Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum  |
|
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
24.10.2006 08:30:42
|
|
|
jälle midagi uut teada, double layer plaat on küll igatahes raskem kui tavaDVD
_________________ "I have never followed a rule. That is my rule. Do you follow? I don't." The Joker
Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
Kommentaarid: 45 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
40 |
|
tagasi üles |
|
 |
TULNUK
HV kasutaja
liitunud: 30.08.2003
|
24.10.2006 13:50:45
|
|
|
Pakun et seal on kasutusel ikka spets klaasisegud(kvartsid jms.), mille amorfsus on miinimumini viidud, kui sa maksad 10k klaasist CD eest siis vaevalt, et tegu mingi üles sulatatud NSV liidu aegse aknaga on.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
24.10.2006 19:03:06
|
|
|
Tavalise CD ja DVD plaadi valmistamisprotsessis tehakse ka kõigepealt klaaspõhjal plaadid, ma ei tea milleks, kas prooviplaatideks või matriitsideks.
Töötavad nagu tavalised plaadid, ainult servaga võid näppu lõigata.
TULNUK kirjutas: |
Pakun et seal on kasutusel ikka spets klaasisegud(kvartsid jms.), mille amorfsus on miinimumini viidud, kui sa maksad 10k klaasist CD eest siis vaevalt, et tegu mingi üles sulatatud NSV liidu aegse aknaga on. |
Nõukaaegsete akende lainetamine oli tootmisprotsessi eripära, mitte kasutamise käigus tekkinud defekt.
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Juhan88
HV Guru
liitunud: 11.11.2003
|
24.10.2006 19:06:52
|
|
|
Aga kuidas kriimud klaasil olevale infole mõjuvad?
_________________ Fotoblogi |
|
Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
48 |
|
tagasi üles |
|
 |
Herr Kurm
Piiratud kasutaja

liitunud: 25.03.2004
|
24.10.2006 19:09:35
|
|
|
tootmisprotessi omapära tootmisprotsessi omapäraks, klaas on teadupoolest amorfne aine (tasub vanade majade aknaklaaside paksust mõõta ülevalt ja alt) ja mina isiklikult ei susu et need kettad tavalisest klaasist on, muidu maksaksid need kõvasti vähem.
_________________ -logod, firmaidentiteet, küljendamine, flash-
-portfolio- |
|
Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
19 |
|
tagasi üles |
|
 |
mustsaba
HV kasutaja
liitunud: 21.10.2006
|
24.10.2006 19:14:31
|
|
|
Huvitav igatahes. Aga mina arvan, et see pikk eluiga katkeb pigem lihtlabase katki minemise tõttu.
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
tagasi üles |
|
 |
Juhan88
HV Guru
liitunud: 11.11.2003
|
24.10.2006 19:28:50
|
|
|
Ah alati peab midagi uuenema ja miski peab vägev olema...
Varsti teevad teemantitest cd...
_________________ Fotoblogi |
|
Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
48 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
25.10.2006 08:05:43
|
|
|
Juhan88 kirjutas: |
Ah alati peab midagi uuenema ja miski peab vägev olema...
Varsti teevad teemantitest cd... |
Liiga väikesed gabariidid. Rubiinid (tehis ) tulevad paremini kõne alla.
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
nipi
HV vaatleja
liitunud: 04.11.2001
|
28.10.2006 11:19:06
|
|
|
Kui olete vanemates majades akendega tegelema pidand, siis võtke mikromeeter ja mõõtke aknaklaasi allservas klaasi paksust ja ülaservas. Võiks kihla vedada et kui tehasest tuld klaas on võrdse paksusega mõlemal pool, siis pikemalt ühes asendis seisnud klaas on alt paksem ja ülalt õhem.
Mis erilise klaasisordiga siis tegemist on? Mingid lisandid mis asja omadusi oluliselt muudavad?
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali...
|
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
28.10.2006 13:48:37
|
|
|
nipi kirjutas: |
Kui olete vanemates majades akendega tegelema pidand, siis võtke mikromeeter ja mõõtke aknaklaasi allservas klaasi paksust ja ülaservas. Võiks kihla vedada et kui tehasest tuld klaas on võrdse paksusega mõlemal pool, siis pikemalt ühes asendis seisnud klaas on alt paksem ja ülalt õhem. |
See protsess pidi ikka sajandeid võtma minu mäletamist mööda.
tsitaat: |
Mis erilise klaasisordiga siis tegemist on? Mingid lisandid mis asja omadusi oluliselt muudavad?
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika.
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
mustsaba
HV kasutaja
liitunud: 21.10.2006
|
28.10.2006 13:50:10
|
|
|
Oh, nendega saab siis loopida millegi pihta. (nt. arbuus oleks tore märklaud)
Aga ei tea, KUI teravad nad ikkagi on siis.
