praegune kellaaeg 16.04.2024 09:59:33
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
Pailaps
HV Guru
liitunud: 13.05.2004
|
21.09.2016 13:39:12
|
|
|
RCC kirjutas: |
Muide psühhiaatrina kirjutan tablette ikka mina välja indrekp. ei maksa oma telia mantrat kaagutada. asi on piixus ja lähiajal jääb sinna. Kaabliehitus käibki elasa asjaosaliste endi tarbeks. need kes kunagi elasa (suresa) sihtasutuse lõid, need sellest ka enim kasu (peavad) saavad. aga see pole enam ammu saladus.
a) tehinlised tingimused on vaid telia jura, mitte ükski teine sideteenuse ettevõttja neid EI nõua.
b) 85m kaablit ja üle tonni. - tahan näha ekseli memo. kopamees kaevab tunni ajaga selle maa ja võtaks ka ainult 30 euri tund (odavaim)
palju selle projekti kate oli? |
See ei olnud ainult kopatöö, väike lõik asfalti taastada, ehitusjoonis, kaablikõri paigaldamine, optika keevitus pluss Teliale obrok tehniliste tingimuste eest.
Minu CAD joonised ei kõlvanud, kuigi mul on teadmised olemas.
_________________ Ma trollin 50% oma postitustest. |
|
Kommentaarid: 56 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
52 |
|
tagasi üles |
|
|
lauri
HV veteran
liitunud: 05.11.2001
|
21.09.2016 13:43:02
|
|
|
Pailaps kirjutas: |
RCC kirjutas: |
Muide psühhiaatrina kirjutan tablette ikka mina välja indrekp. ei maksa oma telia mantrat kaagutada. asi on piixus ja lähiajal jääb sinna. Kaabliehitus käibki elasa asjaosaliste endi tarbeks. need kes kunagi elasa (suresa) sihtasutuse lõid, need sellest ka enim kasu (peavad) saavad. aga see pole enam ammu saladus.
a) tehinlised tingimused on vaid telia jura, mitte ükski teine sideteenuse ettevõttja neid EI nõua.
b) 85m kaablit ja üle tonni. - tahan näha ekseli memo. kopamees kaevab tunni ajaga selle maa ja võtaks ka ainult 30 euri tund (odavaim)
palju selle projekti kate oli? |
See ei olnud ainult kopatöö, väike lõik asfalti taastada, ehitusjoonis, kaablikõri paigaldamine, optika keevitus pluss Teliale obrok tehniliste tingimuste eest. |
Mulle kirjutati arve optika lõhkumise eest ca 1300€, millest otseselt kaabli parandustööd oli ca 900 + km (keevitamine + 50m uut kaablit).
_________________ Powered by MacBook Pro.
The sh*t has hit the fan. |
|
Kommentaarid: 89 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
79 |
|
tagasi üles |
|
|
Nastix
HV kasutaja
liitunud: 22.02.2003
|
21.09.2016 14:32:44
|
|
|
Jackinthex kirjutas: |
Telia kirjutas veel ühe kirja
tsitaat: |
Elasa kirja lugedes saab ühenduse teedevalitsuse vastas olevast kapist.
Lisamuhvi ei hakka kaevu keegi tegema. |
See tähendab, et majast on see koht 1,17km
Kaev kus muhvi ei ole ja keegi ei ehita on majast 0,95km kaugusel |
Meenutab minu internetiotsinguid. Majast kaevuni on ~400m aga nagu välja tuli
Võrgufirma kirjutas: |
Tee äärne kaev ei ole lõppkaev. Seal ei ole muhvi st tuleb kaabel ca 1300 m puhuda edasi muhvi kaevu. |
ja siis jäi veel hunnik määramatust, et mitu muhvi on vaja avada ja keevitada. Lisaks sellele takistav asjaolu, et jupp enne kaevuni jõudmist on naabri maad, mille puhul ei pidavat piisama lihtsalt kooskõlastusest, vaid on vaja projekti ja muid jutte, mis läheks ~2000.- maksma (kui keeruline saab AutoCADis põllu/võsa peale joone tõmbamine ja kooskõlastamine olla, et selle eest 2000.- nõuda?! ). Nii ma saangi oma ELASA kogemust üle 4G
Ja see probleem ka, et kuna ma ei ela külas (majade vahed ~500m), siis naabritega ühiselt asja ära tegemine on keeruline.
|
|
Kommentaarid: 19 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
18 |
|
tagasi üles |
|
|
netmaster
HV kasutaja
liitunud: 21.08.2004
|
21.09.2016 15:02:42
|
|
|
seda õpikunäidet võiks nüüd iga ELASA kiidulaulu kõrval ajakirjanduses leierdada, et kuidas lood tegelikult on.
Kui sa ei ole ELASA asutajaliige ja ei osale otseselt otsustamises, siis on sul ainult kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võimalik nende torusi või pimedat kiudu mõistliku hinnaga kasutada. MOTT.
