praegune kellaaeg 30.04.2024 21:19:53 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad rohepööret? |
|---|
| Jah, tingimusteta, isegi majanduse ja heaolu drastilise kahanemise hinnaga |
|
7% |
[ 4 ] |
| Pigem jah, mõõdukalt, rõhku tuleks panna reaalsele keskkonnahoiule |
|
35% |
[ 20 ] |
| Pigem ei, rohepöördest Euroopas pole Maa klimale suurt kasu |
|
3% |
[ 2 ] |
| Plaanitaval kujul kindlasti mitte, see hävitab Eesti ja Euroopa majanduse konkurentsivõime |
|
53% |
[ 30 ] |
|
| hääli kokku : 56 |
|
| autor |
sõnum   |
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
08.04.2024 12:46:48
|
|
|
No neil puuduvad rahalised tagatised. Tegelikult peaks lapse saamisel arvestama, et 10 aastat on rasva kogutud. Ehk esimene laps kuskil 35+, paljudel juba siis mingi häda ehk ka kunstlikult saades on kulu riigile hoopis teine kui niisama.
Sealt tuleb ikka läbi häda nüüd see 3 last...
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.04.2024 12:55:56
|
|
|
| Magic kirjutas: |
No neil puuduvad rahalised tagatised. Tegelikult peaks lapse saamisel arvestama, et 10 aastat on rasva kogutud. Ehk esimene laps kuskil 35+, paljudel juba siis mingi häda ehk ka kunstlikult saades on kulu riigile hoopis teine kui niisama.
Sealt tuleb ikka läbi häda nüüd see 3 last... |
Kolmandat ja vanemat last tulevad sünnitama kas verinoored (alla 30) või selline 40+ (naise õde on ämmaemand). Viljatusravi on tiba teine teema aga üldistades saavad rohkem lapsi need kes siis (nüüd hoolikalt sõnu valides) teab mis palju nende rahaliste tagatiste kogumisele ei mõtle (va mõned erandid).
Ema-/vanemapalk olevat siiski mingi märgatava vahe omal ajal teinud, nüüdseks vist rohkem ära harjutud ja ei märka edukaid lapsevanemaid nii palju kui varem.
Aga seda nüüd kliimateema all arutada? Pigem järgmine sisepoliitiline jauramine või majandus või misket... Nii või naa põhjustavad praegused ebastabiilsused olulise languse järelkasvu saamisel, pole vahet kas julgeolek, poliitika, majandus või ajuvabad "roheplaanid". Neil poliitikutel kes siin mingeid kastirattaid jms promovad soovitan soojalt ühe talve imikuga ja autota läbi ajada. Mul siin naaber suure hurraaga ostis ühe kastiratta, suvel tundus olevat aktiivses kasutuses, ok, talvel raske nii või naa aga pole viimase 2 kuu jooksul näinud, et see meetritki liikunud oleks, sõidetakse lastega ikkagi autoga ringi... huvitav küll miks? 
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
08.04.2024 13:00:20
|
|
|
No see rohehullus Veeriku coopi juures hästi näha. Tänav kitsaks, tuletõrje, kiirabi ei pääse enam mööda... sotside debiilsus.
Väidetavalt tehakse terve tänav selliseks...tõsine edu.ee 
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
08.04.2024 13:04:31
|
|
|
| Seal elavad korralikud ja terved inimesed. Kiirabi ja tuletõrjet pole vaja.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
08.04.2024 13:07:26
|
|
|
No haiglasse saab jala jah 
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
08.04.2024 13:09:43
|
|
|
| Naine läheb haiglasse jala sünnitama?
|
|
| Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
08.04.2024 13:23:02
|
|
|
| Winterwind kirjutas: |
| Naine läheb haiglasse jala sünnitama? |
Moodsad naised sünnitavad kodus.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
08.04.2024 13:31:20
|
|
|
| Või metsa all.
|
|
| Kommentaarid: 686 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
| tagasi üles |
|
|
renx09
HV Guru
liitunud: 28.09.2004
|
|
| Kommentaarid: 299 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
240 |
|
| tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
08.04.2024 15:56:00
|
|
|
| ref kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
| Betamax kirjutas: |
| tsitaat: |
Saksamaa hoiatab uue põlvkonna tuumareaktorite suurte kulude eest
Mõni nädal tagasi valmis Saksamaa tuumajäätmete käitlemise turvalisuse agentuuris raport uue põlvkonna reaktorite ohutusest ja potentsiaalist. Raport märgib, et kaasaegsetes tuumajaamades kasutatavate nn kergveereaktorite toodetud elektri hind ei ole tänapäeval konkurentsivõimeline taastuvelektriga võrreldes ja „ükski trend ei osuta, et see võiks tulevikus muutuda“. Samuti ei või raporti hinnangul eeldada, et nn uue põlvkonna reaktorid suudaksid tuumaenergia hinda oluliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. |
link |
Selles osas tõsi ta ju on, et tuumaenergia on odav vaid siis kui võimalikult paljudel aegadel töötab, ent suurel osal ajast tuleb selle eest peale maksta. |
Pics or didn't happen! Ehk, et ole hea ja anna faktilist sisendit, et tuumaenergiale tuleb peale maksta.
