[tonism]

Lühikokkuvõte
Tegemist siis hobikorras ehitatava 8088/8086 klassi arvutiga, mille ainus eesmärk on tuua nostalgia-pisar silmanurka ja proovida mida sellise klassi riistvaraga ikkagi võiks olla võimalik saavutada.

Ümberehituse käigus arvestan, et alati oleks võimalik arvuti taastada originaalseisu (ehk jätan alles originaaltükid ega lõhu originaalkorpust jne).

Arvuti hetkeseis on järgmine:

Peamised näitajad:
Mudel: Olivetti M240
CPU: NEC V30 (10 MHz)
FPU: Intel D8087-1 (10 MHz)
RAM: 1 MB + 2 MB EMS
FDD1: Gotek USB Floppy Emulator
FDD2: 5.25" 360 kB
HDD: 2 GB CF
VGA: Tseng Labs ET4000AX 1 MB (SVGA)
SC: Creative Labs Sound Blaster VIBRA 16 (CT2810)
OS: DrDOS 8.1 + Microsoft Windows 3.0

Näitajad originaalseisus:
Mudel: Olivetti M240
CPU: Siemens 8086-1 (10 MHz)
FPU: -
RAM: 1 MB
FDD1: 3.5" 1.44 MB
FDD2: 5.25" 360 kB
HDD: 20 MB
VGA: Paradise PEGA2A 256 kB (EGA)
SC: -
OS: MS-DOS 6.00 (Itaalia keelne)


Testide tulemused:
3DBENCH: 1.9 fps
LM60: CPU 8.26 MHz; FPU 11.00 MHz; video 1098.37 chr/s
NSI45: 4.1 (CI 4.8; DI 2.8)
NSI601: 4.1 (CPU 3.3; Disk 5.7)
PCCONFIG: -
TOPBENCH: 14 (minimums: MemTest 1023; MemEA 647; Opcodes 510; VidMem 787; 3DGames 486; Total 3461)

Tulemused originaalseisus:
3DBENCH: -
LM60: CPU 6.19 MHz; FPU -; video 599.78 chr/ms
NSI45: 2.1 (CI 2.4; DI 1.7)
NSI601: 2.1 (CPU 2.5; Disk 1.6)
PCCONFIG: -
TOPBENCH: 9 (minimums: MemTest 1652; MemEA 854; Opcodes 647; VidMem 1371; 3DGames 706; Total 5231)


Algne postitus
Tahan vanade aegade meenutuseks ehitada endale ühe nostalgiamasina - 8086.

Kuna tahan, et see oleks IBM PC compatible, siis tundub, et valik on limiteeritud. Otseselt IBM olema ei pea, küll aga tahan ISA kaarte ja MS DOS kasutada (sobiks ka mingi derivaat, mis MS DOS rakendustega hakkama saab).

IBM PC/XT tundub jäigalt 8-bitine 8088 olevat, küll aga 5-7 ISA pesaga kuhu saaks ilmselt midagi huvitavat leida (mingi 8-bit ISA VGA?). IBM PS/2 Model 25 ja 30 on küll juba 16-bit 8086, kuid seal on ainus variant integreeritud video (nuditud VGA).

16-bit ISA pesad tulid vist alles 286-ga, seega ISA kaartide osas on ilmselt 8-bit piir ees.

Kas mul on veel mingeid variante kus saaks mõlemast maailmast parima -- 16-bitise prose ja ISA VGA kaardi

[hqs]

tahad sa komplektset masinat või ainult videot/proset?

[tonism]

Lõplik eesmärk on ikka töötav masin. Tõenäoliselt pean aga hakkama seda igal juhul jupp-haaval komplekteerima ning hetkel tundub kõige olulisem emaplaat. Aga loomulikult oleks tore ka kohe komplektne masin kusagilt leida.

Edit: Tundub, et siiski võiks olla masin, mida otsin - Olivetti M240.

[kalvis]

Väike ebatäpsus. 8088 oli ikka 16 bitine protsessor ja täiesti kompatiibel 8086. Erinevus oli prose siinis - see oli muxitud siin, mistõttu prose ise oli vähemate pinnidega. ISA siin oli tõesti 8 bitine.
8088/8086 palju muudki riistvara asjad on teistmoodi. Klaviatuur, HDD (ja ka mitmetel FDD) kontroller oli teistsugune. Palju kasutati integreeritud lahendusi. St. juppidest kokkupanek nii lihtne pole. Erinevad tootjad kasutasid erinevalt integreeritud lahendusi.
286 alates algas see lego tüüpi arvutite kokkupanek, et sai kõike kombineerida.
Tarkvaraga on ka probleeme. Mitte kõik DOS asjad ei ole koodis 8086 käsustikuga toimivad, päris paljud programmid annavad veateate, et illegal code (tahavad 286 ja 386 käske saada, kuigi puhas DOS programm on). Näiteks Norton Commander on selline.

