praegune kellaaeg 03.12.2024 10:38:17
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
kaabakas
HV veteran
liitunud: 31.03.2002
|
12.04.2024 02:42:19
|
|
|
Scott kirjutas: |
USB antud juhtumis asjaosaline ei olnud, lihtsalt mõni siin loeb üle rea ja siis teeb "järeldusi". |
No anna andeks, minu viga, kaks vigast ketast versus üks vigane ketas ja üks vigane usb port on tõesti täiesti erinevad asjad andmete hea säilimise seisukohalt.
mina634 kirjutas: |
Linux ei kirjuta kunagi asju vigase sektori peale. Partitsioon teeb nii, et (OS paigaldamise ajal tehtud) vigased sektorid on kasutamatud. |
Cunninghami seadus...
Partitsioonidel pole vigaste sektoritega midagi pistmist. Partitsioonitabel, ja gpt puhul tema varukoopia, kirjutatakse ketta peale väga konkreetsesse kohta, nui neljaks, ja see konkreetne asukoht on kogu huvi mis neil sektoritest on. Kui ketas on nii läbi et sellega enam hakkama ei saa, siis on ta ikka päris läbi ja läks juba eile vahetusse. Mis toimub partitsioonide sees, partitsioonitabelit ei huvita. Mis ketta peal sektoritega toimub, partitsioonitabelit ei huvita. Ei saagi huvitada, tal pole kohta kus selle kohta infot hoida. Partitsioonitabel teab täpselt ja ainult niipalju, kus ja millised partitsioonid ketta peal on.
Vigastest sektoritest võivad midagi teada failisüsteemid, aga mitte keegi ketast tänapäeval opsüsteemi paigaldamise och failsüsteemi loomise ajal üle ei skänni, et vigaseid sektoreid otsida. Keegi pole nõus tundide või päevade ootama kuni formaatija kõik need terabaidid üle (kirjutab ja) loeb. No tegelikult kindlasti me kellegi leiame kui väga vaja, näiteks scdardi maalt. Aga kõvaketastel on vigased sektorid juba mitukümmend aastat ketta siseprobleem ja selleks ajaks, kui failisüsteem nendest midagi teadma peaks, on ketas juba nii tuksis, et aeg oli ta ammu välja vahetada.
Et ketastel vigu tekib, on võrdlemisi tavaline asi, aga enamasti parandatakse vead ilma probleemideta ära. Kaasaegsed kettad oleks ilma veaparanduseta võimatud. Sektorivead on osa sellest ja vigastele, õigem oleks öelda probleemsetele sektoritele kirjutamine kuulub probleemi lahendamise vahendite, kuigi hapumate, hulka. Sellel pole aga midagi pistmist opsüsteemi, ega ka failisüsteemiga. Probleemse sektori elus on kaks tähtsat sündmust:
1) Sektorit üritatakse lugeda ja see ebaõnnestub. Veast antakse kasutajale teada, et ta saaks välja mõelda, mida oma andmekao osas edasi teha. Mida tähendab 'antakse kasutajale teada' on muidugi küsimus omaette. Ketas teavitab opsüsteemi, opsüsteem teavitab programmi, mis (faili) lugeda üritas. Iga programm ei pruugi kasutajale sellest karjuma hakata. Sel juhul kasutaja ei pruugi ka osata õigesse kohta vaadata, ega tähele panna, ega imeliku käitumise põhjusi logidest taga otsima hakata. Igatahes, lugemisveaga sektori kannab ketas oma arvepidamises 'pending sector' nimekirja, ja selliste hulka võib igaüks smart infost järele vaadata. Pending tähendab, et sektori üle pole veel ära otsustatud, mis tast saab, sest andmed seal sektoris on küll jäädavalt kadunud, aga täiendav tõmblemine midagi paremaks enam ei tee.
2) Aga kunagi hiljem juhtub, et probleemsele sektorile üritatakse kirjutada. Enamasti muutub sektor selle tulemusena jälle loetavaks. Sel juhul võetakse ta pending nimekirjast maha ja elu läheb edasi. Vabalt võis juhtuda, et sektor kirjutati loetavaks enne kui keegi sealt üldse andmeid lugeda üritas, ja ta seega kunagi ka pendingu nimekirjas ei käinud. Aga kui sektor kirjutamise tagajärjel loetavaks ei muutu, siis läheb ta bad sectorite nimekirja. Kettal on selle jaoks paarsada kuni paar tuhat sektorit varuks, ta kannab vigase maha ja võtab varudest uue kasutusele. Selle kohta räägib smart infos reallocated rida. Paar või paarkümmend sellist pole ketta tervise seisukohast veel eriline probleem, aga sada sellist näitab, et aeg on ta välja vahetada. Ketaste maht on tänapäeval nii suureks kasvanud, et ületab tehnoloogilise võimekuse vigu vältida. Mitmeterasel kettal on miljardeid sektoreid. Mõnega neist midagi ikka juhtub. Keda sellised asjad huvitavad, peab valmistuma näiteks võimaluseks, et andmed sektoris on riknenud koos kõrvaloleva ecc'ga nii, et nad omavahel klappima jäävad - sel juhul raudvara andmekadu vahele võtta ei saa.