Ja ärgem võrrelgem siga ja kägu - kuna pidevalt viidatakse Hiina päikeseparkidele siis kuluks ära võrdlus Hiina päikeseparkide ja tuumaelektrijaamade vahel. Läänes on kasutusel vanemad reaktorid ja vanemad disainid. Soomlastel on küll uus reaktor aga kuluprobleemid on mujal kui tuumateemas...
Arvestama peab ka, et ei eksisteeri juhitavat elektritootmist mida saab väga lühikeste perioodide kaupa sisse-välja lülitada. Kõige paindlikum on gaasiturbiin aga ka selle puhul kulub aega, et turbiin sobivale kiirusele saada enne kui ta tootma hakkab (võrguga sünkroniseerimine jms tuleb mängu), juba sünkroniseeritud generaatori juhtimine on kordi lihtsam aga siiski mitte hetkeline. Soojuselektrijaama puhul on juhtimine suhteliselt sama olenemata kasutatavast kütusest ja juhitakse generaatorit, mitte soojusallikat... Geneka käima panek (turule toomine) sõltub natuke kasutatavast kütusest aga laias laastus on kusagil poolest päevast paari päevani. Kui generaator efektiivset toodangut ei anna on vaja iga soojuselektrijaama hoida nö. soojas valmisolekus - katlad tulised ja valmis kohe tootma, siin pole absoluutselt vahet kas kütuseks on uraan, kivisüsi, põlevkivi, puiduhake, turvas, pellet...
Nüüd tuule ja päikese kontekstis on vaja väga aktiivset juhtimist (eriti päikese), kuna võimsuskõikumised on sisuliselt minutite küsimus, selleks on võrgus hunnik tehnikat alates lihtsatest ümberlülitustest (et segment korras oleks) kuni sünkroonkompensaatorite ja soojas valmisolekus tootmiseni välja... Uuena on turul ka mõningaid akuprojekte aga nende hinda ning mõju on veel keeruline hinnata.
Veidi siga ja kägu siiski teemasse tuues - hetkel ei ole tuule- ja päikesepargi omanikul/tootjal kohustust tarnida lubatud võimsust terve bloki jooksul (olgu selleks 15min või tund või midagi pikemat), lühiajalised võimsuse liikumised peab, tänasel börsil ja võrgus katma süsteemihaldur ja selleks ostetakse eraldi juhitavat võimsust. See omakorda tähendab, et praeguse lähenemise juures, on alati kusagil mingi juhitav tootja kes toodab suhteliselt ebaefektiivselt, et tagada võrgu stabiilsus. See lähenemine on omane suuresti vaid euroopa ja põhja-ameerika piirkondades, hiinlastel on juhitav võimsus pidevalt taga ja kordi efektiivsem kuna nende süsteem ei soodusta lühiajalisi tootjaid.
Kui nüüd lükata vastutus stabiilse toodangu eest kõigile tootjatele peaks tuule- ja päikesepargi omanik leidma puuduvad võimsusreservid ning tagama stabiilse sisendi ja see peegelduks päris kiiresti ning jõuliselt ka sealses hinnas (teps mitte seda alla viies).
Ehk, et kui stabiilsusreservi nõue laieneks ka mitte-juhitavale tootjale (lisaks võrguhaldurile) siis oleks hinna dünaamika väga teine... aga puhtpoliitilised otsused tagavad hetkel mitte-juhitava võimsuse eelisjärjekorras turulepääsu lükates võrgukvaliteedi tagamise nn. "halbadele" tootjatele, see aga hammustab kusagil 10-15a lõikes väga, väga valusalt sest puudub igasugune motivatsioon rajada juhitavaid võimsusi ning olemasolevad amortiseeruvad ning lähevad kinni.
