[eShelobik]

tahanteada, lasingi lapsel wordpadis teha, eks näis millega exceli kodutöö tehtud saab. Aga üldiselt, see koolide MSi sõltuvus on tegelikult masendav.

[Magic]

Mis klassis see excel hetkel tuleb?

[Tiim]

minu koolis valdavalt 10-s, ise üritan neid tutvustada tabelitöötlusega alates 4-ndast

[jägaja]

Kui rääkida tasemel õpetusest, siis inimest tundmata, püstitaksin platvormist sõltumatu tegija Mario Metshein.com e-õppe veebilehe parima kandidaadina.

Selle asemel et viriseda raskuste üle ühe või teise OP süsteemi rakendamise juures, võiks viriseda oskajad parem käe valgeks teha.

[Laurikre]

tahanteada, Küsimus: "no tõstku käsi need siis kes 700€/kuus läheksid mõnesse kooli "linuxit adminnima"

Selle 700.- (miinus maksud saab kätte ainult juhul kui lisaks linuxi masinatele ka täiskoormusel õpetaja seal majas olla.)
Töötajatele nähakse ette ametikohale ja kvalifikatsiooninõuetele vastav töötasu alammäär.

Infojuhi/ arvutite hooldaja töötasu alammäär on 436 eurot (360 eur kätte) . https://www.riigiteataja.ee/akt/426032013039.txt‎
Selle raha eest sadakond masinat hooldada, hallata, kodulehed, printerid, tunniplaan, eKool, projektide kirjutamine, inventuur, paberimajandus jkm.

[tahanteada]

Laurikre: Aga mida Sa ikka põed, kui Microsofti pangaarvele, Eesti koolidest, miljonid eurod ei laeku.

MS on nii rikas küll, et võib üleüldse oma raha eest kõikidele Eesti koolide tarkvara terves ulatuses kinni maksta . Ja ka siis jääb MS-i rahakotti veel väga kõvasti raha üle.
-----------------------------
Aga, kui igav, siis võiksid välja arvutada, palju läheb vallavalitsusel maksma olukord, kui vallas on 1 gümnaasium ning 4 põhikooli ja gümnaasiumis on 20 arvutit ning igas põhikoolis 10 arvutit.
1. Et siis vallavalitsuse 3-e aasta IT-MS-i tarkvara kulu eelarves ja 3 aasta lõikes.
2. Ja näitad ära need rahaallikad, mille pealt siis 3 aastat seda MS-i kulu kaetakse ning olukorras, kus hr. Sõõrumaa tasemega sponsorit olemas pole.
PS: Ei usu hästi, et Sa ise selle valla vallavanema nahas olla tahaksid.

[eShelobik]

tahanteada,
Tallinna linn maksis veel tänavu Microsofti litsentside eest (operatsioonisüsteem + Office) 15 600 eurot terve aasta eest – see hõlmas kokku 6500 haridusasutuste arvutit. Põhimõtteliselt maksti iga arvuti tarkvara eest pisut üle kahe euro.

http://koolielu.ee/info/readnews/343541/microsofti-tarkvara-kasutamine-kallineb-koolide-jaoks

Ehk siis vastus sinu küsimusele on 120€ kogu valla koolide peale. Kui läheb 10x kallimaks on 1200€ valla koolide peale, mis pole ka teab mis suur kulu vallale.

Tegelt on see üsna suures põhjendamatu hala ...

[von Wu]

tahanteada, kust sa võtad, et koolides nii vähe arvuteid on? Isegi arvutiklassis on neid tihti rohkem kui 20, lisaks veel õpetajate ja muude kooli töötajate omad.

[Märt.]

eShelobik, Tallinn pole kogu Eesti.