PS: kusjuures selle muhvi või kaevu tekitamine sinu krundile ei ole tehniliselt midagi keerulist. ELASA tõmbab maha alati vähemalt neljase pundi mikrotoru, millest kasutatakse enamasti ära ainult üks toru. Tuleks sinu maa peale kaevata auk, lõigata üks tühi toru läbi ja sobivas suunas puhuda sinu kaabel kuni esimese jätkukohani ja seal ühendus teha. Kui torud on normaalselt pandud, saab puhuda 5-6 km. kaugusele. Sama mikrotoru saab muhviga jätkata, et see sulle kasvõi tuppa tuua. Selle sinu viimase 100m lükkab suure hädaga ka käsitsi sisse. Kõik. Omahind tuhatkond eurot. Täpselt nii seda "õigete" klientide puhul tehakse. Aga, kuna ELASA kaotab sellega oma vara (jupi mikrotoru ainult ühe kliendi jaoks), siis ei taha nad seda igale suvalisele jorsile teha. Las parem seisab maasees tühjana, nagu ülejäänud 75% sellest projektist.
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
|
ArvQ
HV Guru
liitunud: 29.01.2009
|
21.09.2016 15:46:56
|
|
|
Helistas Telia, minu avalduse peale.
Sealt tuli täpselt sama jutt, et lootusetu juhtum. Kaev, kus muhv puudub, tuleb kohe välistada. Kapp kuhu saaks ühendada on majast 1,17km ja läheb läbi mitme krundi.
Rääkis veel, et ka Telia ise on mures. Riigi/euroopa rahade eest ehitati mobiilimastideni ning midagi edasi ei toimu. Ütles, et aastas korra nagu teemat torgitakse aga sinna ta ka jälle sureb.
|
|
Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
stks
HV kasutaja
liitunud: 28.01.2007
|
|
Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
tagasi üles |
|
|
ArvQ
HV Guru
liitunud: 29.01.2009
|
21.09.2016 16:47:57
|
|
|
Kommentaar sealt teemast
tsitaat: |
Mul jookseb valguskaabel oma krundil, majast 15m kaugusel. Ikkagi, et sellega liituda pean ise kaabli vedama 3,5 km- lähim liitumispunkt. Kui vedada mööda el poste oleks ca 3 korda soodsam km aga kilomeetreid tuleks 3 korda rohkem. |
Suht sama seis ka siin. Lisaks soovin postidest oma krundilt lahti saada. El kaabel maha.
Mõnel üksikul võib tõesti sellest abi olla.
Tehniliselt ei tea aga küsin.
MIKS ei ehitatud kaablile iga maja lähimasse punkti kaev muhv, et lihtsustada liitumist. Mis põhjusel neid kohti nii vähe on? Ja miks on uue muhvi loomine nõnda kallis, et odavam on kilomeetreid kaablit maa sisse panna? (hinda ma ei tea aga siin nimetati seda hirmkalliks ettevõtmiseks) Mis see Muhv täpsemalt on?
|
|
Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
21.09.2016 17:30:21
|
|
|
netmaster kirjutas: |
PS: kusjuures selle muhvi või kaevu tekitamine sinu krundile ei ole tehniliselt midagi keerulist. ELASA tõmbab maha alati vähemalt neljase pundi mikrotoru, millest kasutatakse enamasti ära ainult üks toru. |
Miks arvad, et ELASA on nõus neljast torust ühe loovutama ühele ühendusele, arvestades senist väljakujunenud praktikat, loevad trassivaldajad ka tühjasid sidekanalisatsioone enda ressursiks, mida suvalt kellelgi kasutada ei lubata. Eesti Telefoni sidekanalisatsioonitorustiku valdamine läks üle Elionile kohustusega seda ressurssi teistega jagada, praktikas päädis see olukorraga, kus Elioni töötaja mulle tunnistas, et neil on kõrgemalt poolt käsk, selle vaba ressursi kohta infot mitte jagada, põhjuseks ikka konkurents, kus igasugused Starmanid, STV-d tahavad oma kaableid "Elioni torudesse" toppida. Nii võib ka ELASA vabalt öelda, et see "4 toru" on magistraali ressurss tuleviku tarbeks, kuhu pisiklientide optikaid ette nähtud ei ole või öelda mistahes põhjuseks, et ei saa, ja ei saagi.
See on muidugi sigadus, et sellised optika magistraalid projekteeriti ülevalt alla, ja vaatamata igalpool seletuskirjades figureerivale tuhandetele potentsiaalsetele klientidele, praktikas keegi trassi projekteerimisel ega ehitamisel nende tuhandete ühendamisele ei mõelnud.
Muidu linnades muude kommunikatsioonide, nagu vesi, kanal, küte, jm rajamisel ja planeerimisel küsitakse küll tänavaäärsetelt elamutelt, kas on seal liituda tahtjaid, isegi kui ei ole, ehitatakse tihti krundipiirini liitumispunkt ikkagi, sest see on odavam-mõistlikum, kui hiljem tänavat jälle üles kaevata. Side ja ka jaotusvõrk on sellised mõnusad monopoolsed erandid, kus mingil põhjuselt see loogika ei kipu kehtima, kohalikud omavalitsused kemplevad Telia ja Jaotusvõrguga samamoodi, kui on vaja mingit tänavat rekonstrueerida ja mõistlik oleks kõik kommunikatsioonid ka ära uuendada.
