[r3nx]

Minu jaoks on eneloopide oluline omadus veel see, et töötavad ka kõvas külmas. Tavaline aku kipub alla andma, kui ~-10 juba väljas. Eneloopid panevad julmalt edasi. Panasonic infiniumid nii head ei ole minu kogemuse põhjal (2x4 kpl, mõlemad uuest peast ostetud ja ei pea pooltki eneloopide iga vastu.)

[mati29]

kaevaks seda teemat... kellel on laenuks anda tarka laadijat? a la BC700 või BC900? anti ca 44 duracell 2650mAh akut, olukord teadmata.. teeks mingid tühjaks-täislaadimised, vaataks mis kõlbavad, mis mitte... loomulikult väikese vaevatasu eest..

[elukaz]

Võta poest, sellise koguse pealt teenid juba tasa ja ühe päevaga neid ellu ka ei ärata.

[A.S.]

Ma pakuks välja, et sellise kogusega läheb vabalt kuu aega või enam. Selles mõttes, et kui treenimiseks/taastamiseks läheb.

E:
http://www.candlepowerforums.com/vb/showthread.php?317162-When-is-a-cell-done&p=3675807&viewfull=1#post3675807
Üks väike link Maha C9000 laadija omanikele, kus selgitatakse, kuidas selle laadija abil on võimalik üsna lihtsalt aku sisetakistust määrata, kusjuures tavakodaniku jaoks piisavalt täpselt. Seal on viide ka vene saidile, kust see info algselt pärit on.

Lihtsalt teadmiseks, kasutamine pole kohustuslik.
 

[kännu]

Teema on küll AA aku ja laadijad aga kuna tegemist ikkagi aku probleemiga siis proovin siit küsida. Kes on kasutanud ja oskab hinnata kvaliteeti erinevate tootjate BP 511/512 akudel Nimelt vaatasin kolme Eesi fotopoodi PP, Fotoluks ja 35mm.ee Hinnad siis Phottix aku 1600mAh 17€ (35mm.ee), Hähnel 1500mAh 32€ (Overall), Carat 1600mAh 38.90€ (FL), Canon 1390mAh 109.90€ (FL,PP) Ei saa ma aru midagi. Kas vaid nimi maksab või on ka sisus erinevust?

[Ollaz]

Originaalid on kvaliteet. Mul üks phottix on, ei ütleks, et just halb on. Samas üks hiinakas suri peale 5-t laadimist ära, et enam laengut ei hoia ja laadija vilgutab oranži (laadimise viga).

[Jaanos]

Mul on jälle üks phottix mis on eriliselt halb algusest peale. Ning samas ei ole eelnevate noname akudega mingeid probleeme esinenud.
See vist ongi tolle tootja v alternatiivi põhiline erinevus, et odavaga võib nii ja naa minna

[kännu]

[aivar1988]

Märk maha, õhtuks lugemist

[Ollaz]

[Jaanos]

[Ollaz]

Jaanos, mõtlesin siin seda, et mul on oluliselt kuivem tunne, kui ma tean, et mul on kotis laetud Canoni aku vs hiinakas (Ehk mis minu puhul siis juhtuski, kui ma avastasin, et hiinakas oli saba andnud kuigi võtsin ta just laadijast. Ei olnud tore üllatus.)

[Sults]

