Ratastega robot liigub ruumis, vältides hoolikalt vastu seina sõitmist. Seda robotit ei juhi mitte inimene ega arvutiprogramm, selle roboti liikumist kontrollib roti ajurakkudest loodud neuronvõrgustik. Suurbritannia Readingi ülikooli teadlased on aastaid töötanud selle kallal, et luua neuronvõrgustike poolt juhitavaid masinaid ning roti ajuga robotsõiduk on üks nende edulugusid.
Kevin Warwicki juhtimisel töötanud rühm eraldas roti ajurakud, need külvati koekultuuri ning loodi seejärel loodi neist võrgustik, mis suudab masina liikumist kontrollida.
Klaaskolvis hoitavad ajurakud saavad anduritelt bluetooth-signaali abil elektrisignaale ning kontrollivad robotsõiduki rattaid. Ajurakud on elavad, seega suudavad nad ka õppida, ehk siis tegu on õppimisvõimelise masinaga.
Praegu piirduvad rott-roboti oskused siiski vaid oskusega sõita põrandal nii, et mitte seintega kokku põrgata.
Huvitava asjaoluna on roboti katsetamises ilmnenud, et erinevate rottide ajurakud toimivad erinevalt. Ajurakud püsivad külvis elus ainult kolm kuud ning seejärel tuleb need asendada teise roti ajust võetud rakkudega. Nii on välja tulnud, et ka erinevate ajurakkude poolt juhituna liigub ka sõiduk mõnevõrra erinevalt.
Warwick on varemgi tõstatanud küsimuse: milline on selliste arengute eetiline aspekt. Äsja avaldas ta ajakirjas Ethics and Information Technology artikli bioloogilise aju poolt juhitud robotite rakendamisest ja võimalikest tagajärgedest.
Ta väidab, et valdkond areneb ülikiiresti ning ei lähe kaua, kui kultuuris õnnestub kasvatada selline kogus ajurakke, mis on suuruselt võrreldav lihtsamate imetajate ajuga. On selline robot elus? Kas selline robot on intelligentne olend?
Ajakiri Wired märgib Warwicki teadusartiklist tehtud ülevaates, et ilmselt on teadusdebattide järgmine põlvkond juba otsimas vastuseid neile küsimustele ning praegused peateemad: liikidevaheline organite siirdamine või tüvirakud jäävad siis tahaplaanile.
nu kunis nad inimese aju ei hakka tahtma sinna panna pole just suuremat probleemi , arvestades millistes kogustes kulub laborirotte ja hiiri meie hüvanguks iga päev.
Või siis hakkavad värskeid roadkille jahtima doonoriteks, põdra-kitse-sea-mägra-kopra-siili-kassi-koera-rebase ja roti hübriid ajuga robot . _________________ DVD is da 4483MB :-/)
|OSTAN|-> T43 pikk jahutus
See roti ajurakkudega (artikli pealkiri jätab veidi vale mulje, nagu oleks mängus terve roti aju, tegelikult on mängus vaid murdosa roti aju moodustavates rakkudest) robotite värk on telekas korduvalt nähtud minu meelest.
Tbit kirjutas:
Või siis hakkavad värskeid roadkille jahtima doonoriteks, põdra-kitse-sea-mägra-kopra-siili-kassi-koera-rebase ja roti hübriid ajuga robot .
Võrdlemisi vana how-to: Linuxi installimine kärvanud mägrale _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kahjuks ei leidnud ühtegi linki aga sama asja on tehtud ka kärbsega. Robot suutis iseseisvalt toas lennata, vältimaks seinade, laega ja põrandaga kokkupõrget. Saate nimi Discovery peal oli "Strange Connections", tulevikus pidavat sellist asja kasutusel leidma näiteks tulekahjude korral hoonete uurimiseks, ilma et tuletõrjujate endi elusid ohtu seada ellujäänute otsingutel. Ajudega samas ohtlik tegeleda, rott sööks inimese hea meelega ära sest tema jaoks on see oht (topib raisk mürki ja lõkse), anna ainult riistvara kätte ja nii juhtubki
Juhib neid siiski enamjaolt arvutiprogramm minu teada kuid jah väga lahe siiski et mingi elus rakk midagi juhtida suudab.
Kevin Warwick suht lahe tegelane iseenesest. Tegeles ka "Cyborg" nimelise projectiga, ehk juhtis enda närvisüsteemiga vastavat riistvara mis oli käe sisse paigaldatud.
Ilma hingeta ei pea asi kaua vastu. Mul endal on mitmeti poolitatud aju, kuigi osa hingeta ehk ei toimi, seal pole isegi veresooni. Kui mul oleks komplektne aju siis jumalteab kus ma oleksin. Selline mod minuga on suht saast ja saatusega tuleb leppida. Ma olen siiski küllaltki tark, mitte tark. Niikaua kui on hing on elu.
Võiksid parem hinge luua on suht kasulikum, kui rakke peedistada paar kuud. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
See avastus ei tulnud tühjale kohale. Enne seda on kasvatatud roti aju rakkudest elektroonika trükiplaadile võrgustikke (nende kasvu juhiti läbi nende meelitamise kasvama soovitud suunas läbi söötme), mis olid suutelised lennusimulaatoris juhtima lennukit. Keda see teema enam huvitab siis siin on selle koha suurepärane dokumentaalfilm:
Link
Aga konkreetne leid on oluline kahel põhjusel. Sisuliselt on see näide, et neuroteadused on leidmas endale väljundit reaalsetesse rakendustesse ja majandusse. Teisalt teoreetilises plaanis on see oluline seetõttu, et senini on neuroteaduses vaidlusalane see, kas aju toimib pigem Turingi masina sarnase printsiibi alusel (vastavalt kindlatele algoritmidele) või on siin tegemist hooopis kvantmehhanika sarnaste protsessidega (Stuart Hamerhoffi ideed). See leid kinnitab seda, et vähemalt osaliselt (teatud funktsinaalsel skaalal) on esimene hüpotees õige. Samas järgmine suurem leid peaks sellel alal tulema siis kui nad saavad selle kogu aju (näiteks hiireaju) hõlmava digitaalse aju emulatsiooni mudeli valmis. Teatud aju osad on saadud selliselt juba küllaltki edukalt digitaalse mudelina arvutis toimima (roti seljaaju osad Karolinska Instituudis).
Sry: ei lugened enne postitamist eelmisi poste läbi. See lennusimulaatori asi oli kaasfoorumlaste poolt juba ilusti välja toodud .
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.