|
|
Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
51 |
|
tagasi üles |
|
|
netmaster
HV kasutaja
liitunud: 21.08.2004
|
21.09.2016 19:43:17
|
|
|
tsitaat: |
Miks arvad, et ELASA on nõus neljast torust ühe loovutama ühele ühendusele |
ega ma ei arvagi, aga kuna antud projekti reklaamitakse, justkui tehtaks seda riigi ja rahva hüvanguks, siis võiks ju riik nõuda, et üks toru olekski jupitamiseks. Kui tekib mõni soovija, tõmmatakse mingi pikkus kaablit torusse kahe kaevu vahele. Igasse kaevu jäetakse 100m varu. Kui keskelt keegi liituda tahab, lõikad toru katki, tõmbad vajaliku koguse kaabli tagasi ja teed liitumise. Nagu ma kirjeldasin, võib seda toru ja seal olevat kaablit suht lihtsalt kasvõi iga 100m tagant jupitada. Keevitad aga ülejäänud kiud kokku ja võtad iga kliendi jaoks ühe välja. Igakordne maa alune muhv maksab suurusjärgus 40 € + töö. Hea tahtmise korral võib muhvi omakorda koos kaablireserviga kaevu uputada, mis lisab hinnale teist samapalju ja võimaldab kahe liitumise vahele veel liitumisi teha. Veidi üldistades võiks öelda, et see võimaldaks liituda peaaegu mistahes kohas, kust kaabel mööda jookseb ja siis võiks öelda, et vähemalt 25% projektist on justkui asja ette läinud. Jah kõik see kokku maksab midagi, kuid mõõtmatult vähem, kui tühjana seisva ELASA toru kõrvale kilomeeter oma toru kaevata.
Mina tõin oma näite olukorra illustreerimiseks, et kui ikka tahta, saaks kliente liita küll, kuid kuna projekti eesmärgid on teised, siis veeretatakse sellist liitumist ringi nagu kuuma kartulit ja tehakse inimestele kõik võimalikult keeruliseks ja tühjad torud seisavad maasees aastakümneid.
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
21.09.2016 20:20:42
|
|
|
Nende muhvidega on umbes selline samm, et kaks kaevu tühja, üks täis - ehk tantsusammud kaks sammu sissepoole, üks väljapoole. vot siit tulebki nüüd see esialgne möödalskmine, et miks neid kaevude asukohti ei optimeeritud. ühe kunde pärast vaevalt, aga no küladesse oleks võinud ju ära panna, selmet kuhugi metsa-võsavahele. peamagistraalile neid keegi enam lisama ei hakka. ongi variant, teisest kaevust vedada kaabel. see on siis kaablimeeter mis parima hinna juures tulebki tonnine lugu. (uskumatu) muhvi pole ju sel juhul enam vaja. seesama kaabel tuleb kundele ühes tükis - telia andekas võrguosakond kukkus muidugi ka muhvi planeerima, ja unustas ära, et põhimagistraal seda ei saa, ja kundekaablile pole seda eraldi vaja -MIS TÄHENDAB muidugi seda, e tulevikus uue kunde lisandumisel tuleb jälle sama situatsioon. muhvi maksumus on 1100 - ja selgusetu on, et misasi seal siis maksab. See jutt, et kõrvaltorru eraldi kaablit puhuda ei saa, ei päde. tegelikult saab. sel juhul ei ole takistuseks ka ala kooskõlastamine selle, tolle ja nendega, kuna eraldi trassi ju pole vaja tekitada. Täitsa huvitav oleks teada, mis sellest projektist saab, teab keski mõne uduseltkinägija kontakti?
_________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s |
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
8 :: |
1 :: |
146 |
|
tagasi üles |
|
|
indrpo
HV Guru
liitunud: 14.11.2004
|
21.09.2016 21:20:04
|
|
|
Jackinthex kirjutas: |
EDIT2:
Telia kirjutas veel ühe kirja
tsitaat: |
Elasa kirja lugedes saab ühenduse teedevalitsuse vastas olevast kapist.
Lisamuhvi ei hakka kaevu keegi tegema. |
See tähendab, et majast on see koht 1,17km
Kaev kus muhvi ei ole ja keegi ei ehita on majast 0,95km kaugusel |
Ma oskan kinnitada vaid veelkord ühte, ELASA ei olnud klientide võrguks ette nähtud ja opjekti eesmärk on täidetud, liitumiskoht on kuni 1,5km kaugusel (see ei ole veel kõikjal nii).
Jah, on ehitatud era ja ärikliente ka elasa kaablile kui kiude on ja klient seda soovib, saab soodsamalt kui vedada 1,5km kaugusele aga ikkagi soodsamalt.
Jah, bürokraatia on kohutav, inimesed ei tea kes kus mida organiseerima peaks kuna tegemist on kolme ettevõtte vahel tööde jagamisega. Võrgu omanik ELASA, siis teenusepakkuja ja siis võrgu reaalne ehitaja. See peab korda saama, riigi käsul.
Mis puutub ELASA lubadusse sulle kohe ja kiirelt ka kaabel sisse saada, siis see on utoopia. Raplamaal oli juhtum kus klient nõudis kaablit sisse (see EU projekt EI luba sellist tegevust ühele kodanikule). Kuna klient sai eitava vastuse ja oma maale kaablit ei lubanud, tehti projekt ringi, puuriti tee alt läbi teisele poole teed ja siis uuesti järgmisest krundist tagasi, maksma läks ja töö tehti aga tulevikus võib ELASA2 vms. raames see krundi omanik ka valgusest mokad puhtaks pühkida või liitub kaugemalt kirve hinnaga.
Nagu ütlesin, torusid on 4, käigus on vaid 1. Tulevikus ehk rahastab keegi veel järgmiseid puhumisi.