Nende 3. osapoole asendusakudega võib igasugu nalja saada. Ma ostsin endale üsna kohe peale kaamera ostu (orikaga olin jõudnud vaid 1 tühjakskulutamise teha) varuakuks ühe Phottixi. Kodus laadima pannes ei hakanud laadijal üldse laadimise tuluke põlema. Puhastasin siis pabertaskuräti ja vatipulgaga õrnalt kontakte (need muidu läikivad pinnad tundusid mingi uduja pasaga koos olevat) ja proovisin uuesti - ikka mitte midagi. Proovisin siis akut kaamerasse, kuid see ei andnud vähimatki elumärki - ka kaamera peal olev väike displei jäi tummaks. Õnneks oli olemas ka teine sama tüüpi akude laadija (pisut erinev versioon, mis tuli kaasa eelmise kaameraga). Sellega proovides laadimise tuluke süttis... ja kustus paar sekundit hiljem. No loksutasin seda akut seal laadijas siis oma 30 korda (aku laadijasse, tuli süttib, tuli kustub, aku laadijast korraks välja ja jälle uuele ringile), siis jäi lõpuks pikemalt laadima.
Kasutasin siis seda akut vaheldumisi orikaga. Algul pidas selgelt vähem vastu kui orikas, kuigi kirjade järgi orikas 1500 mAh ja Phottix 1600 mAh. Teisel laadimisel toimis juba ka teise laadijaga. Umbes kümnendal kasutuskorral sattus aku tühjenema piirini, et kaamera kuvas tühjeneva patarei hoiatuse pildiotsijasse (tavaliselt need mul enne laadimist nii tühjaks ei saa). Ja laadima panekul jälle sama jama! Seekord pääses küll 5...6 loksutamisega.
Pikapeale hakkas kestma orikaga samaväärselt. Paar korda on juhtunud, et kestab kahtlaselt lühidalt ja korra isegi ei tahtnud laetuna kuid mõnd aega varuakuna kotis seisnuna üldse kaamerat tööle panna, kuid siis on aidanud kontaktide puhastamine pabertaskurätiga. Imelik küll, kasutan selle all sama plastkaitset, mis orikalgi (kui kaameras olev aku tühjaks saab, siis eemaldan varuakul kaitse, panen selle äsja kaamerast võetud tühjale akule ja panen laetud aku kaamerasse) ja näpuga pole kontakte kordagi puutunud. Phottixi kontaktid on läikivad, orikal matid. Orika kontakte pole kordagi pidanud nühkima.
Olulisematel võtetel olen kasutanud talda AA pulkakudega. Need kestavad mul tavalise pildistustempo juures nii kaua, et jõuab meelest minna, millal viimati laadisin.

[kännu]

Huvitav oleks teada, kuiidas nende nn. originaalidega lugu päriselt on (nii nende konkreetsete akudega, kui ka muudes foorumites kiidetud originaal, olgu siis auto kojamehed, höövliterad, püssirohi või misiganes veel) Ka tõesti on igal tootjal oma originaaldetailide jaoks tootmine (oluliselt kvaliteetsem) või tulevad nad ikkagi kellegi kolmanda tootja liinidelt ja vaid originaalitootja kirjadega? Ei olegi ju ei Phottix ega Hähnel päris "nonamed" ega hiinakad. Igatahes teen omalnahal katse ära.

[Sults]

Kes on noname ja kes mitte päris noname?

Phottix
http://shashinki.com/shop/images/PX-TR90-01.jpg

JVC
http://images.trademe.co.nz/photoserver/tq/59/221971959.jpg

Vello
http://www.reelmarketer.com/wordpress/wp-content/uploads/2012/10/RM_snip_intervalometer_shutterboss.jpg

YongNuo
http://johnrappold.org/photoblog/wp-content/uploads/2009/04/image.png

Opteka
http://images10.newegg.com/NeweggImage/productimage/A04D_1_20120416_3256160.jpg

Shoot
http://1.bp.blogspot.com/-vpbfALUSfNw/T_zle7yN2rI/AAAAAAAAA1E/YSDoVG6cXgA/s1600/mc36b+intervalometer.JPG

Aputure
http://i227.photobucket.com/albums/dd144/jaysumalnap/eBay%20Items/intervalometer.jpg

Sonovel
http://cdn.sulitstatic.com/images/2012/1006/234304730_2342202714ff210471006c8937aa2884b65bb296d59658975.jpg

Satechi
http://img.gawkerassets.com/img/17pk45hjbxnnfjpg/original.jpg

jne

[greencow]

[al101]

Ma tahaksin siia teemasse ka natuke kirjutada.
Nimelt üks siin väitis, et Ni-Mh akudel on mäluefekt kerge tulema? Tegelikult otsene mäluefekt neil akudel puudub, mäluefekt oli Ni-Cd akudel, millega oli nii, et kui poole pealt laadisid jäi kehtima see viimane poole peal laadimine.

