[ärihai]

link :: err.ee


Tallinna ülikooli (TLÜ) informaatika instituut viis läbi uuringu, millest selgus, et õpilaste arvutikasutamiseoskus on nigel ning Eesti koolid pole valmis minema üle arvutipõhisele õppele.


"Noored on kindlasti arvutikasutamises oma õpetajatest paremad teatud kitsastes niššides, mis puudutavad arvutimänge, arvutialast suhtlust. Niipea, kui asi läheb tõsisemaks ja puudutab keerulisemaid infootsingu oskusi, jäävad nad hätta," rääkis TLÜ informaatikainstituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere ERRi raadiouudistele.

"Google'isse oskab igaüks lüüa mingisuguse võtesõna sisse, aga see ei pruugi olla kõige efektiivsem otsingustrateegia. Või kui tekstidokumendi korrektset vormistamist või elementaarset andmetöötlust, siis neid oskusi üldjuhul õpilased ei omanda," selgitas ta.

Laanpere suhtub kriitiliselt ka riiklikusse õppekavva, milles on suhteliselt lahtiseks jäetud, kes ja kuidas peaks õpetama arvutikasutamisoskust ja kuidas seda hindama peaks.

Koolid pole sülearvutiteks valmis

Laanpere sõnul jätab samas soovida ka koolide infrastruktuur. "Päris paljudes koolides pole olemas veel traadita andmesidevõrku. Andmekabinettides pole grafoprojektoreid - ei saa teha esitlusi, mis on kõige levinum arvutikasutamise viis ainetundides," märkis ta.

"Mõni aeg tagasi, eelmiste valimiste eel osad parteid heietasid sellist ilusat ideed, et õpilased võiks varustada sülearvutitega. Meie oma uuringu põhjal võime öelda, et Eesti koolid ei ole valmis õpilaste lubamiseks ainetundi läptoppidega."

[Mario.]

Ütlen ausalt, ei ole valmis.
Arvuteid ja sellega kaasnevat tunnen ise kesmisest rohkem kuid ausalt öeldes ei oska ma tõesti dokumente vormistada. Hetkel taob pastakas, paber ja õpik paremini tarkust pähe kui seda teeks sülearvutiga, mis osutukss peamiselt mänguasjaks ning filmimasinaks koolis. Wifit ei leidu meie kooliski, kuid selles ma probleemi ei näe.

Tabasalu Ühisgümnaasiumis on igas klassis laes kenasti projektor ja arvuti. Nüüd on mitmed õpetajad ka omale hanke käigus sülearvutid saanud. - selle kohta leian et väga positiivne. Kui need projektorid see aasta klassides üllatuslikult olid, on igasugused tunniteemalised esitlused sellega palju lõbusamaks ja vastuvõtlikumaks õpilastele läinud. Lisaks veel sülearvutid kus saab õpetaja kodus töö vormistada, mitte koolis oma arvutist otsides.

[friik1]

Õpilased õpilasteks, kui õpetajadki ei suuda vahendeid kasutada, pole mõtet õpilastest rääkidagi.

Traadita võrk on mugavusasi, kui õpetajate töökohtades pole suuresti traadiga võrkugi. Ning üldse tervele klassile üle WiFi tundi anda... ebareaalne.

[Betamax]

Milleks on koolis WiFit vaja? Et õpilased saaksid tundide ajal kõrvaliste asjadega tegeleda? Õpetajatele piisab tegelikult ka ühest võrgujuhtmest, mille saab sülearvutile või arvutikastile külge torgata

[ärihai]

Põltsamaa Ametikoolis võib küll tunnis läpparit kasutada ja suht paljud tunnid on arvutis. Wifiga on küll jama nimelt see koodi all
kooli on täiesti E-kooli peale üleläinud. õpetajad ei märgi enam kuskile päävikusse hindeid vaid kõik kohe e-kooli.
asi on ikka natuke arenenud

[iDemon]

Hm, Haapsalu uues kutsekoolis on pmst igal pool tasuta WiFi, ka projektorid on igal teises klassis.
E-õpe on vaid arvutialastel kursustel, aga e-kool on igalpool.

Kuid jah, enamus õpilasi vaevalt arvuti taga tööd teeks. :/

[ärihai]

kusjuures suht ära väsitab, kui terve päeva istud arvutiklassis
wifi pandi vast seepärast koodi alla, et paljuf tõmbasid võrgu kooma.