Lisaks ja kirsina tordil - täna ja praegu tagab meile toimiva elektrivõrgu venemaa. Kui 2025 end lahti sünkroniseerime ja 2027 narva katlad kinni lähevad ei ole meil mitte mingit viisi peale segmentide väljalülitamise tagamaks võrgu stabiilsust tootmispuudujääkide olukorras. Välislinkidest pole kasu ja nii Läti kui Leedu ei oma märkimisväärset tootmist katmaks baltikumi stabiilsust (ka lähiajal käiku tulevad välislingid ei suuda seda mitte mingi nurga alt tagada). Ehk, et konkreetselt - kui 2028 jaanuari algus on sama külm kui sel aastal siis pole probleem enam see 4eur kWh hind vaid see, et umbes 500MW - 700MW jääb puudu ja keegi peab kusagil külmetama. |
Kui "elektrit saab (~) tasuta" (palun nüüd naljana esitatud väljendisse mitte kinni jääda) situatsioon (päikese-tuule tõttu) turul on, siis, kuidas see tuumaenergia turule mahub? Välja-sisse seda ju kiirelt ei lülita ja tasuta nad ilmselt energiat turule ka lasta ei taha. On ju ka räägitud nõudluse-hinna tagamisest?
Agajah, kokkuvõttes on suur osa energeetikaprobleemist muarust külmal ajal kinni lugerite kohustuslikkuses. Küte kulu järgi tasutud saab, siis küll lõpetatakse ka talvel õue kütmine ära.
Sealt edasi soojapidavus, kütteefektiivsus, jmt.
Muus osas ~nõus, häid lahendusi ei ole. Samas soodsal (päikeselisel-tuulisel) ajal tundub isegi mõistlikum ehk pimeduse-tuulevaikuse hädavajadust (päris, mitte toidust toodetud) rohegaasiga katta. Parem kui suur osa ajast tühja kütta.
Keegi teab palju nende tuumajaamajuttude ROI on arvestatud?
| Magic kirjutas: |
No see rohehullus Veeriku coopi juures hästi näha. Tänav kitsaks, tuletõrje, kiirabi ei pääse enam mööda... sotside debiilsus.
Väidetavalt tehakse terve tänav selliseks...tõsine edu.ee |
Millest see tuletõrje ja kiirabi enam mööda ei pääse - autodest?
Pole mõnda aega seal käinud ka, pilte?
Neil on veidi suuremad probleemid seal: https://www.err.ee/1609305675/venemaa-kasutab-uut-taktikat-ukraina-energiataristu-rundamisel
Muidu ühendused peaksid vist mõlematpidi töötama, vajadusel?
"Pärast märtsikuiseid rünnakuid suurenes Ukraina elektrienergia import EL-ist 18 700 megavatini tunnis, mis võrdub kahe suure elektrijaama tootmismahuga, ütles Herus. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ühendas Ukraina oma elektrivõrgu Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Poolaga."
| BrutaH kirjutas: |
| Euroliidu debiilsus kuubis. Meie siin ei tohi põlevkivist elektrit toota aga viime paarsada kilomeetrit ida poole ja kütku seal ahju nii, et punane. CO2 ju siia ei jõua |
Küündimatu väljaütlemine. Tegu on sulaselge erivajadusega.
Ülal jagatud lingist muidugi võib näha, et Ukrainlased ise näevad ka killustatud (sh. ka puhtamat) energiat pääseteena.
| netcat kirjutas: |
Siin hakkab toimuma mingi veider lüke. Nimelt need senised avalikud pakenditünnid on tootjavastutusorganisatsiooni hallata ehk seda tehakse tootjate poolt makstud pakendimaksu eest. Tarbijale on oma pakendi sinna tünni poetamine tasuta, selle on tootjad kinni maksnud kes tegelikult seda pakendiprügi toodavad. Kuni ministrini välja on reklaamitud rahvale, et rahvas ärge pange pakendeid oma isiklikku olmeprügisse vaid pange pakendikonteinerisse mille käitlemise eest tootjad maksavad ja mille te samuti olete juba kinni maksnud kuna pakendimaks on edasi kantud toote hinda.
Nüüd tahetakse, et lõpptarbija hakkaks maksma isikliku pakendikonteineri renti ja tühjendamist ja veel senise prügi käitlemisest mitu korda suurema raha eest pealegi. Ja need avalikud tünnid tahetakse ära kaotada "kuna ei teeni piisavalt hästi oma eesmärki". Aga kuhu siis pakendimaks edaspidi läheb? Mitu korda peab lõpptarbija ühe asja eest maksma? |
Kui see tõele vastab, et avalikud konteinerid ära kaotatakse, siis absurdne täiesti.
