praegune kellaaeg 20.06.2024 04:41:34
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
Kas pooldad rohepööret? |
Jah, tingimusteta, isegi majanduse ja heaolu drastilise kahanemise hinnaga |
|
7% |
[ 5 ] |
Pigem jah, mõõdukalt, rõhku tuleks panna reaalsele keskkonnahoiule |
|
38% |
[ 25 ] |
Pigem ei, rohepöördest Euroopas pole Maa klimale suurt kasu |
|
3% |
[ 2 ] |
Plaanitaval kujul kindlasti mitte, see hävitab Eesti ja Euroopa majanduse konkurentsivõime |
|
50% |
[ 33 ] |
|
hääli kokku : 65 |
|
autor |
sõnum |
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
08.05.2024 08:20:45
|
|
|
Kus see lörts siis oli? Keegi nägi?
|
|
Kommentaarid: 691 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
533 |
|
tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
08.05.2024 08:45:00
|
|
|
Scart kirjutas: |
mikk36 kirjutas: |
200-700 meetri sügavust vett ka siis vaja. Kust meile lähim ongi selline? Kus üldse on käepärast sellised sügavused, kui kusagile keset ookeani just ei raja seda? |
Läänemeres on küllaga 300m+ sügavusega regioone. |
Meie rannikuvetes ei ole. Keri ja Juminda juures on ranniku lähedal sügavamad augud (80m). Pakri poolsaare kõrval on ca 50m, kaugemal 70m. Aga 10-15 km torustikku ei ole väga reaalne. Lisaks on laevateed, jää. Sisulist vahet ei ole, kas hoida suruõhku maapealses või veealuses reservuaaris. Maapealse paagi puhul on surve seest väljapoole, veealuse puhul tühja paagi korral on samasugune surve väljast sissepoole.
|
|
Kommentaarid: 22 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
22 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
Kristoferr
HV Guru
liitunud: 26.11.2006
|
08.05.2024 08:56:48
|
|
|
Irooniline, aga ilmselt lähebki Põhjamaades esialgu hoopis jahedamaks, mitte soojemaks. Vähemalt aasta keskmist mõõtes. Saame suuremas mahus põhjatuuli, arktilist külma vett ja õhku, AMOC ilmselt aeglustub jms toredad regionaalsed muutused.
_________________ Ostan 400-650W PSU (Platinum-Titanium)
Liitu Binance'ga
Liitu Honey'ga |
|
Kommentaarid: 251 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
4 :: |
0 :: |
203 |
|
tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
08.05.2024 09:47:38
|
|
|
Muidu poleks midagi, aga kui sa juba selle "rohe loo" kirjutad, siis see tuleb auditeerida.
Sealt hakkab see debiilsuse pull pihta. Ehk praktikas ühegi suurfirmaga asju ajada ei tasu kuna neil võib olla esitamiskohustus.
|
|
Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
08.05.2024 11:59:23
|
|
|
sukelduja kirjutas: |
Scart kirjutas: |
mikk36 kirjutas: |
200-700 meetri sügavust vett ka siis vaja. Kust meile lähim ongi selline? Kus üldse on käepärast sellised sügavused, kui kusagile keset ookeani just ei raja seda? |
Läänemeres on küllaga 300m+ sügavusega regioone. |
Meie rannikuvetes ei ole. Keri ja Juminda juures on ranniku lähedal sügavamad augud (80m). Pakri poolsaare kõrval on ca 50m, kaugemal 70m. Aga 10-15 km torustikku ei ole väga reaalne. Lisaks on laevateed, jää. Sisulist vahet ei ole, kas hoida suruõhku maapealses või veealuses reservuaaris. Maapealse paagi puhul on surve seest väljapoole, veealuse puhul tühja paagi korral on samasugune surve väljast sissepoole. |
Tolle idee puhul lastaks vesi paaki sisse ja seeläbi surve ühtlustuks ning pole vaja tohutut surveanumat. Kui vaja energiat kasutada suruks sisuliselt vesi õhu uuesti maapinnale/genekasse jättes samal ajal paagi enda sisuliselt neutraalsesse seisu. Õhu sissepumpamisel surutaks vesi välja.
