[mTim]

jälle midagi uut teada, double layer plaat on küll igatahes raskem kui tavaDVD

[TULNUK]

Pakun et seal on kasutusel ikka spets klaasisegud(kvartsid jms.), mille amorfsus on miinimumini viidud, kui sa maksad 10k klaasist CD eest siis vaevalt, et tegu mingi üles sulatatud NSV liidu aegse aknaga on.

[Alan B'Stard]

Tavalise CD ja DVD plaadi valmistamisprotsessis tehakse ka kõigepealt klaaspõhjal plaadid, ma ei tea milleks, kas prooviplaatideks või matriitsideks.
Töötavad nagu tavalised plaadid, ainult servaga võid näppu lõigata.

[Juhan88]

Aga kuidas kriimud klaasil olevale infole mõjuvad?

[Herr Kurm]

tootmisprotessi omapära tootmisprotsessi omapäraks, klaas on teadupoolest amorfne aine (tasub vanade majade aknaklaaside paksust mõõta ülevalt ja alt) ja mina isiklikult ei susu et need kettad tavalisest klaasist on, muidu maksaksid need kõvasti vähem.

[mustsaba]

Huvitav igatahes. Aga mina arvan, et see pikk eluiga katkeb pigem lihtlabase katki minemise tõttu.

[Juhan88]

Ah alati peab midagi uuenema ja miski peab vägev olema...
Varsti teevad teemantitest cd...

[XYZ]

[nipi]

Kui olete vanemates majades akendega tegelema pidand, siis võtke mikromeeter ja mõõtke aknaklaasi allservas klaasi paksust ja ülaservas. Võiks kihla vedada et kui tehasest tuld klaas on võrdse paksusega mõlemal pool, siis pikemalt ühes asendis seisnud klaas on alt paksem ja ülalt õhem.
Mis erilise klaasisordiga siis tegemist on? Mingid lisandid mis asja omadusi oluliselt muudavad?
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali...

[Alan B'Stard]

[mustsaba]

Oh, nendega saab siis loopida millegi pihta. (nt. arbuus oleks tore märklaud)

Aga ei tea, KUI teravad nad ikkagi on siis.

[XYZ]

[8]

[Alan B'Stard]

[Tanel]

[Jakup]

Kui klaas oleks nii viskoosne kui te kirjutate, miks siis muuseumites on näha täiesti normaalseid mitmesaja aasta vanuseid klaasist esemeid, mitte plönne?

[Alan B'Stard]

[punktiir]

oo klaasist cd väga lahe. nüüd klaasikunstnikel palju tööd.

ei voola see klaas toatemperatuuril erti midagi kõik oleneb ju klaasi koostisest. klaasikohta üteldakse, et pole ta ei tahke ega vedel. next level värk.

[heretic666]

Varsti siis Ivo Linna uus CD müügil, mis maksab 10300 krooni

[teadmamees]

see klaasi voolavus on jälgitav ainult väga vanade maja akende puhul näiteks. ja siis kah on sellest õrnalt aru saada, mitte nii, et kogu aken kuhugi alla serva kortsu tõmmanud.

kuid siiski tundub see 10k eeki maksev plaat minu jaoks liiga ulmeline. pealegi see cd-standard on niivõrd kaua kestnud, et kaugel ei tohiks olla aeg kui selle asemel midagi uut ja huvitavat kasutusele võetakse. ja pealegi kõik mis liigub ka kulub. minu ideaalis oleks asi niimoodi, et poes müüdaks audiot hoopistükkis mälukaartide peal, ostad, lähed koju, suskad mingisse fiktiivsesse mängijasse ja kuulad.

[8]

[heretic666]

Nipsasjake nagu kullast pastakad ja prilllauad rikkatel eputrilladel seal telkudes näha. Viskoossus jätab tõesti mõtlema, kas ta sada aastat vastu peab, samas, tugevat tervist sellele, kes plaanib ise saja aasta pärast seda CD'd garantiisse viia.

[Hazar]

pakun, et kuna neid 0- ja 1tesi käib selle lasersilma alt hetke jooksul mustmiljon läbi loetakse mõned valesti välja ning tulemuseks on pisut moonutatud heli (lahenduseks muiduge aeglasemini lugemine kuid esitada vaja ju reaalajas seega paremini loetav materjal).. kuid see vaid teooria, ise ei tea CD hingeelust just kuigipalju :p

[8]

[kriimsilm]