Kasutatakse neid paljuski nii palju, et tühjendada ei suudeta. Ilmselt, jah, ei suudeta adekvaatselt hakkama saada, visatakse lõpptarbija turjale.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.04.2024 16:36:07
|
|
|
| rmc kirjutas: |
 Spoiler
| ref kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
| Betamax kirjutas: |
| tsitaat: |
Saksamaa hoiatab uue põlvkonna tuumareaktorite suurte kulude eest
Mõni nädal tagasi valmis Saksamaa tuumajäätmete käitlemise turvalisuse agentuuris raport uue põlvkonna reaktorite ohutusest ja potentsiaalist. Raport märgib, et kaasaegsetes tuumajaamades kasutatavate nn kergveereaktorite toodetud elektri hind ei ole tänapäeval konkurentsivõimeline taastuvelektriga võrreldes ja „ükski trend ei osuta, et see võiks tulevikus muutuda“. Samuti ei või raporti hinnangul eeldada, et nn uue põlvkonna reaktorid suudaksid tuumaenergia hinda oluliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. |
link |
Selles osas tõsi ta ju on, et tuumaenergia on odav vaid siis kui võimalikult paljudel aegadel töötab, ent suurel osal ajast tuleb selle eest peale maksta. |
Pics or didn't happen! Ehk, et ole hea ja anna faktilist sisendit, et tuumaenergiale tuleb peale maksta.
Ja ärgem võrrelgem siga ja kägu - kuna pidevalt viidatakse Hiina päikeseparkidele siis kuluks ära võrdlus Hiina päikeseparkide ja tuumaelektrijaamade vahel. Läänes on kasutusel vanemad reaktorid ja vanemad disainid. Soomlastel on küll uus reaktor aga kuluprobleemid on mujal kui tuumateemas...
Arvestama peab ka, et ei eksisteeri juhitavat elektritootmist mida saab väga lühikeste perioodide kaupa sisse-välja lülitada. Kõige paindlikum on gaasiturbiin aga ka selle puhul kulub aega, et turbiin sobivale kiirusele saada enne kui ta tootma hakkab (võrguga sünkroniseerimine jms tuleb mängu), juba sünkroniseeritud generaatori juhtimine on kordi lihtsam aga siiski mitte hetkeline. Soojuselektrijaama puhul on juhtimine suhteliselt sama olenemata kasutatavast kütusest ja juhitakse generaatorit, mitte soojusallikat... Geneka käima panek (turule toomine) sõltub natuke kasutatavast kütusest aga laias laastus on kusagil poolest päevast paari päevani. Kui generaator efektiivset toodangut ei anna on vaja iga soojuselektrijaama hoida nö. soojas valmisolekus - katlad tulised ja valmis kohe tootma, siin pole absoluutselt vahet kas kütuseks on uraan, kivisüsi, põlevkivi, puiduhake, turvas, pellet...
Nüüd tuule ja päikese kontekstis on vaja väga aktiivset juhtimist (eriti päikese), kuna võimsuskõikumised on sisuliselt minutite küsimus, selleks on võrgus hunnik tehnikat alates lihtsatest ümberlülitustest (et segment korras oleks) kuni sünkroonkompensaatorite ja soojas valmisolekus tootmiseni välja... Uuena on turul ka mõningaid akuprojekte aga nende hinda ning mõju on veel keeruline hinnata.
Veidi siga ja kägu siiski teemasse tuues - hetkel ei ole tuule- ja päikesepargi omanikul/tootjal kohustust tarnida lubatud võimsust terve bloki jooksul (olgu selleks 15min või tund või midagi pikemat), lühiajalised võimsuse liikumised peab, tänasel börsil ja võrgus katma süsteemihaldur ja selleks ostetakse eraldi juhitavat võimsust. See omakorda tähendab, et praeguse lähenemise juures, on alati kusagil mingi juhitav tootja kes toodab suhteliselt ebaefektiivselt, et tagada võrgu stabiilsus. See lähenemine on omane suuresti vaid euroopa ja põhja-ameerika piirkondades, hiinlastel on juhitav võimsus pidevalt taga ja kordi efektiivsem kuna nende süsteem ei soodusta lühiajalisi tootjaid.
Kui nüüd lükata vastutus stabiilse toodangu eest kõigile tootjatele peaks tuule- ja päikesepargi omanik leidma puuduvad võimsusreservid ning tagama stabiilse sisendi ja see peegelduks päris kiiresti ning jõuliselt ka sealses hinnas (teps mitte seda alla viies).
Ehk, et kui stabiilsusreservi nõue laieneks ka mitte-juhitavale tootjale (lisaks võrguhaldurile) siis oleks hinna dünaamika väga teine... aga puhtpoliitilised otsused tagavad hetkel mitte-juhitava võimsuse eelisjärjekorras turulepääsu lükates võrgukvaliteedi tagamise nn. "halbadele" tootjatele, see aga hammustab kusagil 10-15a lõikes väga, väga valusalt sest puudub igasugune motivatsioon rajada juhitavaid võimsusi ning olemasolevad amortiseeruvad ning lähevad kinni.