Füüsika poolelt, paberil, klapib, mehaanika ja tegelik maailm on siin probleemiks - vaja sobivat sügavat punkti ning torustikku ja see on kogu plaani kitsaskoht (+ tegelikult hunnik muid "pisiasju" nagu nt termodünaamika).
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
08.05.2024 12:16:25
|
|
|
Mis kasuteguriga see kokku klapib? Kui vaadata palju kompressor voolu võtab ja ette kujutada et voolikust välja lastava õhuga saaks teise kompressori sarnases mahus tööle.. esineb kõhklusi. Kokku surumisel õhk soeneb, palju see energia suhe on mis kulub pressimisele vs soenemisele?
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
tagasi üles |
|
|
Sold OUT
Aeg maha 1p
liitunud: 30.07.2002
|
08.05.2024 12:42:18
|
|
|
No aga näide toetub ju sellele, et kui on energia ÜLEJÄÄK, siis pumbatakse selle energiaga veealused anumad õhku täis
_________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
|
|
Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
08.05.2024 13:00:20
|
|
|
elukaz kirjutas: |
Mis kasuteguriga see kokku klapib? Kui vaadata palju kompressor voolu võtab ja ette kujutada et voolikust välja lastava õhuga saaks teise kompressori sarnases mahus tööle.. esineb kõhklusi. Kokku surumisel õhk soeneb, palju see energia suhe on mis kulub pressimisele vs soenemisele? |
Sold OUT kirjutas: |
No aga näide toetub ju sellele, et kui on energia ÜLEJÄÄK, siis pumbatakse selle energiaga veealused anumad õhku täis |
Kasutegur, klassikaline, on väga kehv. Aga me elame maailmas kus bürokraat seab reeglid ning soodsatel tingimustel saab asi olla majanduslikult kasulik.
Teoorias sobiks kuhugi rannikule (mitte küll Läänemere äärde) ja mahedama kliimaga piirkonda kus pole suuremaid mägesid läheduses (pumphüdro jaoks). Ideaalis võiks olla kõrval päike/tuul mis peab turutingimustel müüma (mitte nagu praegu, kus sisuliselt on sissetulek garanteeritud), sellisel juhul saab tekkida ülejääk (ehk olukord kus ei ole mõisltik turule müüa) ja seda saaks siis kohapeal purki panna. See suruõhk on odavam kui mingi keemiline aku ja seega annab mingi energia müüki edasi lükata... Kas/millal ja mis mastaabis see üldse tasuvaks muutub (majanduslikult) - selle jaoks tahaks rohkem arvutusi ja katseseadmeid näha...
Praegu saaks selle "kasumlikuks" ka tegelikult läbi dotatsioonide - miinusega ostad elektrit võrgust ja hiljem müüd tagasi. Mastaabi korral asjasem kui ise toota/salvestada.
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
08.05.2024 14:06:48
|
|
|
ref kirjutas: |
elukaz kirjutas: |
Mis kasuteguriga see kokku klapib? Kui vaadata palju kompressor voolu võtab ja ette kujutada et voolikust välja lastava õhuga saaks teise kompressori sarnases mahus tööle.. esineb kõhklusi. Kokku surumisel õhk soeneb, palju see energia suhe on mis kulub pressimisele vs soenemisele? |
Sold OUT kirjutas: |
No aga näide toetub ju sellele, et kui on energia ÜLEJÄÄK, siis pumbatakse selle energiaga veealused anumad õhku täis |
Kasutegur, klassikaline, on väga kehv. Aga me elame maailmas kus bürokraat seab reeglid ning soodsatel tingimustel saab asi olla majanduslikult kasulik.
|
Nad ise ütlesid et kasutegur on 60%. See polegi nii väga hull, aga kas see ka õige on? Kas 5-6 baari on piisav generaatori turbiini jooksutamiseks, seda ma ei tea. 100$ salvestuse MW kohta hind on üsna hea.
tsitaat: |
Teoorias sobiks kuhugi rannikule (mitte küll Läänemere äärde) ja mahedama kliimaga piirkonda kus pole suuremaid mägesid läheduses (pumphüdro jaoks). Ideaalis võiks olla kõrval päike/tuul mis peab turutingimustel müüma (mitte nagu praegu, kus sisuliselt on sissetulek garanteeritud), sellisel juhul saab tekkida ülejääk (ehk olukord kus ei ole mõisltik turule müüa) ja seda saaks siis kohapeal purki panna. See suruõhk on odavam kui mingi keemiline aku ja seega annab mingi energia müüki edasi lükata... Kas/millal ja mis mastaabis see üldse tasuvaks muutub (majanduslikult) - selle jaoks tahaks rohkem arvutusi ja katseseadmeid näha...
|
Igasugused allveetööd 70m sügavuses on väga kallid. Kui süsteem töötaks nii, et uputa ja unusta, siis oleks tore küll.