Täna on inimesed kurjad ja ei mõista olukorda, ok, nõus, sitt lugu, et valgust kohe tuppa ei saanud euro ja maksurahadega. Mina ei tea, tänase seisuga olen tänaste traadi ja õhu lahendustega mina veel nõus kannatama, kui keegi teine pole, tagugu suuremad summad kui need mis ehk tulevikus olema hakkavad.
Samas kogemusi on klientidele sellise abi vahendamises mis puudutavad ELASA kaablit, see toimib aga tuleb õigel ajal õiges kohas tellida ja õiged summad ikkagi tasuda.
|
|
Kommentaarid: 253 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
223 |
|
tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
21.09.2016 21:36:58
|
|
|
Miks riigi käsul? jopakolla küll. jätke see riik välja, riik EI EHITA. riik ei tule peput pühkima, putru suhu panema, unelaulu laulma, tekikest peale tõmbama jne jne. Küsimus on puhtalt praegu selles
a) peaaegu mitte ükski kommikas peale telia EI ole huvitatud elasa kiu rendist. sellele alles mõeldakse. hetkel on skylive ja veel mõni pisitegija suutnud paar km kuskilt krabada. aga ka neil see asi venib. - MIKS ei ole
b) Telia on välisfirma ja nende omanike (omaniku redshild, või jp morgan, kesiganes vabamüürlane) HUVI on teenida kasumist. sinu pirin ja pahatihti sunnitud olukord kasutatakse MÕNUGA ära (mõni kiidab takka ka) see kate, mis siin keevitatakse on ikka PÄRIS MÕNUS. tänu sellele, ei hakka keegi omastaskust neid tuhaneid laduma ja tegelikult ei peagi. Asi peab olema võrdne nii linna kui maamehele. Kui linnamees saab selle tasuta, siis samamodi peab saama maamees. igasugused hangeldajad - näitan teile keskmist näppu
c) elasa projektiga jah ei ole tõesti ette nähtud inimestele nett. Huvitav kas tuleb projekt, kus see ka ette nähakse
d) minge KOV-i ja öelge et kolite siit minema ja tulumaksu ka ei maksa, aga hakake euroliidult raha välja pressima, istute siin niisama. KOV kui juriidiline keha saab papi euroliidust kätte ja siis jagab selle jälle välisfirmadele tagasi (absurdne olukord)
e) miks peab neid puhumisi veel eraldi rahastama, kui kallis see töö siis on sõita ühe aparaadiga kohale ja see kiud sisse ajada?
f) tegelikkuses on muidugi sigadus, et samaaegselt ei paigaldatud kundekaablit - arvati et seda teeb telia (vaata puinkt b) peamine eesmärk on aga omanikutulu (punkt b) veelgi enam teenida ja see on suurepärane võimalus - hammas juba verel ju.
_________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s |
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
8 :: |
1 :: |
146 |
|
tagasi üles |
|
|
ArvQ
HV Guru
liitunud: 29.01.2009
|
22.09.2016 07:34:25
|
|
|
indrekp kirjutas: |
opjekti eesmärk on täidetud |
Kaabel telefonimastideni?
indrekp kirjutas: |
Mis puutub ELASA lubadusse sulle kohe ja kiirelt ka kaabel sisse saada, siis see on utoopia. |
Miks ma peaks laskma mingil mõttetul projektil oma maad sonkida ja sellega veel maale piiranguid laskma lisada? Tagantjärgi jääb minust ikka VÄGA loll mulje eksole? Aitasin ELASA projekti ellu viia. Järelikult ei teinud piisavalt kodutööd ja ei teadnud mis ELASA eesmärk on. Never again! ABSOLUUTSELT KÕIK paberile või sõitku seenele oma "heategevusega"
Tuletan ka meelde, et mõlemal pool teed vaatab minu maa vastu ja nad oleks pidanud oma projekti VÄGA palju ümber tegema.
Võibolla kui oleks teadnud kuidas asjad käivad oleks kohe oma kaabliotsaga kohale läinud ja öelnud, et näe siinkohas tehke mulle üks kaev ja ühendage see ka ära. Tagantjärgi tarkus. Mulle aga serveeriti kogu projekti kui, et kohe kohe saab iga talupidamine omale valguskaabli majja kelle läheduses kaabel on.
|
|
Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
indrpo
HV Guru
liitunud: 14.11.2004
|
22.09.2016 07:59:41
|
|
|
Ma usun, et me saame kõik aru, et asi on rahas ja prioriteetides/vajaduses.
Nii teenusepakkuja kui ka klient kalkuleerib läbi mis asi maksma läheb ja mis ta selle eest saab.
Teenusepakkuja arvab, et ei tasu kulutada näit. 3000€ valguskaabli ehitamiseks ühele kliendile kui ta saab hiljem kuutasu teenuste eest 30€
Klient arvab, et ei tasu näit kulutada 3000€ kui ta saab liituda valguskaabliga ja maksta näiteks 30€ 100M neti eest. Samal ajal saab ta kas mõnda vaseteenust või õhu kaudu 20-30M teenust ja saab ka sellega kenasti hakkama.