Kuid üks asi siiski on, mitte ühelegi akule ei meeldi poole pealt laadimine, oma parima eluea ja mahtuvuse annab iga aku ikkagi välja nii, et ta kasutatakse mõistlikult tühjaks ja siis laetakse täis.
Aeglane laadimine 10-20 tundi on parim ja samas ka mõistlik.

Muidugi jah eks uutel liitumakudel on see poole pealt laadimine natuke vähem mõjuv, aga mõjub ka sellele.
Mul omal kogemus kunagi Nokia 3110 telefonil, millel oli Ni-Mh aku ja sel oli ekraan katki, sugulane laadis seda iga päev, kuna ei näinud akut.
Ma sain selle omale ja aku pidas algul 2 päeva, mina aga kasutasin akut õigesti, lasin aku tühjaks ja siis laadisin alles täis, ning aku hakkas lõpuks 4,5 päeva pidama.
Kuid see ei ole kaugeltki mitte, see mäluefekt, mis oli Ni-Cd akudel.

Mina laen tihti akusid omal ühe toiteplokiga, millel keeran ise paika, 0-200mA voolu saan valida, isearetatud süsteem, aga siis ei tohi laadima unustada ja tuleb arvestada aku mahtuvusega ja sellega, mis seal veel sees on.
Ma ise ostan vist Panasonic akud, ühele oma igivanale mobiilile, millele käivad aku korpusesse sellised sisse, Nokia 2010.
4,50 tükk saab praegu siit, mõtlen, et see hea hind ja tasub võtta.
http://www.photopoint.ee/et/toode/4679/panasonic-aku-nimh-2400mah-p6p-2b

Mul vennale kunagi isa ehitas ise aeglase AA akude laadija, millel olid kenasti pesad jne.
Mugav oli kasutada jne, ainult ei tohtinud unustada.

Ma olen paar vana mobiili akut unustanud laadima ja on ülelaadinud, otseselt tuksi pole läinud, aga head see ka ei tee, õnne küsimus.
Selle koha pealt on see minu süsteemiga laadimine ka hea, et siis on sundlaadimine ja kui siis ka aku vastu ei võta, siis on järelikult tuksis.
Automaatsed süsteemid lõpetavad ära ja vanade akudega hakkavad need liiga vara lõpetama.

Liitium akudega on muidugi ohtlikum, peamiselt laen oma süsteemiga Ni-Mh ja Ni-Cd akusid, aga vahest ka Li-ion, aga see keerukam ja peab ettevaatlikum olema ja teen seda vähem.

[elukaz]

Tahad täpsemalt rääkida kuidas liitiumile poole pealt laadimine halvasti mõjub? Peale selle et kui vääga pikalt pole lõpuni tühjaks lasnud et siis elektroonika võib oletada et mahtuvus on reaalsest väiksem.
Ja sellisest isearetatud laadijast hoiaks liitiumi kauge kaarega eemale. Neid laetakse pinge mitte vooluga.

[al101]

Kui sa lased ühe korra poole pealt ei juhtu Ni-Mh, ega liitiumiga mitte midagi.
Aga kui harrastad seda rohkem, siis lihtsalt ei saa sa akust niipalju kätte, see lihtsalt on nii.
Sõltumata akust kehtib reegel, et kui teed talle pikki aeglaseid tsükleid, nii laadimise, kui tühjendamise osas, siis nii saad sealt kõige rohkem kätte ja akueluiga on kõige pikem.
Lihtsalt kunagine Ni-Cd oli selle suhtes väga tundlik ja otsese mäluefektiga, mis hilisematel akudel sel määral puudus.