Nagu ma aru saan, siis hakatakse Küprosele proovijaama ehitama. Eks siis näeb kui hästi see välja tuleb. Ja saab ka keskkonnamõjudest aimu.
|
|
Kommentaarid: 22 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
22 |
|
tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
08.05.2024 14:56:09
|
|
|
Varasem tuumajaama teema spoileris:
Spoiler
ref kirjutas: |
rmc, korrutan ma ei tea mitmendat korda, et kohe täna ja praegu mahub turule 300+ MW tootmist (tegelikult isegi 1GW), lähima 10a jooksul 3000MW. Üks 290-300MW tuumaelektrijaam mahub täiesti vabalt ja adekvaatselt ära. Palun loen ka mida kirjutatakse, hetkel jaurad. Jälle. Kui tahad konkreetselt Fermi energia äriplaani siis Funderbeamis on see olemas, loe läbi (ma olen lugenud). Tee omale selgeks ka osakestefüüsika põhitõed, hetkel sa kahjuks ei hooma lihtsaid põhimõtteid (kontrollküsimus - kirjelda, oma sõnadega ja linkimata, kuidas toimib uraanil keevvee reaktor, see seletus oli omal ajal lausa põhikooli või gümnaasiumi füüsika programmis).
Ma ei hakka uuesti ja uuesti samu punkte läbi käima (ringiratast käib see arutelu). Võtad kontekstist välja omale sobivad allikad aru saamata, et enamus neist ajab umbluud (üks "eksperimentaalne tehnoloogia" ei sobi ja teine sobib, see on juba konkreetne punane märk mis näitab, et isik/allikas ajab jama).
Lühidalt - taastuvenergiaga ei toida mitte mingi nurga alt meie piirkonnas tarbimist ära. Ei ole võimalik. Füüsika ei luba. Jätame ulmelised teooriad termotuumast ja millest iganes välja (siia alla lähevad ka müstilised akuprojektid). Seega jäävad järele välislingid, juhitav tootmine, sõltumine naabritest (Läti-Leedu on samas augus kui meie, seega pmst ainult venemaa, teatud piirini ka Soome-Rootsi). Juhitav tootmine mingite ulmeliste tehnoloogiatega (mille alla täna vesinik läheb) ei ole hetkel ega lähiperspektiivis (vb 20-40 aasta pärast on, kui teaks investeeriks õigesse kohta) jätkusuutlik.
Meie valikud on laias laastus põlevkivi, gaas, uraan, mingi piirini ka biomass (ja umbes selles järjekorras on ka nende asjade mõistlikus/julgeolek). |
Arusaamatu - küsimus pole ju üldse käesolevalt selles, kas tuumaenergia laiemalt turule mahuks.
Mu küsimus on puhtalt börsihinna madalhetkede osas - kuidas tuumajaam nendel hetkedel turule mahuks. Kui hind on madal või suisa miinustes, mis siis saab?
Sulle kui äriplaani lugenule - kas seal on sellest räägitud?
Küsimus on hetkel puhtalt selles, kas tuumajaam tuleks "vabale turule" konkureerima või eeldab siiski dotatsiooni.
Selle osas on irrelevantne igasgune jutt nendest hetkedest, kus börsihind kõrge, energiat puudu - ka igasugused võrdlused ei päde, kuna küsimus puhtalt turule mahtumise ning äriplaani osas börsihinnaga arvestamises.
630 kirjutas: |
Mille pealt see 300 MW tuleb? Teoreetiliselt mahub turule kogutarbimine+kõik välisühenduste jagu. Oleneb hinnast ikka. Ehk tegelikkuses on see 300 täiesti random number. EE jaamade töötamise järgi on suhteliselt hea näha, mis hinnaga ja kui palju mahub. Reaalselt seisaks tuumajaam siiski tihti tühja ka. Ilmselt siiski rohkem, kui pooldajad välja toovad.Siis järsku enam see "tasuvusarvutus" ei päde. Mis tähendab, et see hetk kui turule tulevad, ei ole ka hind enam see, mis lubati. Jah, juhitavat on vaja - selles pole küsimus.
