[aX]

Järjest ogaramaks läheb !
Nu mis siis ikka - põletame arvutid ära ja back to primative...
Btw mind näiteks ei koti, et minu tänu minu arvutile sai üks puu surma, nagu üldse kohe ei paku pinget
Varsti reostavad jubas mobiilid ka loodust ? Nutulugu ju !
Igas mõttetute uurimustööde peale need vennad raha ka raiskavad - see juba umbes sama juhtum nagu nende Šveitsi teadlastega, kes tegid kindlaks, et kärbes liigutab aktiivselt tiibu ja suudab tänu sellele lennata.
Worth a Nobel Price, eih ?

[Raiku]

[sant]

See sõltub sellest kui palju neid eniace ehitati ,kui eniac oli kunagi levinud kodu arvuti,siis on võrdlus täiesti kohane

[XYZ]

[Format]

Jap...Mõelda kui inimene seisab võrdselt 20h arvuti ja auto taga siis kumma taga olles saab ta rohkem viirusi/baktereid ?

[Raiku]

[Format]

Jap,aga pigem elan kui suren :=)
Seega eelistan arvutid.

[DarkMatter]

Hehe sama asi on ka autotega
Esimesed autod võtsid ka segaselt kütust ja saastasid nagu suured katlamaja korstnad
Uued autod võtavad küll vähe aga nende hulk on nii suur et autod saastavad ikkagi õhku täiega ja ei anna võrreldagi mingi vanade autotega.
Ühesõnaga mõttetu teema et hakata siin vaidlema et kumb saastab rohkem või vähem.
Parem kirjutage mõni norm nali või sõimake bill gates'i
Aga nujah see on ainult minu arvamus 8)

[Tanel]

Soomes oli paar aastat tagasi isegi kampaania "Osta uus auto", sellega taheti tarbijaid panna ostma keskkonnasõbralikumaid katalüsaatoritega uusi autosid.
Kuid peagi see kampaania siiski hääbus, kuna saadi aru, et auto valmistamisele kulub siiski niipalju rohkem ressursse võrreldes sellega, kui palju säästetaks vanalt autolt uuele üleminekuga.

[Format]

Äkki on aritki mõte,et lapsed ärge olge niipalju arvutitaga,aidake parem väljas isal autod parandata

[Viiking89]

[Magic]

jep... üldse tundus igati mõttetu artikel olevat... seal mainitu kehtibb kogu elektroonika kohta mitte ainult arvutid

[blas]

eks ta kobamisi säästlikumale ellusuhtumisele kutsus
aga noh selline asi meie tarbimislembeses yhiskonnas on lausa häbematus
lisan siia väikese väljavõtte yhe tuttava rohelise kirjatykist
tea kas puha tõsi aga mõtlemisainet on

Muljetavaldav näide tööstusliku ainevahetuse keerukuse kohta on ära toodud James Womacki ja Daniel Jonesi raamatus „Lean Thinking“, kus nad jälgivad Inglise koolapurgi päritolu ja teekonda. Purki ennast on kulukam ja keerukam toota kui sellesse pakitavat jooki. Boksiit kaevandatakse Austraalias ja toimetatakse veoautodega redutseerimistehasesse, kus pooletunnise protsessi käigus puhastatakse tonn boksiiti pooleks tonniks alumiiniumoksiidiks. Kui alumiiniumoksiidi on kogunenud piisavalt, lastitakse see suurele maagitankerile ja saadetakse Rootsi või Norrasse, kus hüdroelektrijaamad toodavad odavat elektrit. Pärast kuu aega kestvat teekonda üle kahe ookeani jäetakse maak sulatusahjude juurde kuni kaheks kuuks seisma.

Sulatusahjus kulub kaks tundi, et muuta pool tonni alumiiniumoksiidi veerandiks tonniks kümne meetri pikkusteks alumiiniumkangideks. Neid töödeldakse veel kaks nädalat enne Rootsis või Saksamaal asuvatesse valtsimistehastesse saatmist. Seal kuumutatakse kangid ligi 1600°C ja valtsitakse kolme millimeetri paksuseks. Saadud lehed viiakse kümnetonniste rullidena lattu ning hiljem samas või mõnes teises riigis asuvasse külmvaltsimistehasesse , kus nad valtsitakse vee kümme korda õhemaks, kuni nad on lõpptöötlemiseks valmis. Siis saadetakse alumiinium Inglismaale, kus lehed vormitakse purkideks, mis seejärel pestakse, kuvatakse, kaetakse põhivärviga ja siis kantakse peale spetsiifiline tooteinformatsioon. Edasi purgid lakitakse, flantsitakse (nad on ikka veel kaaneta), piserdatakse seest üle kaitsekihiga, mis takistab purgi roostetamist koolaga kokkupuutumisel, ning kontrollitakse üle.