Olen liitiumi laadinud enda viisil ja tean, et see toimib, lihtsalt peab voolutugevusega ettevaatlik olema ja laadimisajaga ja üldse tähelepanelikum.

Irw, kuule kõiki akusid laetakse vooluga, ilma vooluta laadimist ei toimu, lihtsalt igal akul on omad piirid, mis piiresse voolutugevus peab jääma ja vastavalt sellele ka laadimisaeg.
Liitium kipub aga väiksemat voolu kannatama, kui Ni-Mh näiteks.
Üldse kipub selle elektroonika tihti sekkuma, kui ise laen seda, aga õigesti tehes, saab laadida küll, enamvähemgi. Tasub eelistada väikest voolu, aga mõni liitium aku lükkab, siis ka välja ennast.

[elukaz]

Liitium kannatab voolu väga hästi, aga ta ei kannata ülepinget. Sa võid olla hästi ettevaatlik ja jälgida voolu ja kella, aga kui pinget ei jälgi siis ka nõrga vooluga võid liitiumi põlema panna. Intelligentsem aku saab sellest aru ja katkestab laadimise kuigi sa omaarust teed kõik õigesti.
Kui lased 500x liitiumi poole peale vs lased 500x tühjaks kummal juhul on reaalne jääkmahtuvus suurem? Vale vastus. See on Ni-Cd ajastust pärit usk ja see on visa kaduma. Täistsüklid on vajalikud mitte keemiale vaid elektroonikale et see oskaks hinnata millal reaalne lõpp tuleb, ühte vana läpaka akut tuli nii päris mitu tsüklit treenida et aru saaks, kestis iga kord kaks tundi, aga algul arvas juba 5 minutiga et 0% on käes. Mingi viienda tsükliga alles hakkas päris numbreid nägema.

[virks]

[al101]

Minu mobiilide akud kestavad ka alati kauem, kui teistel, kuna mina kasutan nad mõõdukalt tühjaks ja siis laen täis, poole pealt laadimisi ma reeglina ei tee, ainult viimase hädavajaduse korral.
Te vist ei tea tõesti akude laadimisest mitte midagi?
Kui voolitutegus on väike ei saa pinge kõrge olla.
Pingest sõltubki laadimisvoolu suurus, eeldusel, et toiteallikas, seda anda suudab.

Ma ei räägin siinkohal sellest, kus mingi asi näitab aku laetuse % jne.
Ma räägin sellest, kui sa lased aku täis ja kasutad selle tühjaks, nii nagu peab.

Kuule, ma olen akudega aastaid tegelenud ja absoluutselt iga sorti aku puhul on kehtinud reegel, kasuta see mõõdukalt tühjaks ja lae seejärel täis, ehk siis nii teed akule korraliku täistsükli ja nii annab ta välje kõige rohkem mahtuvust ja ka eluiga on kõige pikem.
Sina ilmselt jah ei tea seda, kui kasutad vaid automaatseid laadijaid jne.


Mina aga laen paljusid akusid otse ja kasutan aeglast laadimist ning oma laadimisviisiga, saavutan selle, et aku annab välja rohkem mahtuvust, kui muul moel kasutades.
Ma olen teinud akudega palju selliseid teste.

Sellist asja nagu akule ülepinge andmine ei ole olemas, sest akule ei tee ülepinge midagi, küll aga suure pinge viga on see, et see lööb üles laadimisvoolu, mis tähendab seda, et kuna liitium ei kannata suurt voolu, siis lendab ta õhku, samal põhjusel ei meeldi liitiumile lühis, sest siis tekib suur vool ja ta lendab õhku.
Saage juba kord aru, et kogu akulaadimine on voolututegevuse põhine, pingest räägitakse lihtsalt sellepärast, kuna pingest sõltub laadimisvool.
Mida kõrgem pinge, seda suurem laadimisvool.