Paneme siia juurde selle, et maksumaksja peab kogu jaama ümber oleva tralli (loe: tuumaagentuur) ka kinni maksma - siis on hind jälle teine.
Suhteliselt ausa hinnaga saaks teada ainult gaasijaama. Põlevkivi on määramatus suuresti EU tõttu. Tuumajaama numbreid ei saa osapooled klappima (suurusjärgus 50€-120€ käib jutt, olenevalt metoodikast).
Ma ei ole ka otseselt vastu, aga väita, et Fermi suust tuleb ainult puhast kulda on ka ikka väga vale. Nad on ärimehed ja tahavad äri teha, mitte varustuskindlust pakkuda. Nende eesmärk on kasum.
Vähemalt alternatiivsed arvutused on mõistlik lauale tuua. |
sakinaga kirjutas: |
Pigem seisaks väga vähe tühja, jooksvad kulud on tuumajaamal väga väikesed, pole mõtet seisma jätta. |
Sellest ka mu küsimus, et tuumajaama tasuvust arvestatakse üldiselt pidevalt maksimumvõimsusel töötamise järgi (v.a. hooldused, jmt.).
Ehk küsimus ongi, kas börsihinnaga on arvestatud või, kuidas seda vältida kavatsetakse?
elukaz kirjutas: |
rmc kirjutas: |
1) Aga on ju tõde, et seda ei saa pidevalt ega kiiresti sisse-välja plõksida, mida sisuliselt vaja oleks? |
On või? Siis pole insenerid viitsind vaeva näha. Termoväljund, nõus, seda liiga kiirelt ei muuda.. ja polegi vaja. Elektriväljund, sõltub kui äkiline turbiin soojatoru külge on ühendatud, ühest otsast suunad kuuma mööda, teisest otsast annab vähem voolu välja. Ja kui veel kiiremaks vaja siis üks sünkrokompensaator sinna otsa ja saame juba autonoomseks võrguks vajaliku kiiruse. |
Kui kiiresti siis praktikas reaalselt tootmine turult välja viia võimalik on?
Kas seda kuskil ka kasutatakse?
kyrvas kirjutas: |
Lähiajaloo suurim skämm pole mitte vabamüürlased, illuminaadid või iidsed tulnukad vaid tootjad, kes on meid ajupesnud nende produtseeritavat loodusvaenulikku paska sorteerima ja ohutustama |
Winterwind kirjutas: |
Miks seda sitta siis üldse toodetakse ja müüakse? |
Sest üritatakse päristegevustest eemale nihverdada.
(Jutt pseudobiolagunevast plastist).
Metsade osas üks väga adekaatne arvamusartikkel ERR-is:
https://www.err.ee/1609334937/faristamo-eller-toosturite-erakasum-riigivara-ja-uhiskonna-hinnaga
tsitaat: |
Maksta kinni metsade üleraie tõttu tekitatud kahjud, osta sealjuures süsinikukvoote teistelt riikidelt ja samal ajal ka ülemäärast süsinikuheidet tööstusele lubada, on sõge plaan. Selle asemel tuleks metsadesse salvestatud süsinikuvaru hoida ja süsinikukvoote ise müüa, kirjutab Farištamo Eller. |
_________________
|
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
08.05.2024 14:59:46
|
|
|
Siis selgub et hapnikurikas vesi ei sobi merepõhja ja mingi godzilla teeb pesa sinna
Mingi 50+% oleks muidu päris hea tulemus, lihtsalt peale vaadates tundub pigem 10% vms.
Selle annaks tuulikuga integreerida, ja mitte tingimata vee alla vaid kui vaadata tuuliku jalga siis see meenutab kõrgrõhu surveanumat. Ja vahepealse elektriks muundamise saab vahele jätta. Kui lendabki mere peal laiali siis tühja kah
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 179 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
145 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
08.05.2024 16:21:28
|
|
|
rmc, küsid palju aga ei vasta midagi. Jätkuvalt - palun kirjelda kuidas toimetab tuumaelektrijaam, selle kirjelduse pealt on sisuliselt kaks kolmandikku su enda küsimusi vastatud. Teise kolmandiku jaoks - kuidas toimib elektrivõrk ja -turg.