Purgid virnastatakse ja toimetatakse lattu, kuniks neid tarvis läheb. Siis lähetatakse purgid villimistehastesse, kus nad veel kord pestakse ja puhastatakse ning täidetakse seejärel veega, mis on segatud maitsestatud siirupi, fosfori, kofeiini ja gaasilise süsinikdioksiidiga. Joogis kasutatav suhkur on pärit Prantsusmaa peedipõldudelt ning seda on eelnevalt transporditud, jahvatatud, rafineeritud ja uuesti transporditud. Fosfor tuleb Idahost, kus seda kaevandatakse sügavates karjäärides, mille käigus saadakse maapõuest ka kaadiumi ja radioaktiivset tooriumi. Kakskümmend neli tundi ööpäevas töötav kaevandus tarbib fosfaadist toidukõlbliku saaduse valmistamisel samapalju elektrit nagu 100 000 elanikuga linn. Kofeiin liigub keemiatehasest siirupitootjale Inglismaa piires.

Täidetud purgid kaetakse alumiiniumist kaanega kiirusega 1500 purki minutis, seejärel paigutatakse nad pappkarpidesse, millele on trükitud vajalikud kirjad ja teave. Karbid on valmistatud puidumassist, mis võib pärineda näiteks Rootsist, Siberist või hoopis Kanada British Columbia provintsi põlismetsadest, mis on koduks grislidele, kaljukassidele, saarmastele ja kotkastele. Taas virnastatud purgid saadetakse piirkondliku hulgilattu ja peagi selle järel toidupoodi, kus tüüpiline purk müüakse ära kolme päeva jooksul. Tarbija ostab 0,33 liitrit fosfaadilisandiga ja kofeiiniga küllastatud karamellimaitselist suhkruvett. Koola joomiseks kulub mõni minut, purgi minemaviskamiseks sekund. Inglismaal viskavad tarbijad minema 84 protsenti kõigist purkidest, mis tähendab, et alumiiniumist läheb heitmeks tootmiskadusid arvestades kokku 88 protsenti. Ameerika Ühendriikides saadakse siiani kolm viiendikku alumiiniumist maagist, mis on kakskümmend korda energiamahukam kui ümbertöödeldud alumiiniumi kasutamine, ning seal visatakse minema nii palju alumiiniumi, et sellega võiks iga kolme kuu tagant uuendada kogu tsiviillennukite pargi.

Igal tootel, mida me tarbime, on samasugune nähtamatu ajalugu – materjalide, ressursside ja mõjude kirjapanemata loetelu. Iga tootega kaasnevad ka selle kasutamise ja sellest vabanemisega seotud jäätmed. Saksamaal nimetatakse seda nähtamatut ajalugu „ökoloogiliseks seljakotiks“. Ühe pooljuhtkiibi valmistamisega tekitatakse selle kiibi massist 100 000 korda rohkem jäätmeid; sülearvuti valmistamisel tekib jäätmeid 4000 korda rohkem kui arvuti ise kaalub. Liitri Florida apelsinimahla tootmiseks kulub kaks liitrit bensiini ja tuhat liitrit vett. Ühe tonni paberi saamiseks tarvitatakse 98 tonni mitmesuguseid ressursse.

Kanadas ja mujal maailmas kasutatakse üha enam mõistet „ökoloogiline jalajälg“, mis vaatleb toodete tarbimiseks või kogu elustiili säilitamiseks vajalikku ökoloogilist potentsiaali. Ökoloogilist jalajälge välja arvutades liidetakse vastava majanduse või selle osa toimimiseks vajalikud materjali- ja energiavood. Need vood konverteeritakse siis ümber vastavalt maa- ja veepinna tootlikkuse standardmääradele. Teatud tegevuse või toodangu jaoks tarvilik maa-ala ongi selle ökoloogiline jalajälg. Maailmas keskmiselt on tootliku maapind ühe inimese kohta võrreldes 1990. aastaga tänaseks kahanenud 5,7 hektarilt 1,5 hektarini, millest vähem kui 0,4 hektarit moodustab haritav maa. Samas on elanikkonna vajaduste tagamiseks tarvilik maa-ala tööstusmaades kasvanud 1900. aasta ühelt hektarilt inimese kohta tänase nelja hektarini. Nelja ja poole hektarilisest ülejäägist arenenud maades 1900. aastal oleme jõudnud tänaseks 2,8-hektarilise defitsiidini inimese kohta. Kui kogu maailm elaks nii nagu ameeriklased või kanadalased, läheks nende vajaduste rahuldamiseks tarvis veel kaht maakera, kui rahvaarv peaks kahekordistuma, siis veel kolme lisaks, ja kui ülemaailmne elatusstandard peaks järgmise neljakümne aastaga kahekordistuma, läheks tarvis kokku kahtteist maakera