Lisaks ja kirsina tordil - täna ja praegu tagab meile toimiva elektrivõrgu venemaa. Kui 2025 end lahti sünkroniseerime ja 2027 narva katlad kinni lähevad ei ole meil mitte mingit viisi peale segmentide väljalülitamise tagamaks võrgu stabiilsust tootmispuudujääkide olukorras. Välislinkidest pole kasu ja nii Läti kui Leedu ei oma märkimisväärset tootmist katmaks baltikumi stabiilsust (ka lähiajal käiku tulevad välislingid ei suuda seda mitte mingi nurga alt tagada). Ehk, et konkreetselt - kui 2028 jaanuari algus on sama külm kui sel aastal siis pole probleem enam see 4eur kWh hind vaid see, et umbes 500MW - 700MW jääb puudu ja keegi peab kusagil külmetama. |
Kui "elektrit saab (~) tasuta" (palun nüüd naljana esitatud väljendisse mitte kinni jääda) situatsioon (päikese-tuule tõttu) turul on, siis, kuidas see tuumaenergia turule mahub? Välja-sisse seda ju kiirelt ei lülita ja tasuta nad ilmselt energiat turule ka lasta ei taha. On ju ka räägitud nõudluse-hinna tagamisest?
Agajah, kokkuvõttes on suur osa energeetikaprobleemist muarust külmal ajal kinni lugerite kohustuslikkuses. Küte kulu järgi tasutud saab, siis küll lõpetatakse ka talvel õue kütmine ära.
Sealt edasi soojapidavus, kütteefektiivsus, jmt.
Muus osas ~nõus, häid lahendusi ei ole. Samas soodsal (päikeselisel-tuulisel) ajal tundub isegi mõistlikum ehk pimeduse-tuulevaikuse hädavajadust (päris, mitte toidust toodetud) rohegaasiga katta. Parem kui suur osa ajast tühja kütta.
Keegi teab palju nende tuumajaamajuttude ROI on arvestatud |
Sa paned ühte patta hetkel juhitava (antud juhul tuumajaama või õigemini soojuselektrijaama) ja juhitamatu (päike) energia. Ükskõik kui palju juhitamatut toodangut on turul (võib olla ka 100x rohkem kui tarbimist - reaalselt küll mitte, nt Eesti puhul oleks vaja ~8GW tootmisvõimsust, et tagada ~1.5GW tarbimist tuulest, seda siis ignoreerides "pisiasja", et võrk laseb ideaaltingimustel läbi kusagil 4-5GW hetkvõimsust) on vaja sagedust ja tootmist (või tarbimist!) juhtida ja selleks on nii täna kui lähitulevikus juhitavad tootmised (tõenäoliselt ka kaugemas tulevikus kui ei juhtu mingit müstiliselt suurt läbimurret salvestustehnoloogias).
Mis puutub tuumareaktori kiiresse lülitamisse - välja lülitab selle ikka väga kiirelt, kiiremini kui põlevkivi või -söe katla. Käivitamine ja töötemperatuurile seadmine on poole päeva teema... küll aga seiskamisest uuesti tööle saamiseni on aeg pikk (nagu ka põlevkivi ja -söejaamadel ning teatud tüüpi gaasiturbiinidel).
Päike ja tuul ei ole juhitavad kuna pilv tuleb paneeli ette ja tuuleiil vaibub, see tähendab omakorda lühiajalisi tootmisvõimsuse kõikumisi, nüüd elektrisüsteemis (okei, korrektsuse huvides - vahelduvvooluvõrgus) tuleb säilitada tarbimise ja tootmise tasakaal. Tarbimine dikteerib palju peab tootma, sest kui toodetakse kas vähem või rohkem kui tarbida suudetakse liigub sagedus paigast ja see omakorda viib kogu võrgu riknemisele. Selle vältimiseks tegeletakse aktiivselt tootmise juhtimisega - piltlikult öeldes vahepeal keeratakse genekale vunki juurde (et ta pöörleks jätkuvalt 50Hz sagedusel) ja vahepeal võetakse maha (et ta jääks 50Hz juurde). Arusaadavalt tuulegeneraatoril sa seda nii pisiasjadeni teha ei saa (teatud piirini saab aga seal on omad piirangud ees!), päikesepaneelil sisuliselt ei saa (hetkel ei eksisteeri arvestatavaid salvestustehnoloogiaid mis lubaks sellist silumist teha, on olemas sünkroonkompensaatorid aga neid puudutame hiljem...).
Päike (ja suures osas ka tuul) on tootmised mis dikteerivad tarbimist (st. vastupidiselt seni kehtinud lähenemisele) - saad nii palju elektrit kui parasjagu toota annab ja ongi nii. Varuvõimsused nõuavad meeletut üledimensioneerimist (eelpool toodud 8GW näide - ma peast ei mäleta kes see TTÜ teadur ERRi eetris veebruari lõpul oli aga... need on suurusjärgud - ~4-5x on vaja tuult rohkem ehitada kui tarbitakse + võrgu märkimisväärsed laiendamised).