[linnumees]

Well.. Meil oli vist kooli valikainena arvutiõpetus, kus me õppisime MS Offices mingeid asju tegema, mida meil ilmselt kunagi vaja ei lähe ja mille paljud (enamus?) tegid töö ajal niikuinii naabri pealt maha. Ja siis õpetajad imestavad, miks õpilane ei oska kirja vormistada...

[AMD64]

Eesti noorte seas võrdub arvuti kasutamise oskus reidi ja msni kasutamise oskusega. Ja siis veel räägitakse et Eesti õpilaste arvutikasutamise oskus on nigel.
Kui põhikoolis käisin siis arvutitunnis enamus istus kas miniclipis/reidis/msnis, kui oli vaja hindelisi töid teha saadi need "targematelt õpilastelt". Lisaks õpilastele tean ka mõnda õpetajat, kes ei ole elusees arvutiga midagi teinud.

[M00t]

Aga selliste vabandustega võib ju igavesti välja tulla, sest kui pole vajadust kasutada, siis ei hakatagi oskama.

[ufo56]

Täiesti nõus sellega. Sügisest saati õpin Võruma Kutsehariduskeskuses IT'd. Uskumatu kui palju mingi töö ajal küsitakse et "õu kle kuidas ma seda saan" täiesti algelisi teadmisi ka pole. Ei tea kaua selliseid jätkub. Kuskil läpparit kasutada keelatud pole, Wifi võrke on terve hunnik koolis. Õnneks on kõigi muude ainete õpetajad/õppejõud ka piisavalt kogenud arvutialaselt nii et probleeme pole kuskil.

[tumbuser]

[Steff.]

Mnjaa samas mina käin Tallinnas gümnaasiumis, meil seinte peal misiganes need ka poleks Smartboardid vms. Kahes klassis, ja need õpetajad kasutavad neid päris tihti. Ise kirjutan kah suht tihti sülearvutiga koolis konspekti jms. Kuid meil oleneb see õpetajast, mõni lubab teine mitte. Ning olen täheldanud et kui klassis juhtub wifi olema siis ei tule konspekti kirjutamisest miskit välja. Tahestahtmata satud surfama
Kuid samas arvuti tunnis kogen seda pidevalt, et inimesed küsivad töö ajal mida teha tuleb. Samas aga pärastööd rahulikult istuvad ja mängivad selle asemel et kuulata. Kuid samas mõnele polegi rohkemaks arvutit vaja kui ainult reit ja msn jne.
Arvan et seda küll ei peaks riik toetama, ennem võiks investeerida natukene arvutiklassidesse. P4 ja 256mb Rami ei ole just kõige tänapäevasem lahendus.

[friik1]

Steff., Tallinnas on asi paljuski kinni Haridusametis ja riigihangete nõuetes.
Näiteks tüütus nimega F-Secure pärineb mingist riigihankest. Paraku pole koolil üksinda raha vähem ressursiahnet antiviirust osta. Teisest küljest Microsofti lepingud vabastavad koolid suuresti iseseisvalt tarkvara ostmise vajadusest.
Tööjaamad on samuti kinni riigihangetes. Kui käesoleva juhu HP'd välja arvata, tuleb enamasti kodumaiseid või Leedu Sonexi masinaid, mille töökindlus jätab kõvasti soovida. Olid kunagi Dellid, mida sai aja jooksul upgradetud ning lippasid täiesti mõistlikult isegi 6a vanuselt.
Masinaid mõistliku tööaja lõppu jõudes sageli ei upgradeta. ThinkPadid vajaksid hädasti uut ketast ja rohkem mälu, aga raha pole. Sinu mainitud Microlinki Essentiad pole tegelikult sugugi halvad masinad, aga aja möödudes vajavad lihtsalt upgrade.
Samuti rahastatakse vahel täiesti arusaamatuid projekte.

HA alluvuses kipub alati raha puudu olema. Kutsekoolidel, mis alluvad otse ministeeriumile, ei paista sugugi nii kitsas käes olevat.

[v2hja]

[ärihai]

[njahh]

Meil koolis täitsa WiFi olemas ja täitsa kõigile ligipääsetav ka. Tundides võib läptopi kasutada ja tihti ma seda ka teen va. mõndades tundides nt. füüsika.

[kännuämmelg]

huvitavad järeldused...

Slaidiesitlused pole kaugeltki mitte ainukene ega ka efektiivsem vahend teadmisi edastada (siit edasi oleks ainult üks samm ja võiks võtta tööle ainult ühe komplekti õpetajaid ja lasta õpilastel silm punnis kodus slaide vahtida ning kõigile ühtset mula kuulata.. aga nii ei tule haridus mitte.. vähemalt enamikule.