Ainuke asi, millele suur pinge saab kahju teha on elektroonika trükkplaat, mis on liitiumakudel jah aku ees kaitseks, aga akule endale ei tee näiteks 100v otseselt midagi, küll aga tekib selle 100v tohutu suur laadimisvool, mis liitiumaku plahvatama paneb.

Ni-Mh aku on selles osas parem, et ta ei plahvata nii kergelt, ma olen 10-18v ehmatanud vanu mobiili akusid küll ja küll, kus voolutugevus tõuseb isegi vahest 5 amprini.
Liitiumakudega ma aga nii teha ei julge, sest need võivad laiali lennata.
Liitiumakusid ma ehmatan kõige rohkem 1-2 ampriga ja lühikest aega ja katsun seda üljuhul vältida.

Tõepoolest, minu laadimissüteemiga on uusi liitiumakusid keeruline laadida, kuna neil sekkub elektroonika, kuna ta ei ole arvestatud sellise laadimisega.
Ma muidugi olen sellest elektroonikast võimalusel mööda hüpanud ja laadinud akut otse, õige laadimise korral ei juhtu liitiumakuga ka midagi.
Lihtsalt pead teadma aku mahtuvust ja laetusetaset, siis saad välja arvestada, kui suure vooluga, kui kaua tohid teda laadida, et ta täis saaks.
Samas tuleb ka silmas pidada kasutegurit, sest kõik laadimisvool ei lähe laadimiseks.

Minu süsteemi pluss on see, et see laeb igal juhul, eriti tuleb see välja vanade akude puhul, mis löövad pinge kergelt üles, aga tegelikult nad täis ei ole, automaatne tehase laadija lõpetab aga laadimise ära.
Minu laadija, aga laeb ikka edasi ja nii olen ma mitmeid akusid saanud veel kasutada, mida originaallaadijaga, enam ei saa.
Samuti olen mitu akut niimoodi korda saanud.
Näiteks võtame vana mobiili aku, mis enam ei lae, ütleb kohe täis ja saab ruttu tühjaks, mina teen talle tsükleid, laen 12-24 tunniga täis, siis teen tühjaks, siis laen jälle samamoodi väikese vooluga näiteks 12 tunniga täis ja lõpuks hakkavad paljud akud tööle ja annavad mingi mahtuvuse jälle välja ning saab originaal kiirlaadijaga jälle laadida.


Automaatsed laadijad on selle jaoks, kuna inimesed tahavad kiirlaadimist nad ei oskagi ise akusid laadida ja nii on ju mugav, nad ei viitsigi nendega jännata.
Samuti on vaja tehaselaadijatel ju erinevaid turvalahendusi, et aku õhku ei lendaks ega põlema ei läheks.


Tõsi ta on, et liitiumakude ise laadimine on keerulisem ja seda ma eriti ei harrasta ja reeglina ma liitiumeid päris täis ei lae, kindluse mõttes.
Aga treenin ka vanu liitiumakusid igal juhul natuke vahepeal.


Põhiliselt laengi ma Ni-Mh akusid, mille sel moel ise laadimine ei ole mitte mingi probleem.
Laadimisvool on mul pideva jälgimise all, saan seieri pealt iga hetk vaadata, millise vooluga aku laeb hetkel.

Kui sa tunned asja, siis ise suudad alati parema asja teha, kuna sa teed täpselt seda, mida on vaja, sul ei ole vaja turvalahendusi, ega automaatikat.
Kuid tavatarbijal on seda kõike vaja, kuna tema ei oska ise laadida ja ei viitsi ka ilmselt.
Iselaadimisel on muidugi see teema, et akumahtuvust ei monitoori sa nii hästi, kui valmis laadija, kuid kui aku on nagunii tühi, siis pole probleemi, lihtsalt poole pealt ise laadimine on tülikam, aga võimalik, kui asja enne hoolega uurida.
Iselaadimisel pole muidugi jah seda kaiset, kui aku peaks mingil põhjusel kuumenema hakkama või kui mõni element peaks lühisesse minema, siis viskab laadimisvoolu üles ja laeb akud üle.
Kui laadimisvool väga hulluks läheb, siis põleb pirn vahelt läbi lihtsalt, üleüldse, see pirn, mis mul seal vahel on, aitab ka laadimisoolu piirata, kui midagi juhtub, ka siis kui ta läbi ei põle, aga ülelaadimise eest ta siiski ei kaitse, et see risk jääb.
Ehk siis, kui ise laed, pead rohkem ise jälgima, mis toimub.

