentaarid: 44 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 1 :: 40
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
poiss4
HV kasutaja

liitunud: 26.12.2009




sõnum 28.01.2010 08:16 vasta tsitaadiga

"Need ju, kes tahavad sisendada hirmu, hakkavad paratamatult kartma inimesi, kes neid kardavad." - Cicero
_________________
[img:aa79927c97]http://www.demoz.net/images/myspace-signatures/6/167.jpg[/img:aa79927c97]
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.06.2011 13:35 vasta tsitaadiga

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kas-president-pats-oli-riigireetur.d?id=47771077
_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
lauri
HV veteran
lauri

liitunud: 05.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.06.2011 13:52 vasta tsitaadiga

Uno Mell oli üks tuhandetest, kes viidi 70 aastat tagasi vägisi oma kodust. Siberis kaotas ta oma ema, isa ja õe. Mullu sõitis ta koos ETV võttegrupiga taas Tomskimaale, et üles otsida ema haud. Sellest räägib ka täna õhtul ETVs näidatav film "Mälestuste jõel".

Kuula saadet siit

ETV:
14. juunil kell 21.35
Kordus K kell 10.35
Dokfilm Mälestuste jõel

_________________
Powered by MacBook Pro.
The sh*t has hit the fan.
Kommentaarid: 73 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 67
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.06.2011 13:59 vasta tsitaadiga

Tanel kirjutas:
Peegeldasin selle faili ka siia -> http://album.hv.ee/varia/ajalugu/EVOC.zip


Kõik dokumendid on kokkupakitult ka siin.

_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
flameas
HV veteran
flameas

liitunud: 14.07.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.06.2011 16:00 vasta tsitaadiga

Kindlasti intrigeeriv teema, millega ise puutusin kokku vast paar nädalat tagasi, ülikoolis. Ka seal paluti veidi arutleda, mõtelda selle üle, et miks tehti just nii nagu tehti. Variante on mitmeid, kuid leian, et praegu on hea rääkida, et mis oleks võinud olla ning pakkuda variante - fakt on see, et tollal oli tegu ühe kõige õigema lahendusega, mida võis teha.
Kommentaarid: 83 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 73
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
delef
Kreisi kasutaja
delef

liitunud: 12.12.2009




sõnum 15.06.2011 10:02 vasta tsitaadiga

Minu jaoks on see nii masendav teema, et ei viitsi sellesse isegi süübida! Oli mis oli, ei pane imestama, inimesed on tegelt kõigeks võimelised.
Kommentaarid: 98 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 86
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.08.2013 14:10 vasta tsitaadiga

Kasulik lugemine kõigile ajaloohuvilistele thumbs_up.gif thumbs_up.gif

http://arvamus.postimees.ee/1366614/ants-laaneots-ii-maailmasoja-kaks-ajalugu

tsitaat:
Erukindral Ants Laaneots kirjutab, et II maailmasõda oli eelmise sajandi traagilisim sündmus, mille põhjuste ja tagajärgede uurimine on olnud mahukas, kuid poliitiline konjunktuur on sellele alati oma jälje jätnud.

Teise maailmasõja kohta on maailmale esitatud kaks nägemust. Üks on demokraatliku maailma oma, enam-vähem realistlik, dokumentaalsele alusele tuginev, mis paneb süü sõja vallapäästmises kahele Euroopa totalitaarriigile, hitlerlikule Saksamaale ja stalinlikule Nõukogude Liidule, sest mõlemal olid ambitsioonid saada maailma- või vähemalt Euroopa valitsejaks.

Teine on stalinistlik ja tänapäevalgi Venemaal populaarne ajalootõlgendus, kus NSV Liit oli ohver ja Saksamaa agressor. Moskva on lääneriike, eriti Baltimaid järjekindlalt süüdistanud ajaloo võltsimises. Viimasel aastakümnel on see muutunud juba hüsteeriliseks. Õnneks pääses 1990ndate esimesel poolel grupp vene ajaloolasi lühikeseks ajaks avatud arhiivimaterjalide juurde, kust saame teada tõe.