[tonism]

[kalvis]

286 protected mode ei ole ühilduv 386 ja kõigi uuemate omadega. 286 oli lihtsalt >1 MB mälusiiniga 16 bit prose ja nii teda tuli võtta.
386 alates hakkas pihta see PC mida me tänapäeval tunneme. enne seda tehti ikka uskumatuilt erisuguseid PC laadseid asju.
Isegi 286-l olid omad mitteühilduvad disketi ja HDD kontrollerid (ei võtnud taha ühtegi uuemat kettaseadet kuigi pistik ja muu klappis), kuid oli 286 millel ainult prose polnud nii võimekas kui 386 (IDE HDD ja floppy töötasid kõik, võis kokku panna samuti nagu lego).

[londiste]

8088 on välise 8-bit andmesiiniga. see peaks ka peamine erinevus 8086-st olema.
ka 286-test alates asi ikka nii lego ei olnud. legondus tuli kuskil 486 lõpus, pentiumi ajal ja edasi.
386 üks suuremaid edasiarendusi oli virtual mode, mis on ka suurimaks põhjuseks, miks soft vanematega ei ühildu. protected mode oli 286 uuendus aga seda toetavad ka uuemad x86 prosed.

prose tasemel on ka i386 esimene suurem ühilduvuspunkt, sinna suunatult kompileeriti sisuliselt kuni 64-bit tulekuni.
norton oli 8086 peal töötav iirc kuni versioonini 3.0.

miks sa üldse sellist masinat tahad? mida sellega teha kavatsed või puhas nostalgialaks?
praktikas seda rauda hallata on üsna tüütu.
vana "hea" aja meelde tuletamiseks on kogu see keskkond tänaseks normaalselt emuleeritav

[kalvis]

Kui keegi mõtleb, et suudab 8088/8086 masinaga ka miskit tööd teha siis see ei oma mingit pointi - need kastid on tänapäeva mõistes tiguaeglased. Kuid omaette teema on just nimelt ajaloo tagasinäitamine - mis imeloom oli DOS, mis imeloom Windows - 3.1
Kõige suurem probleem selliste reliktide osas on tarkvara ja teatud riistvaralised erilahendused.

[londiste]

tegemise osas pidasin pigem seda silmas, et kas nurka seisma ja paar korda aastas 15 minutiks käima või usud rohkemat kasutust
eks küsimused tulevad mu enda vaatepunktist. mul käib kord või paar aastas see kiiks läbi, et peaks ka mõne sama ajastu raua omale soetama aga siiani on praktiline mõtlemine enne ostmist võitu saanud ja pole kolakat toanurgas.

[kalvis]

Tegelt mul veidi sama kiiks, ainult, et säilinud on töötavamad veel vanemad arvutid ajast kui esimene 8086 välja tuli. Mis seal salata, 8088 oli esimene PC millega kokku puutusin (enne seda loomulikult muude arvutitega).
8086/8088 tahaks kollektsiooni juurde lisada, sest sellest mudelist algas PC maailmavallutus. Aga veel vanemad arvutid on veel põnevamad. Seepärast pole 8086 mu jaoks midagi erilist.
Ühele tuttavale tegin töökorda 8088 mudeli, jamamist oli palju, softi hankimine oli töeline painkiller. Tööle sain (tal oli HDD saba andnud) aga paraku too härra tahtis poodi kassasüsteemiks saada + mingi ürgvana raamatupidamise programmi jooksutamiseks. Kahjuks olin liiga loll, et tollal pakkuda talle tasuta 386-t ja teha arvuti vahetus. Samas polnud ma ka kindel, et see kassasüsteem üldse 386 peal tööle oleks läinud.

[keytron]

Vajadusel võin pakkuda prosesid, mis päris ühtest Olivetti masinast

[tonism]

Nonii, vahepeal on kõvasti vett merre voolanud, kuid mitte ilmaasjata - Itaaliast on üks Olivetti M240 minu poole teel (lubatakse, et 14. sept jõuab kohale, hetkel tundub juba Poolas olevat). Piltide ja videote järgi päris heas korras ning isegi mitte väga kollatunud (vana valge/beez plastmass kipub üsna ruttu päikesevalguse käes kollaseks tõmbama).