[virks]

Aastaid oled laadinud, aga isegi elementaarsed põhitõed on selgeks tegemata...

Tee väike katse.
Lae paari Ah Li elementi väikese vooluga (näiteks 0,5A, mis on tunduvalt vähem, kui tehas lubab). Ja oota kuni pinge jõuab 5Vni. Pinge ei pidavat ju midagi lugema!
Jälgi protsessi ning tee omad järeldused. Ja siis tule ja räägi uuesti "oma ideaalsest laadimissüsteemist".

NiMh akusid laed püsiva vooluga. Kuidas aru saad, et aku täis on ja laadimise lõpetama peaks, sest edasine laadimine kahjustab akut?

Lae Ni põhist akut selliselt mõnikümmend korda üle (oma laadijaga)
Lae samasuguseid akusid laadijaga, mis oskab laadimise õigel ajal lõpetada.
Peale seda mõõda mõlema aku mahtuvus.

Pikk ja aeglane ülelaadimine Ni põhistel akudel on vajalik ainult akude taastamiseks, kui neid on valesti kasutatud või on need pikalt seisnud.
Li akusid ei tohi kunagi "üle laadida" (pinge ei tohi mitte kunagi tõusta üle lubatud piirväärtuse)!

[al101]

Irw, ma ei lae akusid üle, vaid laen täis.
Ma ju tean nende mahtuvust ja vastavalt sellele mahtuvusele laengi.
Ja minu laetud akud kestavad kauem, kui kiirlaadijaga laetud.

Põhitõed on mul selged, aga sinul ei paista olevat.

Näiteks, kui mul on 1000mAh aku , siis panen ta 12-ks tunniks laadima 100 mA vooluga, kuna akul on teatav kasutegur ning kuna laadimisvool nagunii väheneb laadimise ajal, kuna aku pinge tõuseb, siis on see paras.
Ilmselt ma päris 100% täis ei lae akusid, aga igal juhul on selle aeglase laadimisega parem mahtuvus, kui kiirlaadimisega ja laen akud näiteks 95% täis.
liitiumiga lõpetan laadimise juba 10 tunni pealt.
Kui on päris uus Ni-Mh aku, siis ma laen ka kas 10 või 11 tundi, kuna see võtab paremini sisse voolu.

Nüüd sa räägid hoopis teisest pingest, mul ei ole vaja mõõta seda pinget, kuna ma ei lae selle pinge järgi akut, vaid voolu ja mahtuvuse järgi ning ma ei lae akut üle, mu pikk praktika tõestab seda.

Olen testinud ja minu pikk aeglane laadimine on alati parem olnud, kui originaal kiirlaadija.

Mäletan, kunagi oli mul Ericsson T28s, millel algul polnud laadijat ja siis pidin ise eraldi laadima.
Sel oli liitium aku igatahes ja ta näitas huvitavalt päevi ja tunde, kaua veel aku kestab.
Mäletan, et minu aeglase laadimisega, näitas ta rohkem aega, kui kiirlaadijaga, samuti tal aku kestiski kauem, kui kiirlaaidjaga.
See vaid üks näide, olen neid katseid kõvasti teinud.

Hea näide on kasvõi nokia 3210, ühel oli kehv aku, kestis mingi päeva, ma laadisin korra aeglaselt täis, kestis mõned tunnid kauem.
ma võin neid näiteid jäädagi tooma, olen seda teinud korduvalt ja korduvalt ka ühe ning sama akuga ning aku kestis aastaid.

[NoMilleks]