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
28.10.2006 14:54:15
|
|
|
mustsaba kirjutas: |
Oh, nendega saab siis loopida millegi pihta. (nt. arbuus oleks tore märklaud)
Aga ei tea, KUI teravad nad ikkagi on siis. |
Mine klaasimistöökotta (kui muidu järgiproovimiskoht puudu) ja libista näppu piki vastlõigatud klaasi teravat serva. Sedasi saad praktikas teada 8)
|
|
Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
29.10.2006 02:04:16
|
|
|
nipi kirjutas: |
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud...
Alan B'Stard kirjutas: |
Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika. |
Need klaasmatriitsid pole siiski mõeldud mitte mängitamiseks, vaid pressimisseadmes plastplaatide pressimiseks. Need matriitsid on ka kaks korda suurema diameetriga (24 cm) ja mitu korda paksemad (6 mm), kui tavaline CD/DVD plaat. Sellele klaasmatriitsile (mis on lihtsalt sile kandev põhimik) lisatakse valgustundliku emulsiooni kiht, see valgustatakse ja söövitatakse välja bitid ning seejärel kogu pind metalliseeritakse. Sedasi saadakse pressmatriits.
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
29.10.2006 02:15:30
|
|
|
8 kirjutas: |
Alan B'Stard kirjutas: |
Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika. |
Need klaasmatriitsid pole siiski mõeldud mitte mängitamiseks, vaid pressimisseadmes plastplaatide pressimiseks. Need matriitsid on ka kaks korda suurema diameetriga (24 cm) ja mitu korda paksemad (6 mm), kui tavaline CD/DVD plaat. Sellele klaasmatriitsile (mis on lihtsalt sile kandev põhimik) lisatakse valgustundliku emulsiooni kiht, see valgustatakse ja söövitatakse välja bitid ning seejärel kogu pind metalliseeritakse. Sedasi saadakse pressmatriits. |
Ju ma siis rääkisin millestki muust, igatahes kusagil plaatide valmistamisprotsessis valmistatakse tavamõõtmetes ja tavaseadmetes mängivad klaasist plaadid.
Võibolla on siis tegu testplaatidega.
8 kirjutas: |
nipi kirjutas: |
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud... |
Ega need testplaadid CD-kirjutajate-lugejate jaoks ilmselt mõeldud pole, aga klaasitüüpe on ka väga erinevaid.
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001
|
29.10.2006 02:15:48
|
|
|
tsitaat: |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud...
|
ee, usutavasti on need konkreetsed klaasist CD audioplaadid mõeldud mängimiseks AINULT stand-alone pleierites, kus seda mängitakse tavalise CD 1x kiirusega ja vastav dislcaimer on arvatavasti ka juures
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
 |
Jakup
HV vaatleja
liitunud: 04.07.2006
|
04.11.2006 14:46:29
|
|
|
Kui klaas oleks nii viskoosne kui te kirjutate, miks siis muuseumites on näha täiesti normaalseid mitmesaja aasta vanuseid klaasist esemeid, mitte plönne?
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
04.11.2006 18:29:27
|
|
|
Jakup kirjutas: |
Kui klaas oleks nii viskoosne kui te kirjutate, miks siis muuseumites on näha täiesti normaalseid mitmesaja aasta vanuseid klaasist esemeid, mitte plönne? |
Klaas on nii viskoosne et voolamine võtab tõesti sajandeid ja sellegi jooksul on voolamine väga vähene.
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
punktiir
HV Guru
liitunud: 20.07.2004
|
09.11.2006 22:43:54
|
|
|
oo klaasist cd väga lahe. nüüd klaasikunstnikel palju tööd.
ei voola see klaas toatemperatuuril erti midagi kõik oleneb ju klaasi koostisest. klaasikohta üteldakse, et pole ta ei tahke ega vedel. next level värk.
|
|
Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
38 |
|
tagasi üles |
|
 |
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
18.11.2006 00:10:36
|
|
|
Varsti siis Ivo Linna uus CD müügil, mis maksab 10300 krooni
|
|
Kommentaarid: 70 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
68 |
|
tagasi üles |
|
 |
teadmamees
HV veteran

liitunud: 04.10.2002
|
02.12.2006 12:49:04
|
|
|
see klaasi voolavus on jälgitav ainult väga vanade maja akende puhul näiteks. ja siis kah on sellest õrnalt aru saada, mitte nii, et kogu aken kuhugi alla serva kortsu tõmmanud.
kuid siiski tundub see 10k eeki maksev plaat minu jaoks liiga ulmeline. pealegi see cd-standard on niivõrd kaua kestnud, et kaugel ei tohiks olla aeg kui selle asemel midagi uut ja huvitavat kasutusele võetakse. ja pealegi kõik mis liigub ka kulub. minu ideaalis oleks asi niimoodi, et poes müüdaks audiot hoopistükkis mälukaartide peal, ostad, lähed koju, suskad mingisse fiktiivsesse mängijasse ja kuulad.