Kuidas seda hinda vähendada? Riik võtab vähemaks seda bürokraatiat mida ta ise on selle süsteemi loomisel peale pannud, minupärast miks mitte lisada ka mõni kohustus ühele või teisele poolele, peaasi et odavam tuleks.
|
|
Kommentaarid: 253 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
223 |
|
tagasi üles |
|
|
ArvQ
HV Guru
liitunud: 29.01.2009
|
22.09.2016 08:28:01
|
|
|
indrekp kirjutas: |
Samal ajal saab ta kas mõnda vaseteenust või õhu kaudu 20-30M teenust ja saab ka sellega kenasti hakkama. |
Võin ka sellisest netist unistada? Või olen ma erand kes peab hakkama saama 5M Alla ja 1M üles netiga Hinnaga 16€ kuus? Või 21€ kuus 12M alla ja 1M üles? Tänan lahket Telia isa, et vähemalt puudub mahupiirang.
Hinnad on nii proportsioonist väljas, et hirmus hakkab.
16€/ kuus pean tõesti maksma aga kiire vast ei ütleks selle kohta keegi.
Samal ajal ise seletades, et ma pean vaid emaili ja uudiseid lugema ÜHES SEADMED... kiire... Kiiresti saab loetud, sest järgmine soovib ka lugeda
Telia ja ELASA hääletorud hakkavad järjest enam kettasse ajama oma BS'iga.
|
|
Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
22.09.2016 09:46:04
|
|
|
Jackinthex kirjutas: |
indrekp kirjutas: |
Samal ajal saab ta kas mõnda vaseteenust või õhu kaudu 20-30M teenust ja saab ka sellega kenasti hakkama. |
Võin ka sellisest netist unistada? Või olen ma erand kes peab hakkama saama 5M Alla ja 1M üles netiga Hinnaga 16€ kuus? Või 21€ kuus 12M alla ja 1M üles? Tänan lahket Telia isa, et vähemalt puudub mahupiirang.
Hinnad on nii proportsioonist väljas, et hirmus hakkab.
16€/ kuus pean tõesti maksma aga kiire vast ei ütleks selle kohta keegi.
Samal ajal ise seletades, et ma pean vaid emaili ja uudiseid lugema ÜHES SEADMED... kiire... Kiiresti saab loetud, sest järgmine soovib ka lugeda
Telia ja ELASA hääletorud hakkavad järjest enam kettasse ajama oma BS'iga. |
Miks sa internetti kardad ja ei julge seda lugeda mida Euroopa Komisjon kirjutab ning milliseid kohustuslikke otsuseid on langetanud.
Seega, ei mingit Teliat vaid hoopis Andrus Ansip tuleb sulle kiiret netti tooma...
1. kümne aastaga veetakse sulle kohustuslikus korras - kui oled firma, siis 1Gbit/s püsiühendus, kui eraisik, siis 100Mbit/s kiirusega püsiühendus.
2. Kui oled asustatud piirkonnas, siis tuuakse see kiirus kaabliga. Kui oled hajaasustantud piirkonnas, siis katkematu 5G püsiühendusega.
3. Ning aastaks 2020 kaetakse linnad tasuta WiFi-võrkudega.
Loe ja imesta:
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=685814
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=686081
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
22.09.2016 10:05:01
|
|
|
ot: |
tahanteada, sul vist kerge dementsus tulnud...... ma iga nädal saan ühte ja sama teksti lugeda paar kolm korda |
_________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
tagasi üles |
|
|
RCC
HV Guru
liitunud: 03.12.2003
|
22.09.2016 10:05:04
|
|
|
See kunagine netitamine algas tiigrihüppega, ehk konna kargamisega. 1998 oli ka seis selline, et kõik hakkavad saama ja üsna ruttu. nii see 10 a sai mööda , aastast sai 2008. nii, nüüd on sellest ka möödas peaaegu juba 10a ja ikka pole mitte midagi. jah õhu kaudu miks mitte, palun väga. aga kas indrekp ei saa ikka veel aru, et see õhu kaudu asi ei PÄDE ja nõuab mitu korda rohkem kulutusi kui tavaline nett. õnnelikud on need kes on saanud mõnest kohalikust teenusepakkujast püsi_raadiolingi. jah telia võib müüa mulle teenust 15 euri eest - sobib. 22 euri ei sobi. lisaks tahan ma endale rutsi - mis by default on umbes 170 euri.
ja see eitahateada 1. punkt - 20a möödas ja ei juhtu selle järgneva 10 a jooksul ka midagi teistmoodi. katkematu 5g püsiühendus on ikka samamoodi mahupiiranguga jne.
_________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s |
|
Kommentaarid: 183 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
8 :: |
1 :: |
146 |
|
tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
22.09.2016 10:16:49
|
|
|
tahanteada kirjutas: |
Miks sa internetti kardad ja ei julge seda lugeda mida Euroopa Komisjon kirjutab ning milliseid kohustuslikke otsuseid on langetanud.
Loe ja imesta: |
Ta ju ei saa seda lugeda, sest tal ei ole normaalset internetti...
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
Kommentaarid: 223 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
192 |
|
tagasi üles |
|
|
pinTero
HV veteran
liitunud: 10.11.2001
|
|
Kommentaarid: 148 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
130 |
|
tagasi üles |
|
|
MadCow
HV vaatleja
liitunud: 26.05.2007
|
06.10.2016 09:39:55
|
|
|
MadCow kirjutas: |
Minu arvamus ja spekulatsioon sellel teemal:
tsitaat: |
http://estwin.ee/
Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.