Aga kuna jätkub siis, olgu, korra veel siis.
tsitaat: |
Mu küsimus on puhtalt börsihinna madalhetkede osas - kuidas tuumajaam nendel hetkedel turule mahuks. Kui hind on madal või suisa miinustes, mis siis saab? |
Täpsustamata on, et millisele turule? Tarbimisturg või reservturg? Neist viimane pole veel miinusesse langenud ja muul ajal kah päris krõbedate hindadega. Reservturg on need tootjad kes peavad siis kui tarbimisturg ära kukub, andma puuduva elektri sisuliselt kohe. Alles stabiilsusreservi riknemisel rakendub avariireserv.
Hetkel on Balti stabiilsusreservi turul ~1MW võimsust. See võimsus, praeguse arengukava järgi, kaob turult 2030, tõenäoliselt venitatakse 2035 aastani. Konkreetselt täna ja praegu otsib Elering 250-400MW juhitavat tootmist stabiilsusreservi (alates 2030a), hetkel ei ole mitte ühtegi füüsiliselt eksisteerivat tootjat kes seda Baltikumis pakkuda saaks, hetkel ei ole Eestis mitte ühtegi väljastatud ehitusluba mitte ühelegi sobivale tootjale. Leedukatel peaks olema, kui mälu ei peta, mingi gaasijaam ehitamisel.
Miinushind kaob ühel hetkel, kui dotatsioonid lõppevad, turult ära, sest hetkel on motivatsioon müüa maksimaalselt (sest maksumaksja maksab vahe kinni), kui see motivatsioon ära võtta ei hakka keegi alla omahinna müüma (ning hind stabiliseerub mingil tasemel). Kõikuvat turuhinda on meil ka praegu ning "mahub ära" nii põlevkivi, gaas, bituumeni jäägid (Riia termojaam) kõigi oma CO2 hindade ja muu mudruga (omahinnad 200+ euro juures MWh eest). Meil on tõsine energia tootmise puudujääk neljal kuul aastast mille katmiseks ei eksisteeri Baltikumis hetkel mitte ühtegi realiseeritavat plaani (mis ei eeldaks lisatootmisvõimsuse rajamist kohapeal mida pole kah planeeritud).
Ehk, et lühem vastus. Kuhu mahuks?
Esiteks - vabaturule, asendamaks 2030 (2035) kinni minevaid võimsusi. Teiseks - stabiilsusreservi turule. Kolmandaks - otseturule (müües energiat otse tootjale, nt Estonian Cell võiks, teoorias, osta otse jaamast energiat eeldades, et jaam rajatakse sobivasse asukohta). Neljandaks - piiriülene müük teistesse piirkondadesse hoolduste ja nõudluse perioodil nii vaba- kui stabiilsusreservi turul.
Nüüd, lgp. kaasfoorumlane, palun selgita oma sõnadega tuumajaama ning elektrivõrgu/-turu toimimist ja seeläbi leiad vastused ka oma küsimustele
Edit:
elukaz kirjutas: |
Siis selgub et hapnikurikas vesi ei sobi merepõhja ja mingi godzilla teeb pesa sinna
Mingi 50+% oleks muidu päris hea tulemus, lihtsalt peale vaadates tundub pigem 10% vms.
Selle annaks tuulikuga integreerida, ja mitte tingimata vee alla vaid kui vaadata tuuliku jalga siis see meenutab kõrgrõhu surveanumat. Ja vahepealse elektriks muundamise saab vahele jätta. Kui lendabki mere peal laiali siis tühja kah |
Kuupmeeter õhku 200m sügavusel on kusagil 20atm (~2MPa), see annab umbes pool kWh energiat. Selleks, et üks kuup õhku sinna põhja saada on vaja alla vati jagu energiat (1st kuupmeetrist õhust saab 20atm hiljem ~50l õhku ja kui vaja vett üles tõsta läheb selleks mingi 3-4kJ energiat; sisuliselt suht olematu number). Ideaalses süsteemis tuleb sealt samapalju välja energiat.