20. mail 2009 kirjutas Vene president Dmitri Medvedev alla ukaasile «Vene Föderatsiooni presidendi komisjonist vastutegevuseks katsetele falsifitseerida Venemaa ajalugu tema huvisid kahjustavalt». Komisjoni ülesandeks oli «… suundade väljatöötamine tõe ja reaalsete ajalooliste faktide edastamiseks avalikkusele ning vastutegevus nende faktide politiseeritud interpreteerimisele».

See päästis valla uue propagandakampaania II maailmasõja ajaloo stalinistliku käsitluse toetuseks. Selle peamised teesid on järgmised:
1. Rahuarmastav NSV Liit pole kunagi plaaninud sotsialistliku revolutsiooni «eksporti» Euroopasse Punaarmee, hiljem Nõukogude armee tääkide toel. Jõu kasutamine naaberriikide vastu ja nende okupeerimine tulenes vajadusest kindlustada julgeolekut.

2. Stalin polnud sõja üks arhitekt, vaid püüdis seda ära hoida.
3. Stalini ja Hitleri Poola sõjakäik ei olnud NSV Liidu poolelt sõda, vaid «Punaarmee vabastusretk Poola ikke all kannatavate Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene elanike taasühendamiseks suure ja sõbraliku nõukogude rahvaste perega».

4. kallaletung Soomele novembris 1939 oli «lokaalne relvastatud konflikt NSV Liidu ja Soome vahel», mis ei olnud II maailmasõja osa.
5. Nõukogude Liit ei okupeerinud Eestit, Lätit ja Leedut, vaid need soovisid ise astuda NSV Liitu.
6. NSV Liit ei osalenud II maailmasõjas, vaid võitles Suures Isamaasõjas teda ootamatult rünnanud hitlerliku Saksamaa vastu.

7. Stalin ja Punaarmee kindralstaap ei kavandanud 1941. aastal strateegilist pealetungi Saksamaa vastu, vaid püüdsid tugevdada NSV Liidu kaitsevõimet.
8. Punaarmee oli 1941. aastal oluliselt nõrgem kui Wehrmacht ning polnud valmis ootamatu kallaletungi tõrjumiseks, sellest ka tohutud kaotused esimesel etapil.
9. Punaarmee ja NKVD ei saatnud Suures Isamaasõjas korda mingeid inimsusvastaseid kuritegusid, vaid olid õilsad Euroopa vabastajad.

II maailmasõda kasvas välja I maailmasõja tagajärgedest, kui Venemaal haarasid võimu sotsialistlikust maailmarevolutsioonist ja ülemaailmsest Nõukogude Liidust unistavad bolševikud. 1918. aastal selgitas Vladimir Lenin oma ambitsioone: «Nüüdsest saab Venemaa esimeseks juba kehtestatud sotsialistliku korraga riigiks. /…/ See on ainult etapp, mida me läbime teel maailma revolutsiooni poole.»

Sama aasta juulis kinnitas V ülevenemaaline nõukogude kongress riigi konstitutsiooni, milles öeldakse: «Lugeda oma põhiülesandeks /…/ sotsialistliku orientatsiooni kehtestamise ühiskonnas ja sotsialismi võidu kõikides riikides.» Ülemaailmse Nõukogude Liidu loomiseks ja revolutsiooni «eksportimiseks» moodustati Moskvast juhitav rahvusvaheline kommunistlike parteide ühendus – Kommunistlik Internatsionaal (Komintern), mis korraldas näiteks 1924. aasta riigipöördekatse Eestis.

Stalin oli maailmarevolutsiooni ja üleilmse Nõukogude Liidu ideede järgija. Kolmekümnendatel aastatel jõudis ta selgusele oma strateegias järgnevaks perioodiks: II maailmasõda on kommunistliku maailmarevolutsiooni eeltingimus ning sõda lääneriikide vahel peab kestma osaliste kurnamiseks võimalikult kaua, siis astub sõtta Punaarmee.

Natside kreedot väljendas Adol­f Hitler raamatus «Mein Kampf»: «Kui me täna räägime uutest maadest ja territooriumitest Euroopas, pöörame oma pilgu Venemaa poole, aga ka temaga naabruses olevatele ja temast sõltuvatele riikidele.»