Selle eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus järgneva viie aasta jooksul väljaehitama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.
|
Aastaks 2015 ei saa mitte kuidagi valmis 6000km kaablit, kui selle aasta algusega oli kokku ~2500km kaablit (varasemalt oli neil ka valminud võrk arvudes veebis, aga see on nüüd sealt kadunud).
Eesti sai vägagi korraliku toetuse nimetatud võrgu valmimiseks ja võttis omale kohustuse see ka valmis ehitada. Kui praegu vaadata, et on sellest võrgust kasusaajad, siis on ilmselgelt näha, et ehitatigi valmis võrgud mobiilimastidele ja paari kohta ka sidekappidele, kuskile asula küljealla.
http://estwin.ee/index.php?page=105
See nimekiri näitabki, kellel huvi ja kellel pole.
Aga nüüd mis juhtub, kui aastaks 2015 ei saa asi valmis? Mis seal ikka juhtub, EU nõuab Eestilt oma toetused tagasi. Kes selle maksab? Kas sihtasutus, kellel papp otsas ja „keegi ei vastuta“?
Ei, ikka Sina ja mina, tavalised lõpptarbijad, kellele tõmmati kenasti kott pähe mesimagusa jutuga, et kohe kohe tuleb 100 tuppa. Aga tegelikult said sidefirmad omale kenasti fiibri mastidesse ja lõpptarbija võib osta ju 4G’d kui tahab (mahupiiranguga muidugi). |
Minu kunagine postitus (aastal 2014) just sellel teemal
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
|
delef
HV veteran
liitunud: 12.12.2009
|
06.10.2016 09:51:23
kiireinternet |
|
|
kokkuvõttes, eks see oli telekomifirmadele väga kasulik projekt, mille maksumaksjad kinnimaksid.
|
|
Kommentaarid: 136 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
Maldur
HV veteran
liitunud: 02.02.2007
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
|
MadCow
HV vaatleja
liitunud: 26.05.2007
|
06.10.2016 10:35:17
|
|
|
Jah, sellepärast ma oma vana postituse üles otsisingi.
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
|
NightStriker
HV veteran
liitunud: 24.07.2007
|
06.10.2016 11:57:37
|
|
|
Ega seal midagi uut ja põnevat ei ole. Maakad võivad mobiilimasti imeda ja riik sügab karvast asja. Same old, same old.
Spoiler
tsitaat: |
Miljoneid maksnud kaabliprojekt puntras
Eliisa Matsalu 06. oktoober 2016 08:00
ELASA juht Priit Soom
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161006/NEWS/161009930/AR/0/AR-161009930.jpg
ELASA juht Priit Soom|FOTO: Andras Kralla
Kümneid miljoneid eurosid maksma läinud suurejooneline internetikaabli projekt on jõudnud tupikusse, kust väljasaamiseks on vaja veel sadu miljoneid eurosid. Projekti katkijäämise korral peab aga Eesti Euroopa Liidule kõik kaablirajamisse investeeritud miljonid tagasi maksma.
Eestisse ehitatav lairiba baasvõrk on 74 miljoni euro suurune projekt, mis peaks järgmise aasta jooksul võimaldama ka kõikidel keskustest kaugel elavatel elanikel enda koju kiire internet saada.
Paraku selleks, et baasvõrguga saaksid liituda ka kõige kaugemad majapidamised, on vaja veel vähemalt 400 miljonit eurot. Nii kallist investeeringut ei taha aga teha ei riik ega ka ükski telekomifirma. „Jäigalt võttes on iga elaniku oma mure, kuidas ta baasvõrguga liitutud saab,“ ütles Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juht Priit Soom.
Internetiühenduste loomisel vajab riigi tuge ligi 30% eluruumidest. See on kokku 160 000 majapidamist. Pooled neist asuvad piirkondades, kus kaabli tuppa toomine ei tasu telekomiettevõtetele äriliselt ära.
12 000
eurot maksab kaabli toomine majapidamisse kilomeetri kauguselt.
Mobiilifirmadel turueelis
Senimaani on piirdutud peamiselt sellega, et mobiilifirmad on oma mastid baasvõrguga ühendanud, parandades sellega tunduvalt paljudes maapiirkondades interneti kättesaadavust. See on loonud olukorra, kus praeguseks on baasvõrgust enim võitnud ettevõtted, kes mobiilset internetti pakuvad. Kusjuures suurimad neist – Tele2, Elion ja Elisa – on ühed Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse asutajad.
Arvi Karotam,
Anija vallavanem
„Jama jutt, et las omavalitsused teevad!“
See on jama jutt, et las omavalitsused teevad kaabliühendused ära. Seda palli ei tohi omavalitsuste peale veeretada – need on väga elukauged inimesed, kes seda teevad. Igal aastal jagatakse meile ülesandeid lisaks, aga raha keegi juurde ei anna. Kui tulubaasi suurendatakse kasvõi 1% võrra, oleks parem, kuid keegi ei tee seda.
Anija vallas alustas sel kevadel kodanike initsiatiivil töögrupp, kes asus meie valla kõiki majapidamisi kaardistama. Tekkinud nn ämblikuvõrk näitab, kuhu kaableid peaks viima. Vald teeb sellise eeltöö ära. Järgmine etapp on aga see, kes selle investeeringu kinni maksab, kuna see pole just kõige odavam projekt.