[olavsu1]

[teretalv]

selline tasuta programm nagu abiword asendaks koolides vabalt microsoft wordi kuna koolis lihtsalt ei õpetatagi arvutitunnis asju mille puudumist mõni professionaal tunneks http://www.abisource.com/download/

siis veel http://sourceforge.net siit saab igasugu tasuta programme kes peaks seda uudist lugema sattuma...

siis veel estobuntu on ubuntu linux eestlaste poolt arendatav ja usaldusväärne eestikeelne, isegi id kaardi tugi sisseehitatud

see et linux pole populaarne on sama et miks inimesed joovad, sest windows kui alkohol on kiiresti hangitav ja vana lihtne väljapääs siis ei saagi paremad valikud paremana tunduda, linux aga karske valik, mida rohkem kasutatakse seda kiiremini ja rohkem ja paremaks arendatakse.
Microsofti ei tohi niipalju toetada neile niisama raha ära andes et ta saaks sinu vastu suunatud poliitikat rahastada, olgu see või gmo mis tähendab surma laiatarbesse saamise püüdlustega.
Laiskus toidab ebatervislikku maailma, laiskus mitte õppida uut süsteemi

[Mnator]

teretalv, kas sind ennast oksele ei aja see jama mida sa siia teemasse oled produtseerinud?
sourceforgest võib ka win tarbeks vaba tarkvara võtta, ainult alati tuleb ettevaatlik olla vigasuse suhtes, tegemist ikkagi ca 90% amatööride loominguga ja seetõttu üheski suuremas (või piiri taga endale usaldusväärsust soovivas) firmas ametlikult sealset tarkvara naljalt ei kasutata. Seega rangelt sinu soovitusi järgivad inimesed seaksid endale tulevikus tööleasumisel tõkkeid ette või vähemalt on selge täiendkoolituse vajadus garanteeritud.
Oma estobuntu suhtes tööta kasvõi siinne linuxi foorum korralikult läbi ja sul peaks veidigi selgem pilt saama silme ette selle puuduste osas (nb! ma ei pea silmas eriteemat vaid tuleb muudest teemadest kah tähele panna) ja usaldusväärsuse üle naeravad vist kolmetähe organisatsioonid ennast juba haigeks, kui juhtuvad kuskilt salvestustest seda sinu teksti lugema....

[olavsu1]

Kaua võib kummi venitada Linuxi usaldusväärsuse teemal? Äkki teeksite vastava teadusliku uuringu ja avaldate tulemused siin?


95,2% superserveritest on Linuxid http://www.top500.org/statistics/list/

Kuidas saab Linux olla mitte usaldusväärne? Kas superarvuteid ehitavad tüübid on lollid?

[Mnator]

Ainsad, mida eurooplased veidi võiks usaldada, on Suse ja Mandriva, nende puhul saab rääkida mingil määral ehtsast lokaalsest euroopa arendusest. Aga kuna nendegi see sügavaim aluspõhi tuleb usast, siis minu silmis vahet pole usaldusväärsuses win-ga võrrelduna.

[olavsu1]

[Mnator]

Kui koodiga tutvumisvõimalus määrav on, siis M$ on juba hulk aastaid tagasi võimaldanud vastava konfidentsiaalsuslepingu raames (mis välistab piraatkasutuse) eri valitsustel ja suurtel firmade ja uurimisasutustel win koodi näha........

[alliance]

[Mnator]

Et Suse ja Mandriva lokaalset (pealis) arendust ei eksisteerigi? Väga vabandan sel juhul, ilmselt sain kuskilt midagi siis valesti aru...

[lightbluefox]

Mnator, kas windowsi sügavam aluspõhi ei tule mitte usast? Aga neid saab usaldada?

[Mnator]

[olavsu1]

Mnator, see millel eksisteerib "lokaane arendus" pole mitte vabavara, selle soft on tasulises repos ja mittemaksvatel kasutajatel pole sinna juurdepääsu.

ja vabavara softil pole midagi muud lokaalset, kui keelefailid ja GUI värvilahendus. Ülejäänud arenduse asukohta on väga raske lokaliseerida. Progejate nimede järgi võiks arvata, et suurem osa arendusest tehakse Indias.

[lightbluefox]

Mnator, muidugi näevad uurimisasutused koodi, neil ju on ju oma tagauks(ed) seal olemas. Kui linuxis selline asi ära tehtaks, siis võib vist tõesti selle platvormi maha kanda, sest turvalisus on üks olulisematest eelistes mis pinviinil on

[Mnator]

[olavsu1]

[Mnator]