Ssd'd toovad mõne uue asja mängu juurde. Ära kulutatud ssd puhul muutuvad sektorid kirjutamatuks, mitte loetamatuks. Teoreetiliselt lülitab kogu ketas ennast sel hetkel read-onlyks, et andmed alles jääks ja kätte saadavad oleks. Kas see reaalsuses ka töötab, ei tea, pole ühtegi ise veel nii kaugele saanud. Kui ssd veel värskem ja vähem töökindel leiutis oli, siis kuuldavasti seda ikka juhtus. Kuna neid tootjaid, keda asi veidi rohkem kotib, liiga palju ei ole; kuna samuti pole liiga palju tootjaid kes viitsiks erilist käitumise standardiseerimist või üle turu ühtlustamist taga ajada, siis ma igaks juhuks sellele liiga palju ei panustaks.
Kõigest sellest ei järeldu, et ketas ei võiks lihtsalt üleöö saba anda. Või muudmoodi lappama minna, nagu näiteks Samsungi viimaste aastate firmware probleemid. Nagu ikka, backupid.
_________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea. |
|
Kommentaarid: 105 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
95 |
|
tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 15.02.2007
|
12.04.2024 17:15:33
|
|
|
Kui juba kettateemad jutuks tulid .....
Ma olen kunagi kuskilt lugenud soovitust jätta ssd-kettale veidi vaba ruumi, mingid protsendid olid ka ära toodud. Linki ärge küsige, ei mäleta.
Põhjendati seda sellega, et siis on ketta firmwarel paremad võimalused ketta tõrkeid siluda ja seeläbi pikendada ketta tööiga.
Ise olen viimased aastad seda soovitust järginud, jättes ca 10G vaba ruumi kettale. Sõltumata OS-ist.
Ei ole küll just Ubuntuspetsiifiline küsimus, aga mis te arvate sellest?
|
|
Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
12.04.2024 18:34:21
|
|
|
täiesti mõistlik, ja mitte ainult riistvara osas. Sain ise just õppetunni, et soovitus zfs-i failisüsteemi mitte liiga täis panna on täiesti põhjendatud.
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
|
DigeBeni
HV Guru
liitunud: 06.11.2001
|
12.04.2024 20:04:53
|
|
|
Ubuntu puhul ongi juba 5% tühja ruumi by default reserveeritud, et ketas täitumise korral kasutamiskõlbmatuks ei muutuks. Aga kui ise mingit eksootikat kasutad, siis pead muidugi arvestama ka selle omapäradega.
_________________
|
|
Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
5 :: |
160 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
14.04.2024 18:22:23
|
|
|
avrn kirjutas: |
Kui juba kettateemad jutuks tulid .....
Ma olen kunagi kuskilt lugenud soovitust jätta ssd-kettale veidi vaba ruumi, mingid protsendid olid ka ära toodud. Linki ärge küsige, ei mäleta.
Põhjendati seda sellega, et siis on ketta firmwarel paremad võimalused ketta tõrkeid siluda ja seeläbi pikendada ketta tööiga.
Ise olen viimased aastad seda soovitust järginud, jättes ca 10G vaba ruumi kettale. Sõltumata OS-ist.
Ei ole küll just Ubuntuspetsiifiline küsimus, aga mis te arvate sellest? |
Over-provisioning.
Näiteks Samsungi Pro seeria SSD-del on kasutajale nähtamatuna piisavalt palju kasutamata vaba ruumi, et kettal nähtavalt midagi tühjaks jätma ei pea ja ketta kiirus selle all kannatada ei tohiks. EVO seeria ketastel soovitab Samsung 10% mahust tühjaks jätta (Samsung Magician tarkvara seda ka soovitab ja vajadusel aitab selle 10% tühjaks teha).