Mõlemad diktaatorid asusid oma riike palavikuliselt militariseerima. Orjalaagriks muudetud Nõukogude Liit oli edukam. 1939. aastal oli Punaarmee koosseisus juba 1,9 miljonit sõdurit, 10 362 lennukit ja 21 110 tanki. Sõjaks Poolaga valmistuva Wehrmachti saavutused olid tagasihoidlikumad: 1,3 miljonit sõdurit, 4288 lennukit ja 3419 tanki.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat. Hitler kartis I maailmasõja aegse kurva kogemuse kordumist ehk sõda kahel rindel. Kuid tiivustatuna lääneriikide passiivsusest Sudeedimaa afääri läbiviimisel, oli ta kindel, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei alusta Poola pärast sõda. Tunnistajate ütluste kohaselt olid Hitler ja tema lähikondlased šokeeritud ja masendatud, kui Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale 3. septembril sõja kuulutasid.

Stalin ühines Poola kampaaniaga 17. septembril. Punaarmee 620 000-line väegrupp 4800 tanki toetusel lõi noa selga meeleheitlikult Wehrmachtiga võitlevale Poola armeele. Eredaks näiteks sellest «relvavendlusest» oli Saksa ja Punaarmee üksuste ühine võiduparaad 22. septembril 1939 Poolalt äsja vallutatud Bresti linnas, kus Saksa 19. motoriseeritud korpuse ülem kindral Heinz Guderian ja Punaarmee 29. tankibrigaadi ülem Semjon Krivošein seisid ühisparaadi vastuvõtjatena koos tribüünil.

Kaks kiskja-riiki jagasid vennalikult saagi. Sakslased võtsid vangi 420 000 ja Punaarmee 454 700 Poola sõjaväelast. Kui selgus, et enamikku vangilangenud Poola ohvitsere ei saa NSV Liidu huvides ära kasutada, laskis NKVD 15 131 neist 1940. aasta kevadel maha.

Hitleri ja Stalini ühist ettevõtmist iseloomustab kõige paremini NSV Liidu välisministri Molotovi kõne NSV Liidu ülemnõukogu istungil 31. oktoobril 1939: «Poola valitsevad ringkonnad hooplesid oma riigi kindluse ja oma armee võimsusega. Kuid piisas väikesest löögist, kõigepealt Saksa ja siis Punaarmee poolt ning sellest Versailles’ lepingu äbarikust sünnitisest ei jäänud midagi järele /…/ Poolat ei aidanud Inglise ega Prantsuse garantiid. Siiani on teadmata, mida need garantiid endast üldse kujutasid.»

Molotovi kahjurõõm oli õigustatud. Lääneriikide tegevusetus oli enam kui kummaline. See oli reeturlik Poola suhtes. Poola riik kadus maailmakaardilt. Stalin aga märkis oma «relvavennast» füüreri kohta novembris 1939: «Majanduslikult sõltub Hitler ainult meist ja me suuname tema majanduse nii, et sõdivad riigid jõuavad revolutsioonini. /…/ Sõda teeb Euroopa jõuetuks ja ta saab olema meile kerge saak. Rahvad võtavad vastu igasuguse režiimi, mis tuleb pärast sõda.»

Stalini plaani järgmine etapp eeldas Saksamaa kallaletungi Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Sõda pidi viima nende omavahelisele pikaajalisele kurnavale võitlusele, millele oleks järgnenud Punaarmee Euroopa «vabastusretk» ning nõukogude võimu kehtestamine kontinendil. Stalin asus oma plaani järjekindlalt ellu viima.

Kreml kiirustas Hitlerilt välja kaubeldud saagi ülevõtmisega. Septembris 1939 jõudis kord Balti riikide kätte. Kremli esimeseks sihtmärgiks sai Eesti, sest Punaarmee vajas läbipääsu Soome lahest Balti merele. Seda sai lukustada Soome ja Eesti rannakaitse patareide abil.