Täna pole mitte ühelgi vallal sellist finantsvõimekust, et see kinni maksta. Selleks pöördume selgelt riigi poole. Kas riik tuleb vastu, on juba valikute küsimus. Kui riik tahab, et maapiirkondades oleks tagatud kaugtöö tegemise võimalus, siis kaablivedamine lairibast lahendaks selle probleemi. Siis ei pea elanikud enam maalt sõitma Tallinnasse ja Soome tööle. Need ettevõtlikud inimesed, kes Anija vallas projekti enda kätte võtsid, just sellest lähtusidki – nad teevad kaugtööd, kuid tänane interneti tase neid ei rahulda.
Arvi Karotam,
Anija vallavanem
Sihtasutuse endise juhi Olav Harjo sõnul on olemas kindel oht, et kui baasvõrku jäädaksegi kasutama vaid mobiilimastide ühendamiseks, on tegu keelatud riigiabi juhtumiga. See tähendab, et kui keegi kaablit metsa vahele vedama ei hakka, peab Eesti Euroopa Liidule tagasi maksma umbes 70 miljonit eurot, mis on projekti rahastamiseks riigile antud.
Baasvõrgu ehitamise ümber on tehtud palju kära. Eelmise aasta kevadel andis riigikontroll välja auditi, milles märkis, et majandusministeerium peab keelatud riigiabi juhtumi vältimiseks välja töötama plaani, kuidas kaabel lõpptarbijani viia. Võimalusi arutleti selle aasta septembrini, mil majandusminister Kristen Michal viimaks projekti uue rakenduskava kinnitas. Paraku ei leia kavast suuri muudatusi ja teenuse lõpptarbijateni jõudmine on endiselt küsimärgi all.
ELASA juhi Priit Soomi sõnul oli riigikontrolli audit asjatundmatu. „Nad sidusid kogu auditi väga jäigalt lõpptarbijaga, aga meie ülesanne on vaid baasvõrk ehitada,“ ütles ta. Siiski on tema sõnul ELASA-l huvi, et võrk saaks maksimaalselt kasutatud. „Võib-olla siis, kui baasvõrk on ehitatud, saame hakata vaatama, kuidas neid ka edasi ühendada,“ ütles ta.
Euroopa Komisjon teatanud, et hetkel keelatud riigiabi juhtumit baasvõrgu ümber pole.
Tahtlikult või tahtmatult jäeti rahvale mulje, et tasub vaid oodata ja ühel hetkel koputavad kaablikutid uksele ja küsivad naeratades, et kuhu nurka siis nüüd selle kaabliotsa paigaldame.
Taavi Kotka, side ja riigi infosüsteemide asekantsler
Vussi läinud suhtlus tõi pettumust
Majandusministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Taavi Kotka kirjutas oma samateemalises artiklis, et projekti alustamise hetkel läks 2010. aastal poliitikute ja telekomiettevõtete vahel kommunikatsioon vussi. „Tahtlikult või tahtmatult jäeti rahvale mulje, et tasub vaid oodata ja ühel hetkel koputavad kaablikutid uksele ja küsivad naeratades, et kuhu nurka siis nüüd selle kaabliotsa paigaldame. Suur aga oli šokk, kui tuli välja, et tasuta ei too seda keegi ning ehituspakkumised olid krõbedad isegi juhul, kui oranž baasvõrgukaabel aia tagant mööda jooksis,“ kirjutas Kotka. Tulemuseks oli tema sõnul suur hulk pettumust.
Kotka sõnul aitaks olukorda lahendada sidevõrgu ehitamise kulu ja halduskoormuse vähendamine. Näiteks on lootust, et riigikogu võtab sel aastal vastu seaduseelnõu, mis laseb kaablit ühendada juba olemasolevate elektripostide külge. See langetaks ehitushinda 12–24 eurot meetrilt 8–16 eurot meetri peale.
Teiseks tuleb Kotka sõnul edendada seda, et kogukonnad paneksid pead kokku ja püüaksid ise mingi lahenduse leida. Kilomeetri kauguselt kaabli toomine maksab umbes 12 000 eurot, samas kui kiire interneti kuuteenus maksab umbes 20 eurot. „On ilmselge, et äriliselt ei ole telekomiettevõtetel motivatsiooni üksikute majadega tegeleda,“ ütles Kotka. Huvi tekib alles siis, kui ühest piirkonnast on rohkem soovijad, kes mitme peale kaabli kohale toomise jõuavad kinni maksta.
Lairiba baasvõrk loodetakse valmis saada 2018. aastaks. Praegu käivad ehitustööd näiteks Vasalemmas.
Lairiba baasvõrk loodetakse valmis saada 2018. aastaks. Praegu käivad ehitustööd näiteks Vasalemmas.|FOTO: Andras Kralla
Kotka märkis, et ministeeriumi hinnangute järgi läheb kaabli vedamine kõikidesse turutõrke piirkondade majapidamistesse maksma 400 miljonist 1,2 miljardi euroni. „Ehk siis sõnum nendele riigikogu liikmetele, kes nõuavad, et iga majapidamine peab saama fikseeritud kaabliga ühenduse. Tehke otsus, eraldage raha ja ehitame ära. Muud keerukust kui raha leidmine siin ei ole,“ ütles ta.