Sellegipoolest, kui SSD kettal on partitsioneerimata vaba ruumi, siis oskab firmware seda osa ära kasutada kulumise aeglustamiseks ja ketta töökiiruse säilitamiseks.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 14.04.2024 19:23:31, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
mina634
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2023
|
14.04.2024 19:00:29
|
|
|
Ma siiamaani uskusin, et swap ja ext4 on kahepeale ainult linuxi mäluruum ja muidugi RAM mälu. Ja et firmware ei ole linuxi open source..
|
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
14.04.2024 19:23:13
|
|
|
mina634 kirjutas: |
Ma siiamaani uskusin, et swap ja ext4 on kahepeale ainult linuxi mäluruum ja muidugi RAM mälu. Ja et firmware ei ole linuxi open source.. |
Ma räägin ketta sisemisest firmware'st, mille töö ei sõltu sellest, mis ketta peal on või millise OP-süsteemi külge ta on mountitud.
Swap, ext4 failisüsteem ega see, kas ketta sisemine firmware, millele ükski ketta kasutaja näppupidi ligi ei saa, on open source või mitte, ei puutu absoluutselt asjasse. Täiesti erinevad tasemed, mis üksteisesse ei puutu, nagu ei sõltu võrguprotokolli OSI mudeli tasemetel toimuv sellest, millised OS-id omavahel selle võrgu kaudu suhtlevad.
Jah, Samsung Magician on ainult Windowsis kasutatav utiliit, aga Linuxis EVO seeria kettal 10% tühjaks jätmise soovitus on ikka samaväärne. Ainult et selle tööga peab kasutaja ise hakkama saama.
Oleksid minu lisatud lingilt mõndagi tulemust natukegi lugenud, oleks see selge olnud lisaselgituseta.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 16.04.2024 11:17:28, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
mina634
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2023
|
15.04.2024 10:20:39
|
|
|
Linux Mint annab ise märku kui ketas täis hakkab saama. Linux Mint on siis Ubuntu tegelt. Ubuntu peaks ka märku andma kui ketas täis hakkab saama. Seda kuskil
1-3 Giga juures.. ennetavalt.
|
|
tagasi üles |
|
|
kaabakas
HV veteran
liitunud: 31.03.2002
|
15.04.2024 16:54:02
|
|
|
Tegelikult pole mingit vajadust overprovisioni jaoks kettast juppi partitsioneerimata jätta. See on jäänuk ajaloohämarusest, kui trimi peale veel loota ei saanud jne. Aga kuna ketas partitsioonitabelist midagi ei tea, siis ei tea ta midagi ka sellest, kas mingi ruum on partitsioneeritud või mitte. Mida ta teab, on see, et mingid hulk plokke seisab niisama ja on seega halduseesmärkideks kasutatavad.
Partitsioneerimata mahu lahendus muutub mõttekamaks, kui sa kellelegi süsadmin oled, ja tahad ühe lihtsa liigutusega ära korraldada, et kettal alati vabu plokke olemas oleks. Aga siin tuleb järgmine konks. Failisüsteemid tahavad endale ka vaba ruumi, et andmete paigutamisega optimaalselt hakkama saada. Ääreni täis failisüsteemil läheb performace lörri, ja suure tõenäosusega jääbki lörri.
Mõlema mure lahendab kirvereegel - üks partitsioon, terve ketta suurune, ja seal peal opsüsteemi/failisüsteemi vahenditega reserveerida nii 10% ruumi kasutusest välja. Kes oskab tahta midagi keerukamat, oskab ise edasi mõelda.
_________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea. |
|
Kommentaarid: 105 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
95 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
16.04.2024 11:19:43
|
|
|
Partitsioneerimata mahu lahendus on jah selle garanteerimiseks, et isegi kui partitsioon umbe lastakse, siis jääb mingi hulk plokke (10% siis soovituse järgi) ikkagi vabaks vaatamata sellele, et ketta firmware partitsioonidest midagi ei tea ega pea. Teadlik inimene hoiab sellise ruumi ise vabana, aga palju neid teadlikke on vs need, kes kõik hoiatused lihtsalt sulgevad?
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
mina634
HV kasutaja
liitunud: 10.11.2023
|
20.11.2024 09:52:08
|
|
|
Peaks olema kõigil ubuntu ja linux mint kasutajatel see asi:
Kel eesti sätted - kas j/e või y/n peaks töötama võrdselt.
Linux mint cinnamoni puhul sai keeruliste eesti k. asjade puhul ka kasutatud parimat AI abi. Jah. Soome/inglise/eesti ja pisut ka saksa keelt, et uusi asju võrrelda - mida meie keelde tõlkida. Linux minti ma enam ei tõlgi. Kuna ubuntu võttis kogu aja ära.
nano on ka ubuntu/linuxmintis ainult eesti k.
Spoiler
|
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|