Esialgu nõudis NSVLi välisminister Molotov ultimatiivselt õigust paigutada Eesti, Läti ja Leedu territooriumile oma baasid ja 25 000-mehelised väekontingendid: «Nõukogude Liidul on vaja laiendada oma riigi julgeolekusüsteemi ja selleks on vajalik väljapääs Balti merele.

Kui te ei soovi sõlmida meiega vastastikuse abistamise lepingut, siis peame otsima oma julgeoleku garanteerimiseks teisi teid, võib-olla palju järsemaid ja keerulisemaid.

Palun teid, ärge sundige mind kasutama Eesti suhtes vägivalda.» Nõudmist toetati võimsa väegrupi koondamisega Balti riikide piiridele. Eesti vastu olid valmis tegutsema: Narva suunal nn Kingissepa laskurkorpus – 35 448 meest, 243 tanki; Petseri-Tartu suunal 8. armee – 100 797 meest, 1075 tanki. Läti piiril seisis 7. armee – 169 738 meest, 759 tanki; Leedu vastas oli 3. armee – 193 859 meest, 1078 tanki.

Eesti suunal tegutsevatele punavägedele oli püstitatud ülesanne «anda Eesti vägedele võimas ja otsustav löök», seejuures teha järgmist: 1. Kingissepa grupeeringul tungida kiiresti Rakvere, Tapa ja Tallinna peale. 2. 8. armeel tungida Tartu suunas ning edasi koos Kingissepa grupeeringuga Tallinna ja Pärnu suunas. Kui Läti väed asuvad abistama Eesti armeed, eraldada oma vasaku tiiva katteks Valga suunal üks tankibrigaad ja 25. ratsaväediviis.

Neil arendada pealetungi Valga-Riia suunal. 3. 7. armeel julgestada Leningradi sõjaväeringkonna operatsioone Läti piiri suunas. Kui Läti armee asub abistama Eesti armeed, anda kiire löök piki Daugava jõe kaldaid ja tungida peale üldsuunaga Riiale.

Balti riigid kapituleerusid vastupanuta, nõustudes baaside lepinguga. Eestile langes veel alandus ja süü soomlaste ees, kui Nõukogude lennuvägi, rikkudes jämedalt baaside lepingut, pommitas Talvesõja käigus Soome linnu siinsetelt lennuväljadelt. Juunis 1940 okupeeriti Balti riigid tankide ja püssitorude ähvardusel lõplikult ja nad «astusid vabatahtlikult» Nõukogude Liitu augustis 1940.
Stalini süsteemi kõige iseloomulikum tunnus oli terror.

See jõudis üsna varsti ka Balti riikidesse, kui NKVD viis 14. juuni 1941 varahommikul kõigis kolmes riigis läbi «rahvavaenlaste» massküüditamise, mille käigus saadeti Eestist Siberisse 10 000, Lätist 15 000 ja Leedust 18 000 süütut inimest. Paljud neist ei näinud enam kunagi kodumaad.

Edust Poolas, Balti riikides ja Bessaraabias tiivustatud Stalin otsustas lõpule viia Hitlerilt MRPga saadud Soome okupeerimise. Selleks rakendati neli armeed, kus oli 425 640 punaväelast, 24 diviisi, 2289 tanki, 2876 suurtükki ja miinipildujat ning 2446 lennukit. Soomel oli vastu panna 265 000 sõdurit, 534 suurtükki, 26 tanki ja 270 lennukit.

Plaani kohaselt pidi 30. novembril 1939 alanud Punaarmee operatsioon lõppema Soome vallutamisega kolm nädalat hiljem ja algama Soome kohene sovetiseerimine. Selleks loodi Terijokis pro-nõukogude marionetlik «rahvavalitsus» eesotsas Kominterni täitevkomitee sekretäri Otto Kuusineniga.

Kuid 3,7-miljoniline rahvas hakkas 172-miljonilise Nõukogude impeeriumi vägedele külmavereliselt ja visalt vastu. Punaarmee pealetung peatati ja sõda hakkas venima. Meeleheitlikus võitluses suutsid soomlased 105 ööpäeva kestnud Talvesõjas oma iseseisvust kaitsta.