[tiith]

Mis sa isekirjuatsid selle?

[blas]

eip, väljavõte yhe sõbra kirjast:)

[dvd vader]

[Horrid_Asp]

Lõppkokkuvõttes taandub kõik ikkagi sellele, et inimesed on need, kes maailma saastavad. Ülejäänud tilu-lilu käib lihtsalt sinna juurde. Mida me sellest järeldame

[iguaan]

seda et yxkõik mida inimene teeb on mõeldud tapmisex

[HGtafka]

Täiesti mõttetu jutt seal. Nagu arvuti oleks ainuke asi mis elektrit võtaks. Kuna seal võrdlusmoment puudub, siis näebki see välja seal nii absurdne tekst.

[marqs]

mitte, et see jutt seal nüüd asjalik oleks, aga suht nukraks teeb siin postide lugemine.
kas peale mind olekski veeuputus see ainuõige? ja kas tõesti võidavad need, kellel on surres rohkem asju ?
Magic juba märkis, et see käib kogu elektroonika pihta, aga näib, et rahval on sealset juttu rakse hi-fi, tv, gsm träni ja muude peenemate vidinate peale laiendada.

[paratroop]

tglt jah kõige parem viis maailma säästa on ennast ära tappa

[Cyberlord]

[iguaan]

kõige lihtsam on teha siis yhekordne ja korralik saastamine. suur tuumapomm(vaakum or smt) õhku lasta, mis kogu rahva maamunalt minema pyhib

[4rvut]

no kui arvutid saastavad keskkonda rohkem kui arvutid siis tuleks osta arvutiga autod siis stabiilne jagatud saastehulk 2 1-le

[donRamses]

iseenesest pole seal artiklis ju midagi valet...aga probleemiks on ühekülgsus, ja üleüldse ma arvan, et konkreetse artikli kirjutamine oli ajendatud näiteks autotootjate vajadusest rohkem autosid müüa...kellelegi lihtsalt momendil kasulik arvutite maha tegemine... võimidagisarnast

ise kah natuke looduskaitses sees, aga näiteks mingitest Greenpeace ekstremistidest küll aru ei saa, kes tiirutavad oma diisellaevukestega ümber naftaplatvormi näiteks(nagu nende laevuke seda sama naftat ei kasutaks ja sõidaks õhust ja armastusest )

sama konkreetse artikli kohta...huvitav kui palju arvuteid selle uurimuse teostamisel rakendati...vaevalt, et seal puupulgaga tasandatud liivaväljale kirjutati ja kõike peast arvutati...lisaks kõigele toimus tohutu otsene mõttetu paberrämpsu hunniku tekitamine...sest raportid ala 200 000 eksemplaris, vaheraportid 10 000 eksemplaris jne ju vaja kah trükkida...kuigi loeti neid heal juhul korra ja siis visati minema

tegelikult olekski jah parem, kui elaksime kiviajas...hea rahulik oli, inimese ainuke eesmärk oli paljuneda-püsima jääda , kõik see muu kräpp on lihtsalt inimese enda lollus, mis elu keeruliseks on teinud...aga vat oma arvutit sellepärast ikkagi ostmata/uuendamata ei jäta... 8) , aga prügimäele kah ei vii isegi oma vanu arvutijuppe...HV-lased nagu enamjaolt ju ei viskagi otse ära midagi, vaid taaskasutavad , vot ja raiskajad on ikkagi need tavakasutajad, kaasaarvatud need kes selliseid artikleid kirjutavad...

aitasin isal just üht filmiklippi natuke modifitseerida(et väikestele lastele paljast peenist ei näidataks), vat seal oli kõik täpselt kirjeldatud ja näidatud energiasäästli tarbimine ja energiaraiskamine...mõlemad variandid olid ikka suht ekstreemsed äärmused