Nagu ma varem mainisin on täna kogu võrgu stabiilsus (tootmine vs tarbimine) võrguoperaatori kaelas ja see tähendab, et alati on mingi juhitav võimsus (reeglina soojuselektrijaam) turul - seda kas otse müües või võrguhaldurile stabiilsusreservi teenust pakkudest (selle eest maksame läbi võrgutasude) + alati on ka avariireservjaamad. Lisaks on lühiajalisteks silumisteks erinevad võrguseadmed millest vast tuntuim sünkroonkompensaator...
Täna maksame me suuresti selle tõttu ka märkimisväärselt suuremaid võrgutasusid kui muidu (sest nii on otsustatud). Nüüd saaks alati anda tootjale kohustuse tagada stabiilsus ja lubatud oleks võrgust eemaldumine vaid rikete korral (nagu tegelikult juhitavatel võimsustel on), sellisel juhul peaks esiti olema näiteks 1GW tuulepargi tegelik maht kusagil 4-5GW ja päikesepargi juures mingid salvestusseadmed või lausa gaasiturbiin või näiteks sünkroonkompensaator (viimane lubaks pisikese kõikumisi tegelikult kenasti siluda, sisuliselt on tegemist mehhaanilise akuga - raskust keerutatakse ringi ja inertsist tulenevalt suudab see teatud aja hoida kindlat sagedust).
Ehk, et ma keeran selle "tuumajaama ROI" ringi - mis oleks tuulepargi tasuvus kui see peaks olema 4-5x üles dimensioneeritud või päikesepargil kui sinna oleks vaja ehitada nt gaasiturbiin või oma sünkroonkompensaator? Hetkel on see osa investeeringust lükatud võrguhalduri kaela ja "keegi teine" tegeleb... See keegi teine kaob aga varsti turult (eriti meie tingimustes). Lisaks - kui tõesti on elekter tasuta (või väga odav) - miks peaks keegi siis üldse tahtma ehitada päikese- või tuuleparki? Kas siin pole mitte vastuolu - tuua argument, et mingi tootmine ei tasu end ära kuna teine (ja kehvem) tootmisviis viib hinna alla? Võtaks äkki toetused jms meetmed ära ega loobiks juhitavale võimsusele kaikaid kodaratesse ja vaataks kuhu see turg tegelikult suuna võtaks?
Tarbimist saab juhtida ja kodumajapidamise osas - noh, miks mitte... Samas kui kogu võrk ja energia tarnimine on "siis kui saab ja nii palju kui saab" siis kes küll hakkaks mingitki tootmist tegema? Toidutööstus vajab energiat, et toitu hoida jahedana / soojana (st. kindlal temperatuuril), rasketööstus vajab meeletus koguses energiat, et midagigi teha... Rubilniku sisse ja välja klõpsimisel ei toimi midagi ja kolitakse sinna kus seda ei tehta....
Lisaks - need arvutused ja puudujäägid on praeguse tarbimise pealt, lähimas tulevikus suureneb elektri tarbimine hoogsalt - transport, küte jms surutakse elektrile ja selleks pole meil juba praegu tootmisvõimsusi ega ka ülekande võimsusi... juhitav vs juhitamatu - juhitavat on meil kordades vähem vaja, et tagada elekter ka siis kui tarbimisvajadused tõusevad.
Aga konkreetselt väikereaktori ROI - BWRX-300 puhul on eesmärk müüa 60-70 euroga megavatist ja viimaste aastate numbrid näitavad, et turule pääsuks probleemi pole. Arvestades lähima 5a lõikes oluliste tootmiste sulgemist siis seegi suureneb. Numbritest - ehitus läheks kuhugi miljardi kanti, elutsükkel umbes teist sama palju juurde. 40a lõikes oleks vaja siis 60-eurose megavati juures müüa ~33TWh energiat. Eesti aastane tarbimine on kuhugi 7-9TWh kanti. See on muidugi nüanssirohkem aga annab mingid suurusjärgud kätte arvestamata inflatsiooni ja muid tegureid... kuhugi 20-35 aasta kanti võiks pessimistliku nulli jõudmise sättida.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.04.2024 17:14:12
|
|
|
| ref kirjutas: |
Aga konkreetselt väikereaktori ROI - BWRX-300 puhul on eesmärk müüa 60-70 euroga megavatist ja viimaste aastate numbrid näitavad, et turule pääsuks probleemi pole. Arvestades lähima 5a lõikes oluliste tootmiste sulgemist siis seegi suureneb. Numbritest - ehitus läheks kuhugi miljardi kanti, elutsükkel umbes teist sama palju juurde. 40a lõikes oleks vaja siis 60-eurose megavati juures müüa ~33TWh energiat. Eesti aastane tarbimine on kuhugi 7-9TWh kanti. See on muidugi nüanssirohkem aga annab mingid suurusjärgud kätte arvestamata inflatsiooni ja muid tegureid... kuhugi 20-35 aasta kanti võiks pessimistliku nulli jõudmise sättida. |
Sealt arvestusest on puudu riigi osa. Väljaõpe, ametkond jne. Elektriala 2/2024 on mingeid numbreid toodud. Ca 100 amenikuga amet vaja luua. Ülikoolides õppekavad jne.