Punaarmee kaotused olid fantastilised. Sõjaajaloolase Meltjuhhovi arvestuste kohaselt olid need Talvesõjas järgmised: surnuid, langenuid ja kadunuid 131 476, haavatuid ja haigeid 264 908, sõjavangis 6116 inimest. Taastamisele mittekuuluvast relvastusest ja tehnikast kaotas Punaarmee 406 lennukit, 653 tanki ja 422 suurtükki.

Soome kaotuse suuruse kohta kinnitab Mannerheim oma mälestustes, et kaotusarvud olid 24 923 langenut, kadunut ja haavadesse surnut ning 43 557 haavatut. Ajaloolaste Leskineni ja Juutilaineni järgi on hukkunute arv suurem – 26 662 inimest. Neile lisanduvad ka sõja jooksul punavägede kätte vangi langenud 876 soome võitlejat. Seega olid Soome kaotused ligi viiendik kogu väliarmee koosseisust.

Suurim müüt, milles pregusaegsed neostalinistid püüavad maailma üldsust veenda, on see, et Punaarmee tegevusel enne sõja algust 1941. aasta juunis oli kaitseiseloom. Teadlased on välja selgitanud, et Nõukogude relvajõudude kindralstaap alustas sõja planeerimist Saksamaa vastu juba oktoobris 1939 ja see protsess toimus kuni 1941. aasta juuni keskpaigani.

Hitler teatavasti andis käsu NSV Liidu vastase operatsiooni plaani «Barbarossa» koostamiseks 21. juulil 1940.
Punaarmee kindralstaap töötas välja Saksamaa-vastase pealetungioperatsiooni plaani viis varianti. Ajaloolastele on neist kättesaadavaks osutunud mitte siiani rangelt salastatud operatiivdokumendid, vaid ainult ettekanded Stalinile ja Molotovile, mis õnneks sisaldasid sõjaliste plaanide tähtsamaid seisukohti. Sõjaplaani koostamine ise oli ülimalt salastatud ja sellega tegeles väike grupp kindralstaabi operatiivvalitsuse juhtivaid ohvitsere.

Erilise intensiivsuse saavutas töö 1940. aasta teisel poolel. Esimene plaan nägi ette pealetungi põhisuundadena Valgevene – Varssavi ja Ida-Preisimaa suunda. Väidetakse, et kaitse rahvakomissar, NSVLi marssal Timošenko ei olnud rahul vägede pealöögi suuna valikuga Valgevene kaudu Varssavile ja nõudis täiendavat analüüsi ning pealöögi üleviimist Ukrainasse.

18. septembriks 1940 oli valmis plaani uus variant. See nägi ette Punaarmee peajõudude rakendamise võimaluse nii põhja (Valgevene) kui lõuna (Ukraina) suunal.

Neid hakati kutsuma vastavalt «põhjavariant» ja «lõunavariant». Plaan kanti 5. oktoobril ette Stalinile ja Molotovile. Pärast arutelu kinnitati operatsiooni pealöögi suunaks lõuna ehk Ukraina suund. 14. oktoobril kinnitati parandatud «lõunavariandi» plaan kui peamine, kuid otsustati siiski korralikult valmistada ette ka «põhjavariant». Mõlema plaani täpsustatud dokumentide pakett pidi valmima 1. maiks 1941.

Sõjaplaani mõlemad variandid mängiti läbi Punaarmee kindralstaabis 1941. aasta jaanuaris. Esimeses sõjamängus toimus Punaarmee pealetung Valgevenest loode ehk Ida-Preisimaa suunal. Teises sõjamängus oli strateegilise pealetungi põhisuund Ukrainast Lõuna-Poolasse ja seejärel Ungarisse ning Rumeeniasse, et lõigata Saksamaa ära tooraine- ja kütuseallikatest. Mingit kaitsetegevust vägedele tulevases sõjas ette ei nähtud.