Nüüd - kuna turbiin töötaks vististi 5-6atm juures on vaja regulaatoreid (mis neelavad veidi energiat ise - soojus!), kogu see suruõhk on vaja liigutada mingit toru pidi vee alt maa peale. Turbiinil omal on kaod...
Pneumaatiline süsteem (nt suruõhu tööriistad kusagil töökojas - nad on küll kohati odavamad/lihtsamad/väiksemad, nii, et eelis on teistsugune) on üldiselt suhteliselt ebaefektiivne, kusagil ~20% juures (kompressor -> paak -> voolikud -> tööriist). Suletud süsteemis annaks efektiivsust tõsta aga ma siiralt kahtlen, et 60% juurde (ma hetkel ei viitsi kõike läbi arvutada/allikaid otsida), võibolla annaks 60% peale saada juba olemasolevast suruõhust energia kättesaamise? Ehk, et 1 kuup õhku annaks ~0.3kWh elektrit tagasi? Läbi jääksoojuse kasutamise annab tõenäoliselt arvutusliku efektiivsust tõsta aga sellegi poolest... Eks näis mis nad seal Küprosel ehitavad.
Arvestades praegust rohehullust tuleb neid erinevaid projekte kui seeni peale vihma... Kahjuks annab õigeid termineid mainides kenasti avalikest allikatest (loe: maksumaksjalt) rahastust kah saada, olgugi, et füüsika ja efektiivsus asja ei toeta (igasugused kraanade põhised energia salvestused nt).
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
Renka
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
08.05.2024 16:38:17
|
|
|
sukelduja kirjutas: |
Scart kirjutas: |
mikk36 kirjutas: |
200-700 meetri sügavust vett ka siis vaja. Kust meile lähim ongi selline? Kus üldse on käepärast sellised sügavused, kui kusagile keset ookeani just ei raja seda? |
Läänemeres on küllaga 300m+ sügavusega regioone. |
Meie rannikuvetes ei ole. Keri ja Juminda juures on ranniku lähedal sügavamad augud (80m). Pakri poolsaare kõrval on ca 50m, kaugemal 70m. Aga 10-15 km torustikku ei ole väga reaalne. Lisaks on laevateed, jää. Sisulist vahet ei ole, kas hoida suruõhku maapealses või veealuses reservuaaris. Maapealse paagi puhul on surve seest väljapoole, veealuse puhul tühja paagi korral on samasugune surve väljast sissepoole. |
aga ei ole ju tühi paak. Vesi liigub õhu asemele seega ei ole vaja arvestada surve erinevusega väljas ja sees.
_________________ There is no place like 127.0.0.1 |
|
Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
61 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
08.05.2024 18:35:54
|
|
|
Eesmärkide seadmisel on arvestatud, et 2030. aastaks lisandub elektrisüsteemi 1200MW mahus gaasielektrijaamu elektri varustuskindluse tagamiseks. Need jaamad töötavad algul maagaasil ja alates 2040. aastast alternatiivkütustel ehk CO2-heite vabalt. Lisaks on arvestatud, et kogu elektri ja soojuse tootmine muutub CO2-heite vabaks hiljemalt aastaks 2040.
Ma ütleks, et vägagi realistlik vaade, kui selline eesmärk võtta. Eesmärk ei pruugi täituda - vähemalt plaanitakse 1200MW varustuskindluse jaoks jaamasid. Mis on ok. Kui 2035 pole leitud lahendust - ei pane keegi neid kinni (samamoodi nagu praegu hoitakse/pikendatakse põlevkivi reservis). Selline "plaan" on ok - kui on selline eesmärk. Pole seal midagi idiootlikku. Palju mõistlikum plaan, kui panna kõik tuumajaamale, mis võib, aga ei pruugi valmida ei õigeaegselt, ega ka rahuldavad hinnaga. Muidu küll vingume, et tööstusel pole võimalust. Kui ikka tuumajaam tuleb 100+ € MWh, siis on tööstusel pupu ja viimanegi lahkub siit.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
08.05.2024 18:44:03
|
|
|
https://fermi.ee/elektri-hind/
tsitaat: |
Eesti tuumajaamast plaanime (2021. aasta prognoosi põhjal) elektrit müüa keskmise hinnaga 65€/MWh, mis on üle kahe korra soodsam, kui tänane universaalteenus. |
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
08.05.2024 18:51:36
|
|
|
Olen kursis. Siitki läbi käinud juba - väga kitsas vaade on neil ja seegi on "plaanime". Järsku läks ehitus kallimakas jne.