Projekt vajab rohkem läbipaistvust
Tele2 juhi Argo Virkebau sõnul on baasvõrgu ehitamine igati mõistlik, sest seda ehitatakse Euroopa Liidu rahaga. Kui võrku ei ehitataks, ei oleks iial võimalustki turutõrkega piirkondadesse internetti viia. „Riigile on see väga kasulik projekt,“ ütles ta. Kasum projektist tuleb pikema aja jooksul.
Virkebau sõnul on praegu kalli kaabli vedamata jätmise lahenduseks mobiilse interneti levitamine läbi õhu. Seda aga saavad teha vaid mobiilifirmad. Virkebau sõnul pole see siiski ühtedele firmadele eelise andmine. „Telekomifirmad maksavad iga kuu ELASA-le renti selle eest. See pole tasuta,“ ütles ta. Tele2 on üle Eesti oma mastid baasvõrguga ühendades oma levi ulatust suurendanud 2300 kilomeetrit. ELASA-le maksab ta kümme eurot kilomeetri eest ehk igakuine rent võrgu kasutamise eest on firmale 2300 eurot.
Starmani juhi Aivo Adamsoni sõnul on Starman seni baasvõrgust kaableid kodudesse vedanud küll, kuid erinevalt mobiilifirmadest nemad igale poole ei jõua. „Täna on baasvõrgust enim kasu saanud mobiilietteõtted. Samuti pole minu jaoks olnud kõige läbipaistvam, kuidas otsustakse, kuhu baasvõrku üldse rajatakse,“ ütles ta. Seda nimelt seetõttu, et erinevalt suurematest mobiilifirmadest ei ole Starman ELASA sihtasutuse asutaja ja seega pole ka otsuste tegemiste juures.
„Võib-olla oleks riigil aeg vaadata üle printsiibid, mille järgi neid otsuseid tehakse,“ ütles Adamson. Nii saaks tema sõnul selgust, kas baasvõrk jääbki mobiilifirmadepõhiseks või mitte. „Seda, et Euroopa Liit raha tagasi küsib ja sanktsioonid rakendab, pole kellelegi vaja,“ ütles ta. Tema sõnul oleks vaja, et omavalitsused võtaksid majapidamiste võrguga ühendamised enda vastutusele.
Pall omavalitsuste kaela
ELASA endise juhi ja omaniku Olav Harjo sõnul peaks olema majandusministeeriumi mure, kuidas baasvõrk kasutajatega ühendada. „Alguses lubasid nad teha plaani veebruariks, siis maikuuks, nüüd septembriks. Aina lükkavad palli teistele,“ ütles Harjo. Ta lahkus ELASAst eelmise aasta novembrist skandaaliga – nõukogu teatel maksis Harjo endale lubatust suuremat palka, Harjo aga väitis avalikkusele, et baasvõrku ehitatakse riigi rahaga suurfirmadele.
Nüüd tegeleb Harjo oma ettevõttega Topest OÜ internetivõrgu rajamise nõustamisega ja on abiks olnud mõnele omavalitsusele, kes on viimaks ise härjal sarvist haaranud. „Õnneks on ka häid omavalitsusi, kes on valmis midagi ellu viima. Nad ei oota enam, mida ministeerium või valitsus mõtlevad,“ rääkis Harjo. Tema sõnul on võimalik ehitada baasvõrgu ümber pikaajalised äriplaanid, mis 15–20 aasta jooksul end ka ära tasuvad. „Siis on võimalik neid ühendada majapidamistega ka ilma maksumaksja rahata,“ ütles ta. „Ma ei ole üldse pessimistlik. Näen, et lairiba projekt ei lähe luhta, kui omavalutsustel on initsiatiivi ise midagi ära teha,“ lisas ta.
Pane tähele
Kes vajavad baasvõrku?
Statistikaameti andmetel on Eestis ca 545 000 aastaringses kasutuses olevat eluruumi:
Korrusmajade piirkonnad – umbes 70% ehk 385 000 majapidamist, internetiühenduste loomine on telekomiettevõtetele hästi tasuv ja turg riigi sekkumist ei vaja.
Eramute piirkonnad – umbes 15% ehk 80 000 majapidamist, üldjuhul on äriline tasuvus olemas, kuid tehtud investeeringute tasuvusaeg on liiga pikk.
Maamajade piirkonnad – umbes 15% koguturust ehk 80 000 majapidamist, füüsilise kaabli tuppa toomine ei tasu telekomiettevõttele äriliselt ära.
Tasub teada
Estwin ja ELASA
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus asutati majandus- ja kommunikatsiooniminiusteeriumi eestvedamisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete poolt 2009. aastal. Sihtasutuse eesmärk on ellu viia projekti EstWin.
Projekti maksumus on u 74 miljonit eurot. 85% sellest tuleb Euroopa Liidult, ülejäänud finantseeritakse pangalaenuga.
Projekti EstWin raames viiakse uue põlvkonna lairibaühendused, mis baseeruvad fiiberoptilistel kaablitel, kõikjale Eesti maapiirkondades.
Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.
Eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus välja ehitama üle 6600 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.
Kilomeetri kauguselt kaabli toomine ühenduskohast majapidamisse maksab ca 12 000 eurot.
Praeguseks on ehitatud kokku pisut üle 4000 km optilisi kaableid.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Äripäev http://www.aripaev.ee http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2016, 07:59
|
_________________ Allverelaev sukeldub määramata ajaks. |
|
Kommentaarid: 65 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
63 |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|