Päris nii lill see ikka ei ole. Esimene jaam tuleb sigakallis. Järgmised juba jah, saaks investeeringukuluga.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
08.04.2024 17:59:03
|
|
|
| Mille jaoks seda 100 ametnikku vaja on?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.04.2024 18:07:33
|
|
|
| 630 kirjutas: |
| ref kirjutas: |
Aga konkreetselt väikereaktori ROI - BWRX-300 puhul on eesmärk müüa 60-70 euroga megavatist ja viimaste aastate numbrid näitavad, et turule pääsuks probleemi pole. Arvestades lähima 5a lõikes oluliste tootmiste sulgemist siis seegi suureneb. Numbritest - ehitus läheks kuhugi miljardi kanti, elutsükkel umbes teist sama palju juurde. 40a lõikes oleks vaja siis 60-eurose megavati juures müüa ~33TWh energiat. Eesti aastane tarbimine on kuhugi 7-9TWh kanti. See on muidugi nüanssirohkem aga annab mingid suurusjärgud kätte arvestamata inflatsiooni ja muid tegureid... kuhugi 20-35 aasta kanti võiks pessimistliku nulli jõudmise sättida. |
Sealt arvestusest on puudu riigi osa. Väljaõpe, ametkond jne. Elektriala 2/2024 on mingeid numbreid toodud. Ca 100 amenikuga amet vaja luua. Ülikoolides õppekavad jne.
Päris nii lill see ikka ei ole. Esimene jaam tuleb sigakallis. Järgmised juba jah, saaks investeeringukuluga. |
Mingi piirini nõus - nii lihtne see jah pole aga 100-ametnikuga amet on... okei, meil tõesti teistmoodi ei osata  Sigakallis on muidugi väga hägune suurusjärk - on see "siga" seal järgmine miljard või kaks või hoopiski pool või üldse kümnendik - sõltuvalt kuidas asjad lahendatakse tuleb ka hind sinna külge. Samas - kõik need tekkivad töökohad ja ametid nõuavad haritud ja kvalifitseeritud spetsialiste ning päris suur osa neist tuleks nii või naa rahvusvaheliselt (sh. ametnikud), seega... jah, riigi osa arvestusest puudu aga see on ka kõige keerulisem osa sellest.
Kahjuks pole Elektriala kirjutisega tutvunud seega peab veidi teoretiseerima - laias laastus on meil esimese ringi eksperdid olemas, TÜ taustaga füüsikuid Rootsis õppimas-töötamas käinud ja selle nö. rasva pealt ehitaks üles... Sarnaselt annab veidi Rootsi-Soome poolt talenti siia tõmmata (uus värk - äge ja asjad!) aga jah, need õppekavad on vaja luua, kuid arvestades meie väiksust on paslik teha koostööd, Poolakatel on hetkel jätkuvalt 10 sama reaktorit plaanis, seega on variant soodustada tudengite liikumist ja sõlmida koostööleppeid ülikoolide vahel, ka Läti-Leedu võiks ju teoorias kampa lüüa? (Fermi inimestel on sarnaseid mõtteid igatahes olnud).
Täpsuse huvides - tegelikult esimene reaktor tuleb suurem investeering, ideaalis võiks rajatavas jaamas olla 3-4 reaktorit (mitte kõik korraga ehitatud muidugi, sellisel juhul oleks mõistlik rotatsioon ja võimsused lubamaks pikki hooldeid ja hilisemat tehnoloogilist värskendamist). Küll aga laias laastus võib tõmmata jaama ja reaktori vahele praegu võrdusmärgi.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.04.2024 18:10:43
|
|
|
| netcat kirjutas: |
| Mille jaoks seda 100 ametnikku vaja on? |
| Reelika Runnel, tuumaenergia töörühma koordinaator kirjutas: |
| Riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus. Projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses töötama 24 inimest, ehituse etapis 83 töötajat, ningi pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest, kellele lisanduks töötajaid KLIM'ist |
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
08.04.2024 21:22:51
|
|
|
| 630 kirjutas: |
| netcat kirjutas: |
| Mille jaoks seda 100 ametnikku vaja on? |
| Reelika Runnel, tuumaenergia töörühma koordinaator kirjutas: |
| Riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus. Projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses töötama 24 inimest, ehituse etapis 83 töötajat, ningi pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest, kellele lisanduks töötajaid KLIM'ist |
|
Uuh, see on see ministeeriumi töörühm mis siin alul suure hurraaga koordineerimist asus emuleerima ja lausa IAEA kohale said (korraks, sealsed regulaatorid käisid-nägid, et asi nende vajadustest veel kaugel ja nüüd vist vaikselt mingeid konsultatsioone tehtud).