Sõjamängude käigus kukkus Punaarmee pealetung Ida-Preisimaale läbi, samal ajal aga saavutati edu loode suunal. Selle tulemusena kinnitati pealetungi põhisuunaks lõplikult «lõuna» variant. Operatiivplaani täpsustamist vastavalt sõjamängude tulemustele hakkas juhtima uus, veebruaris ametisse määratud kindralstaabi ülem armeekindral Georgi Žukov.

Sõjakäigu lõplik plaan valmis 15. maiks 1941. Plaan nägi Punaarmee «esimese» strateegilise ülesandena ette pealetungi kuni 300 km sügavusele Poola territooriumile, Wehr­machti peajõudude purustamise ning Poola ja Ida-Preisimaa vallutamise. Operatsiooni kestuseks plaaniti 30 ööpäeva. Sellele pidi järgnema Saksamaa vallutamine.

Arhiividokumentidele juurde pääsenud ajaloolaste kinnitusel olid kõik 1940.–1941. aastatel kindralstaabis väljatöötatud plaanid mitte kaitse-, vaid pealetungioperatsioonide plaanid. Mingit strateegilise või operatiivtasandi kaitse planeerimist ei olnud. Selle väljatöötamise küsimust kuni sõja alguseni isegi ei tõstatatud.

Nõukogude vägede juurdevool ja hargnemine pealetungi lähtealadele Ukrainas ja Valgevenes toimus ülima saladuse katte all. Üksused liikusid riigipiirile öösiti. Stalin nõudis, et peamine vägede transpordivahend – raudtee – töötaks oma tavalises režiimis, kuid selle tõttu hakkas venima üksuste juurdevedu. Punaarmee pidi lõpetama ettevalmistused hiljemalt 15. juuliks 1941, et sõda võiks alata juuli lõpus või augusti alguses.

Punaarmee ettevalmistumist strateegiliseks pealetungiks ja kaitseettevalmistuste puudumist kinnitas kõige veenvamalt Nõukogude vägede paigutus 22. juunil. Operatsioonis pidid osalema viis rahuaja sõjaväeringkondade baasil moodustatavat rinnet: põhjarinne (22 diviisi) Soome vastu; looderinne Balti riikides (23 diviisi) Ida-Preisimaa vastu; läänerinne Valgevenes (53 diviisi) Poola ja Ida-Preisimaa lõunaosa vastu.

Kõige võimsam, Ukrainas paiknev edelarinne (123 diviisi) tegutses operatsiooni pealöögi suunal. Rumeenia vastas seisev Lõuna rinne (27 diviisi) pidi ainsana oma ligi 700 km laiuses vastutusalas viima läbi kaitseoperatsiooni Rumeenia ja Saksa vägede vastu.

Kahe peategelase, lääne- ja edelarinde põhijõud olid koondatud kahte võimsasse löögirusikasse: põhjapoolne asus Valgevenes nn Belostoki sarves, lõunapoolne Ukrainas Lvovi piirkonnas. Esimese strateegilise ešeloni taha paigutus veel teine 77 diviisist koosnev vägede strateegiline ešelon. Kuid esimeseks sõjapäevaks oli neist vaid 17–20 kohal. Terved armeed teisest strateegilisest ešelonist olid alles teel.

Kuigi stalinlik ajalugu räägib Saksa vägede ülekaalust 1941. aasta juunis, faktid seda ei kinnita. 22. juuni seisuga oli Punaarmeel läänerindel 190 diviisi ja suur ülekaal Wehrmachti üle raskerelvades ja tehnikas: 15 687 tanki Saksa 4171 vastu; suurtükke 59 787 Saksa 42 601 vastu; lennukeid 10 743 Saksa 4846 vastu. Ainult isikkoosseisu oli Punaarmeel vähem: 3 289 851 Wehrmachti 4 306 800 mehe vastu.

Punaarmee suur ülekaal raskerelvades ja sõjalennukites seletab ilmselt ka Stalini šokki 22. juunil, mis lõi ta mitmeks päevaks rivist välja. Ta oli kindel, et Hitler, teades Nõukogude vägede suurt tehnilist üleolekut, ei julge esimesena rünnata. Füürer aga tundis nii luureandmetele tuginedes kui ka vaistlikult, et kui tema ei löö esimesena, siis teeb seda varsti Stalin. Hitler lihtsalt ennetas 22. juunil Stalinit.