_________________ pensionil |
|
Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
02.12.2006 18:21:17
|
|
|
teadmamees kirjutas: |
pealegi see cd-standard on niivõrd kaua kestnud, et kaugel ei tohiks olla aeg kui selle asemel midagi uut ja huvitavat kasutusele võetakse. |
Niipea veel küll mitte. Inerts on tohutu ja CD'sid on juba toodetud metsikus valikus. Kunagine üleminek vinüüli pealt CD peale oli väga suur radikaalne samm põhimõtte, kvaliteedi ja kasutusmugavuse suunas, kuid nüüd midagi sarnaselt mõjuvat muudatust silmapiiril veel ei näe.
Jah, audio-CD puhul on suurimaks probleemiks vilets veaparandusalgoritm (kui tahate töökindlamat muusikasalvestust, siis salvestage parem WAV failid data-CD formaadis!).
Mälukaardid muusikakandjana tuleksid aga liiga mõttetult kallid (esialgu veel). Tuleb siiski arvestada, et moonutamata muusika võtab palju ruumi (50 minutit = üle 500MB). Kuigi tänapäeva noorem rahvas arvab tõsimeeli, et MP3 ongi see ainus ja parim muusikaformaat.
Pigem saab järjest enam valdavaks neti kaudu ilma füüsilise kandjata muusika müümine, kus juba tarbija tõmbab endale sobivas formaadis muusika oma kõvakettale (või mälupleierisse) ja vajadusel kirjutab tavalise CD koopia lustikummutites mängitamiseks.
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
06.01.2007 23:54:20
|
|
|
Nipsasjake nagu kullast pastakad ja prilllauad rikkatel eputrilladel seal telkudes näha. Viskoossus jätab tõesti mõtlema, kas ta sada aastat vastu peab, samas, tugevat tervist sellele, kes plaanib ise saja aasta pärast seda CD'd garantiisse viia.
|
|
Kommentaarid: 70 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
68 |
|
tagasi üles |
|
 |
Hazar
Kreisi kasutaja

liitunud: 24.08.2004
|
30.01.2007 03:27:30
|
|
|
pakun, et kuna neid 0- ja 1tesi käib selle lasersilma alt hetke jooksul mustmiljon läbi loetakse mõned valesti välja ning tulemuseks on pisut moonutatud heli (lahenduseks muiduge aeglasemini lugemine kuid esitada vaja ju reaalajas seega paremini loetav materjal).. kuid see vaid teooria, ise ei tea CD hingeelust just kuigipalju :p
|
|
Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
30.01.2007 03:40:08
|
|
|
Hazar kirjutas: |
pakun, et kuna neid 0- ja 1tesi käib selle lasersilma alt hetke jooksul mustmiljon läbi loetakse mõned valesti välja ning tulemuseks on pisut moonutatud heli (lahenduseks muiduge aeglasemini lugemine kuid esitada vaja ju reaalajas seega paremini loetav materjal).. kuid see vaid teooria, ise ei tea CD hingeelust just kuigipalju :p |
Muusikaplaatide puhul ongi nii - vigaseks jäänud (ka peale veaparandusi) väljaloetud bittide hulk on mõnikord ikka päris suur. Dataplaadil seda muidugi lubada ei saa, seepärast ka võrratult karmim veaparandussüsteem nendel. DVD puhul omakorda veelgi karmim.
Enamus probleeme ongi just tavaliste audio CD plaatidega (nii tehases pressitud kui ka isekirjutatud). Igal juhul muusika arhiveerimiseks (kui kasutada optilist meediat) on kasulik salvestada muusikapalad wav-formaadis dataplaadile. Kuni 100MB kulub küll rohkem ruumi - s.t. mõni pikem (65...80min.) audioplaat ei pruugi 700MB dataplaadile enam ära mahtuda, kuid hiljem pole vaja väljalugemisel vaevalist n-kordse ülelugemisega rippimist teha...
|
|
Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
tagasi üles |
|
 |
kriimsilm
HV kasutaja

liitunud: 18.05.2002
|
31.01.2007 21:29:00
|
|
|
tsitaat: |
kasulik salvestada muusikapalad wav-formaadis dataplaadile
|
See variant on kõige lihtsam, aga mitte kõige kasulikum. On olemas palju efektiivsemad "lossless codec"-id.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
|