Aga ikkagi, ainult investeeringu vaade on see. Kaasnevaid kulusid (tuumariigiks saamisega) ei ole arvestatud.
Ma olen näinud ka ühte realistlikumat, mis ei ole avalik kahjuks analüüsi ja selle järgi tuleks 90€ praeguse ehitushinnaga.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
08.05.2024 18:57:49
|
|
|
Alternatiive ju pole tuumajaamale.
See unistus roheenergiast ilma juhtiva energiaallikata on utoopia.
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
08.05.2024 19:00:24
|
|
|
Gaas on siiski hetkel kõige odavam ja sobivaim alternatiiv. Gaas /= vene gaas - saab vägagi normaalseid lepinguid kasvõi Norrast. Päike ja tuul solgivad selles mõttes turgu piisavalt, et tuumaenergia on küllaltki riskantne (äriliselt just) alternatiiv.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
08.05.2024 19:07:10
|
|
|
tsitaat: |
saab vägagi normaalseid lepinguid kasvõi Norrast.
|
Mis hinnaga ikkagi? Ja kõik see raha läheb Eestist välja.
Rääkimata sellest, et tegemist ikkagi fossiilse kütusega.
tsitaat: |
Päike ja tuul solgivad selles mõttes turgu piisavalt, et tuumaenergia on küllaltki riskantne (äriliselt just) alternatiiv.
|
praegu ongi mõttekoht, et meretuulikute eest pakutakse garanteeritud hinda 110 eur, mis on rõvedalt kallis.
Ja selle juurde me ikkagi juhitud elektrit ei saa. Suurte maksumaksja doteeritud tuulikuparkide asemel peakski tuumaenergiale panustama.
https://www.err.ee/1609271679/hamburg-tarbijale-on-maatuul-igal-juhul-odavam-kui-meretuulepark
tsitaat: |
"Tarbija seisukohast on maatuul igal juhul odavam, punkt üks. Punkt kaks, dotatsiooniperiood meretuulikutel on 20 aastat, maatuulikutel 12 aastat. /.../ Taastuvenergia tasu on siis see, millega me hakkame seda vaheraha kinni maksma. 110 lahutada turuhind – mis see turuhind on, prognoositakse, et see olevat 2030. aastal 66 eurot, siis see võib olla reaalne summa –, siis järelikult 110 miinus 66 on 44 eurot megavatt-tunni pealt, mis meil 20 aastat tuleb siis tasuda," selgitas Hamburg. |
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
08.05.2024 19:13:08
|
|
|
Aga mis siis saab kui mõni iina või tiblastani laev selle merekaabli talvel sodiks sõidab?
|
|
Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
08.05.2024 19:22:28
|
|
|
Gaasi hind on siin - see on toore -
https://tradingeconomics.com/commodity/eu-natural-gas
Tuumaenergeerika raha läheks ka kõik Eestist välja kui see on erainvestor. Kui riik teeks (kasvõi mingi EE derivaat või uus ettevõte) - siis veel jah, et läheb dividendideks.
See meretuulendus - ei jookse keegi tormi sinna. Ühendusi pole ja ei ole näha ka, et keegi ehitaks hetkel. Hanked on kõik tühja läinud. Tume maa. Sellega läheb niikaua, et me peame niikuinii enne alternatiivi ära "valima".
Mingi hetk ilmselt tuleb, aga siis, kui "ülejäägile" on leitud ka lahendus, hetkel pointless investeering. Isegi nende garantiidega on tootlus väiksem kui 10%, pigem 5 ja sedagi riskiga.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
08.05.2024 22:22:13
|
|
|
Tanel kirjutas: |
https://fermi.ee/elektri-hind/
tsitaat: |
Eesti tuumajaamast plaanime (2021. aasta prognoosi põhjal) elektrit müüa keskmise hinnaga 65€/MWh, mis on üle kahe korra soodsam, kui tänane universaalteenus. |
|
Viimati nägin numbrit 50€/MWh. Vaikselt tiksub ülespoole?
Väga huvitav, et võrdlevad universaalteenusega. Börsihinnaga ei kannata võrrelda?
|
|
Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|