Wifi vajalikkus kooolis jääb samuti arusaamatuks- kelllele seda tarvis, mis otstarve -internet, kui teadmisteallikas tuleks küll mängust välja jätta, sest vigasest infost kubiseva müra seest adekvaatse info leidmine ei tohiks nüüd küll olla üldhariduskooli õpilase põhitegevus.

arvutiõpe kui selline.. mida siis õpetama peaks? eelpool üks sõnavõtja arvas, et hirmtarvilik oleks õppida arvuti ehitust ja programmeerimist.. kas ka tulevasel prantsuse filoloogil või veterinaarlabori juhatal? Palju on neid inimesi, kellel taoline teadmine tulevikuks midagi annaks? Sama teema ka office toksimisega- minu arust suhteliselt vähesväärtuslik ettevõtmine, arvestades tegeliku elu arvutikasutusvaldkondi .

Pigem oleks asi ikkagi normaalne, kui poleks eraldi arvutiõpet, vaid selle asemel rakendataks arvutikasutusoskusi erinevates õppeainetes erinevate lahenduste saamiseks.. .. selleks aga on tarvis sobivat õppekava, haritud õppejõude, ning alles viimases järgus tehnikat..

Minu arust alustatakse valest otsast nig sellles artiklis tantsiti viljakusetantsu põrgukatla ümber

[d3t]

Esimene kursus.
* Esimene kuu on kõik vaguralt koolis kuni märkavad et vanemad rühmad käivad läpakatega ringi. Klassi tekivad läptopid.
* Peale paari päeva kaob konspekteerimise idee ära. Keegi ju nagunii konspekteerib.
* Algab klassi omavaheline CS 1.6 sõda, mis kestab tunnist tundi ja millel lõppu ei paistagi tulevat. Mõne ajapärast on poolel klassil CS lahti keset tundi. Jõuludeks langeb pool õpilastest välja, kelle kooli tulemise eesmärk oli lihtsalt nalja teha ja soojas kohas istuda.

Teine kursus.
* Läptop on lahti, vesteldakse ja surfatakse netis, vihik kõrval kuhu kirjutatakse
* Üksikud konspekteerivad agaralt läptoppi. Onenote Live Session on ülipopp nende seas.
* Üksikud korrad mängitakse tunnis omavahel, enamjaolt läpakatega tunniajal ei mängita.

---
Kogu jutt on elust enesest ning täpselt nii ongi minu koolis. Mul pole vähimatki kahju neist kes välja langesid, klass on vaiksem ning tunnis saab rohkem tähele pandud. Olen esimesest kursusest saati igal võimalusel läptoppi konspekteerinud, ning ainus asi mida ma südamele paneks on see, et tehke oma konspektist backuppe regulaarselt. See on hindamatu väärtusega, ning klassikaaslase konspekt pole pooltki seda mis sinu enda oma on.
---

[Smith]

[Betamax]

[sakinaga]

[jnt]

ei jah, koolid pole veel päris valmis läppariteks tõesti... kuid võin väita, et seda õpetajate poole pealt. Nimelt ise juba 2. aastat liigun koolis ringi, enamasti vaid läppar kaasas. Saan mina kõik asjad tehtud. Mõned õpetajad samas ei luba läpparit kasutada, ja miks? sest nad arvavad, et kõik on mul läpparis ülikeeruliselt ja nemad ei oska... samas, õpetajad, kellega on võimalik suhelda, olen alguses kohe rääkinud sel teemal ning neis tundides konspekteerin ma rahulikult läpparisse ja pole mingit probleemi. Seega, kui üldse, siis on kõik õpetaja taga kinni.

Wifi't nt pole ju ka vaja esialgu, kui läpparit vaid vihiku asendajana kasutada. Eks hiljem tulevad üle võrgu tehtavad kontrolltööd jms ka, kuid sinna on veel aega. Enne peaksid siiski kõik läpparid endale saama, enne sellist asja ei saa eriti arendadagi.


Asus EEE PC 901 kasutaja

[RassK]

ma olen alati valmis, kui midagi lihtsamalt läbi ajada saab

[ärihai]

Tartu Emajõe koolis on tõeliselt hästi arenenud IT alane õpetamine ja arvutite kasutamine.
Kool varustab ise osasid õpilasi arvutitega ja õpetajad oskvad samuti suhteliselt hästi arvutit.
enamus õppetööst on arvutiga.
tegemist on küll nägemispuudega õpilaste kooliga.