Tekkinud olukorras olid täiesti ebaadekvaatsed Punaarmee juhtkonna katsed rakendada olemasolevat pealetungiplaani ning korraldada oma suurte mehhaniseeritud ja tankiväekoondistega vasturünnakuid Saksa pealetungile. Kõik need kukkusid läbi.

Nõukogude propaganda on palju rääkinud impeeriumisse kuuluvate rahvaste patriotismist ja isamaa-armastusest. Suvel 1941 Saksa vägede vastu seisvate punaarmeelaste käitumisest ilmnes, et neil puudus motivatsioon koonduslaagriks muudetud kodumaad kaitsta. Terved Punaarmee üksused andsid end vangi või jooksid laiali.

Vene ajaloolase Gurkini andmetel olid poolte kaotused ajavahemikus 22. juuni – 31. detsember 1941 järgmised. Punaarmee: tapetud 802 191; haavatud 1 269 978; teadmata kadunud 3 906 965; Saksa väed: tapetud 273 816; haavatud 802 705; teadmata kadunud 57 245.

Esimeste võitude eufoorias andis Hitler käsu Wehrmachti reorganiseerimiseks, eesmärgiga valmistada see pärast NSV Liidu purustamist ette sõjaks Inglismaa ja USAga. Hullunud füürer ei mõistnud ikka veel oma suurimat viga – kallaletungi NSV Liidule.

Ka operatsiooni «Barbarossa» õnneliku lõpu korral ei oleks isegi 150–160 Saksa diviisi olnud suutelised okupeerima hiigelriiki. Reich’i sõjakäigu kriis saabus juba 1941. aasta sügisel. Detsembris said Saksa väed Moskva all lüüa. «Ida sõjakäik» kukkus läbi.

Aprillis 1945 seisis hiiglaslik Punaarmee juba Elbe ja Doonau kallastel. Võime vaid oletada, mis oleks juhtunud siis, kui Stalinil oleks 1941. aastal õnnestunud esimesena üle minna pealetungile. Võib-olla oleks NSV Liidu läänepiir siis kulgenud piki Atlandi ookeani idarannikut.

Teine maailmasõda viis ligi 50 miljoni inimese elu. Üle poole neist – 27 miljonit – olid NSV Liidu elanikud. Selle katastroofi peakorraldajad olid kaks maailma valitsemise ambitsiooni põdenud diktaatorit: Hitler ja Stalin. Kõigele, mida need kaks sõja vallapäästmiseks tegid, aitas kaasa lääneriikide mädahõnguline «mittesekkumise» ja «rahustamise» poliitika.

Kui natsid said rahvusvahelises kohtus õiglase hinnangu, siis kohus stalinistide üle on veel pidamata. Puudub ka sõjas kõige suuremaid ohvreid kandnud vene rahva õiglane hinnang Stalini kuritegudele.

Vaadates aga autoritaarset, kiiresti relvastuvat ja impeeriumi taastada püüdvat Venemaad ning argimuredesse uppuvat ja kaitsevõimet kaotavat Lääne-Euroopat, tekib küsimus, kas II maailmasõjaga seotud sündmused võiksid korduda. Kas tulevikus võib olla München 2, MRP 2 või Jalta 2?

_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 07.02.2017 13:33 vasta tsitaadiga

http://arvamus.postimees.ee/4005285/eerik-niiles-kross-paets-ja-meie (Paywalli taga).
_________________
ONLINE-intervjuu e-residentsuse projekti tegevjuhi Kaspar Korjusega 12. detsembril
HV F1 2017 ennustusvõistlus - AUHINNAFOND ARVUTITARK.EE POOLT VÄÄRTUSES 600 €!
HV kasutajate autod 2016 - suur tabel
Kommentaarid: 440 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 11 :: 7 :: 339
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Uudised »  Varia »  Eesti Vabariigi 1934 ja 1939 a. sündmused luubi all ja miks me alistusime 1939 a. NSVL nõudmistele mine lehele eelmine  1, 2, 3
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.