[The One]

Kui ITER tõesti õnnestub siis ühtegi kommertsjaama ei ehitata ikkagi ennem kui umbes 40-50 aasta pärast. ITER-i õnnestumise korral ehitatakse ennem demo ja siis alles läheb kommertsjaamade ehitus lahti.

[Herr Kurm]

[Mario.]

Kui terve maailm oleks vesinikautosid täis, eraldus veeaur.. kas temperatuur mitte ei tõuseks?

[Scart]

[sakinaga]

Praegune sumpsist tulev õhk kah jahe ei ole.

[Herr Kurm]

[Terror]

[Scart]

[harilik]

[aht5]

Üks võimalus energia salvestamiseks oleks ka hooratas, ei vaja hooldust, ei aegu, tootmine odav, saaks kasutada ka tavalise või tuulikuna töötava elektrijaama elektri salvestamiseks ja selle arvelt tarbe tõuse ja mõõnasid tasandada.
Väike link bussile mis juba pikalt tolmu kogunud http://en.wikipedia.org/wiki/Gyrobus
Moodus kuidas elektrit sellega salvestada http://www.youtube.com/watch?v=BkQ23jmPPnA või hoopis autodes ksutamiseks http://www.youtube.com/watch?v=4PcIt0FPvWQ&feature=related.
Siin ka tänapäevasem ühistransport http://www.parrypeoplemovers.com/technology.htm
Hirm mitu kvartalit selline hooratas valla pääsedes peatumata läbib on vist põhiline miks seda siiani eriti ei kasutata.

[Terror]

Põhjus miks seda ei kasutata on see, et asi on ilus vaid paberil (kus saab kõiki asju ilusalt kujutada). Kuna siin teemas autodest juttu ning väidetavalt saab selle hooratta samuti autosse pista ning seeläbi kordades kütust säästa - seleta lühidalt Eesti keeles kuidas see asi (süsteem) välja näeks.

[aht5]

Hooratas sobib kiirenduseks vajaliku energia salvestuseks ja seeläbi on võimalik tavamootori võimsust, ühtlasi kütusekulu vähendada ilma et kiirendus kannataks. Minu kolmandas lingis kirjeldatud, "käkk" on võimeline salvestama 400kj energiat mis võrdub 60 kw lisavõimsusega 6,6 sek jooksul.
Kui määraks normaalseks rullnokklust võimaldava auto võimsuseks 110 kw ja rahuliku liiklemist võimaldava masina omaks 55kw siis lisanduvad 60kw on just need, mida läheks vaja tavamasinal et konkurentsis püsida ja arvutusest üle jäävad 5kw et ennast taas laadida järjekordseks vajalikuks kiirenduseks, mis ei kestagi enamasti rohkem kui 6,6 sekundit.
Kas ta võrreldes muude süsteemidega ka parem on, peaks ütlema juba see, et kasutatakse F1 autodes.

[Mart352]

[Terror]

Kinetic Energy Recovery System (KERS)
Üks on selle hooratta põhine ning teise puhul on kasutusel aku (mida laetakse pidurdamisel) ning elektrimootor - F1's hetkel arenduses olevad asjandused.

Elektri hübriid on kasutusel ka tavasõidukitel nagu Toyota Prius näit ning linnasõidul on kütuse kokkuhiod tõesti olemas. Ummikus seistes masin kütust ei tarbi ning pidurdamisel saadav energia salvestatakse ning sellega aidatakse auto jälle elektrimootori abil liikuma. Täiesti toimiv süsteem, kuid kasu on sellest ainult linnas - maanteel olles võtaks auto kütust vähem kui see elektrimootor koos akudega sealt minema rookida.

Vaadates seda hooratta süsteemi, siis tekivad mul väikesed kahtlused asja osas 8) Ma ei julge ette kujutada kui kiiresti see hooratas seal karbis ringi peaks käima, et 6,6sek jooksul 60kw välja anda tõenäoliselt valguskiirusel (eriti raske ta ju olla ei saa) Aga annaks teile natuke mõtlemisainet selle hooratta kohta. Kui akudesse salvestatud elekter on seal ka homme ja nädala pärast, siis kui kaua keerdleb üks hooratas (ilma et seal tarbija taga oleks) Minuti?

[aht5]

Et mitte pöörelda valguskiirusega peaks ratta materjaliks olema kuld või uraan, head odavad materjalid mõlemad kompaktse säästupilli valmistamiseks

[Herr Kurm]

[Scart]

[Herr Kurm]

[Scart]

[Herr Kurm]

Sorri, demagoogitse edasi oma energeetikateemas ja peksa üles paanikat Yogi beari teemas. Ma saan aru et metsas kõuega jube sitt ja igav on elada ja on äge igast jama kokku keerutada sotsioloogilise eksperimendi käigus aga ma ei tea, mine joo külepoe taga külameestega mõni õlu ära vms.

[Scart]

[Herr Kurm]

Kui sa pole suuteline aru saama et praegune kriis on usalduskriis siis on sul aeg tagasi AoC-i ja WoW-i alateemadesse trollima minna.

EDIT: mina külili, massöör väntsutas ära.

[Scart]

[HardiH]

Kui ehitada puhtalt akupõhine elektriauto, siis kogu energiamuundusprotsessi kasutegur alates fossiilsete kütuste põletamisest soojuselektrijaamas sõiduki rataste liikumapanemiseni ei ületa 15 %, seda tänu kadudele ülekandeliinides, trafodes, laadijates, akudes ja elektriajamites. Võrdlusena on diiselmootori kasutegur umbes 40 % kandis. Teiseks, kui kõik autod viia üle laetavatele elektriajamitele, ei piisaks ka terve maailma elektritoodangust nende käigushoidmiseks.
Kütuseelementidega on veidi teine lugu, kuna need lubavad toota elektrienergiat sõiduki pardal, samas jätab soovida nende erivõimsus. Vesinikumootoriga autode puhul kerkib jälle kasuteguri probleem, st hüdrolüüsiks kuluva energia võib reostada loodust sama palju kui sisepõlemismootor. Mõned teadlased arvavad, et vesinik kunstliku kütusena pole energiaprobleemi lahendus.
Hooratassalvestitest võite lugeda mulluse "Keskkonnatehnika" 2. või 3. numbrist. Kuna nende energiamahtuvus sõltub eeskätt pöörlemissageduse ruudust, tuleb neile piisava läbisõidu tagamiseks ikka korralik vunk sisse anda või kombineerida neid nt kütuseelementidega. Kineetiliste salvestitega paralleelselt uuritakse sõidukitel kaksikkiht- ehk ülikondensaatorite kasutamise võimalust.

[mikk36]

HardiH, Kas vaid mootori või alates sellest, kui naftast diislit tegema hakatase ?