Tegemist on, tõepoolest, puhta nostalgiaprojektiga. Tahan just 8086 kuna see on PC algus (ja ühtlasi ka minu esimene arvuti oli sellest põlvkonnast, küll aga 8088). Ilmselt mingi hetk tahaks ka IBM PC (5150) reaalselt saada, aga seda ehk kunagi tulevikus. Midagi päriselt nendega loomulikult teha pole. Pigem huvi, et millist softi suudan seal käima ajada jne. Võibolla ka natuke C++ -- tundub huvitav mida sellise prosega teha saaks.

Tänud prose pakkumast, kuid tahan üsna spetsiifilist rauda sinna. Praegu ET4000/W32i hangitud ning V30 peaks ca kuu pärast jõudma.

OS osas hakkab mulle tunduma, et ehk peaks FreeDOS 1.1 piiluma. Lubatakse kõiksugu moodsaid asju (nt FAT32 tugi tundub väga põnev).

Tahaksin sinna kindlasti veel helikaarti, kuid ei suuda ära otsustada millist. Kas ühilduvuse mõttes mõni SB v bragging rights-de pärast midagi uhkemat (AWE32/GSU?).

Teine lahtine küsimus on kõvaketta/floppy/cd küsimus. Praegu mõtlen SCSI peale.

[laurx]

tea, kas mroosist ka "kasu" on.

[tonism]

Nüüd siis masin reaalselt käes - mulle tundub 8086/8088 klassi masina kohta ikka väga modernne väljanägemine:


Peamised näitajad:
CPU: Siemens 8086-1 (10 MHz)
FPU: -
RAM: 640 kB
FDD1: 3.5" 1.44 MB
FDD2: 5.25" 360 kB
HDD: 20 MB
VGA: EGA
OS: MS-DOS 6.00 (Itaalia keelne)

Huvitavad tähelepanekud:
- Tagurpidi paigaldatud emaplaat, millele pääseb ligi alumise paneeli eemaldamisel
- PC speaker volume nupp (näha all paremal nurgas ketta tule ja power nupu juures)
- Olivetti 16-bit expansion slot (kahjuks vaid kaarte vähe saadaval)
- Komposiit video monitor

Praegu esimese asjana proovin ilmselt sinna mõne SVGA kaardi sisse suruda.

Kindlasti tuleb aga välja mõelda kuidas sinna softi saaks - USB? Itaaliakeelse DOS tahaks kindlasti välja vahetada ning kandidaadid on praegu MS-DOS 5, MS-DOS 6.22, FreeDOS 1.0 ja FreeDOS 1.1.

Mis helikaardi kasutegurisse puutub siis ma väga sellesse ei usu. Aga see saab kindlasti olema kaugem tulevik.

[jnt]

tonism, ega sa kuskile kavatse väikest blogi pidada selle masinaga seoses? Kui ei, siis oleks huvitav kasvõi siin teemas lugeda kõikvõimalikke tegevusi, mis kavatsed ette võtta ja mis ka lõpuks läbi katsud. Palju pilte (Arvutiporri, kus sise-elu ka näha) oleks äärmiselt huvitav ka piiluda.

[Zuumbox]

tonism, lisaks DOS'ile soovitaks Volkov Commander'it (teada-tuntud Norton Commanderi kloon) - 100% assembleris kirjutatud, seega hästi väike ja kiire, samas küllaltki võimalusterohke.
http://vvv.kiev.ua/download/

Mis softi sisseajamisse puutub, siis MSDOS'i komplektis on sellised huvitavad programmid nagu "interlnk.exe" ja "intersvr.exe" mille abil sai luua ühenduse kahe arvuti jada- (COM) või paralleelpordi (LPT) vahel. Saaks muidugi ka üle võrgu (juhul, kui võrgukaart olemas).

[kalvis]

[Zuumbox]

Helist rääkides, siis meenub mulle selline tore asjake nagu Covox (põhimõtteliselt pundar takisteid, mis käis otse LPT porti). Mäletan, et sellega sai Wolfenstein 3D mängitud.

[tonism]

[jnt]

tonism, leia mingi vana hea AdLib sisse ja korras.

[tonism]

jnt-le paar 18+ vanusepiiriga pilti:



Nagu piltidelt näha, plaat on väga heas seisukorras ja näeb väga hea välja

Peaks veel mainima, et kaasasoleva mehhaanilise klaveriga on palju mõnusam trükkida kui igapäevases kasutuses oleva Logitech K800-ga.

[Zuumbox]

Oo jaa, vanad head TTL kivid vaatavad vastu... Olid ajad

[jnt]

[kalvis]

[londiste]

covoxit sb helikaardi toega mängud omaks ei võta. selle jaoks on siiski eraldi draiverid. ja dos mängude kontekstis nende enda konf peab ka asjast teadma.
pnp on pci, 486 lõpu, pentiumite alguse ja windows 95 lugu. palju-palju aega hiljem kui 8086.