Muidugi, siin mingi tambov sisse arvestatud bürokraatia poole... tõenäoliselt kannataks Rootslasi-Soomlasi appi võttes need numbrid mõistlikumaks saada ja tegelikult päris suur hulk pädevust on juba A.L.A.R.A. näol olemas (jäätmed, kiirgusallikate käitlemine jms mudru mis eeldab päris spetsiifilisi teadmisi)
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
08.04.2024 22:01:27
|
|
|
| ref kirjutas: |
| 630 kirjutas: |
| netcat kirjutas: |
| Mille jaoks seda 100 ametnikku vaja on? |
| Reelika Runnel, tuumaenergia töörühma koordinaator kirjutas: |
| Riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus. Projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses töötama 24 inimest, ehituse etapis 83 töötajat, ningi pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest, kellele lisanduks töötajaid KLIM'ist |
|
Uuh, see on see ministeeriumi töörühm mis siin alul suure hurraaga koordineerimist asus emuleerima ja lausa IAEA kohale said (korraks, sealsed regulaatorid käisid-nägid, et asi nende vajadustest veel kaugel ja nüüd vist vaikselt mingeid konsultatsioone tehtud).
Muidugi, siin mingi tambov sisse arvestatud bürokraatia poole... tõenäoliselt kannataks Rootslasi-Soomlasi appi võttes need numbrid mõistlikumaks saada ja tegelikult päris suur hulk pädevust on juba A.L.A.R.A. näol olemas (jäätmed, kiirgusallikate käitlemine jms mudru mis eeldab päris spetsiifilisi teadmisi) |
Mul tekkis ka küsimus, et kas mõistlikum ei oleks seda teenust näiteks Soomest sisse osta ja kohapeal minimaalset skeletonmeeskonda hoida. Bürokraadid muidugi leiavad võimaluse bürokraatiat tekitada.
|
|
| Kommentaarid: 157 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
149 |
|
| tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
|
08.04.2024 23:13:21
|
|
|
Soovitan sedasama Elektriala sirvida, kuna terve ajakiri on tuumaenergiast. Kõik vaatenurgad (aga suht pro vaatenurgad, rohelistele sõna ei anta eriti).
Sisseosta sellist asja ei saa. Samamoodi võiks oma "riigi" sisse osta Soome käest, äkki tuleb odavam.
Kui ei suuda tegeleda/ohutust tagada, ei tule mingit jaama.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
09.04.2024 11:36:47
|
|
|
| 630 kirjutas: |
Soovitan sedasama Elektriala sirvida, kuna terve ajakiri on tuumaenergiast. Kõik vaatenurgad (aga suht pro vaatenurgad, rohelistele sõna ei anta eriti).
Sisseosta sellist asja ei saa. Samamoodi võiks oma "riigi" sisse osta Soome käest, äkki tuleb odavam.
Kui ei suuda tegeleda/ohutust tagada, ei tule mingit jaama. |
Katsub seda Eleketriala kusagil torkida siis
Aga Soome-Rootsi käest - jah, osta ei saa aga konsultatsioone saab. Hetkel üritab ministeeriumi töögrupp tsipa ratast leiutada - poleks vaja, lähinaabritel tegelikult toimiv bürokraatia olemas ja vaja oleks neilt õppida. Ka selline konsult poleks midagi uut - 90ndate alul käisid Rootslased Leedukaid nõukogude liidust läände toomas (just suuresti bürokraatia ja järelvalve poolel) ning tiba on nende käsi mängus ka meie A.L.A.R.A. loomisel (peale 94nda aasta Tammikult varastatud radioaktiivseid elemente toodi just Rootsi eksperdid kohale kogu seda suppi normaalseks lükkama).
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
09.04.2024 17:13:18
|
|
|
| ref kirjutas: |
Spoiler
| rmc kirjutas: |
| ref kirjutas: |
| rmc kirjutas: |
| Betamax kirjutas: |
| tsitaat: |
Saksamaa hoiatab uue põlvkonna tuumareaktorite suurte kulude eest
Mõni nädal tagasi valmis Saksamaa tuumajäätmete käitlemise turvalisuse agentuuris raport uue põlvkonna reaktorite ohutusest ja potentsiaalist. Raport märgib, et kaasaegsetes tuumajaamades kasutatavate nn kergveereaktorite toodetud elektri hind ei ole tänapäeval konkurentsivõimeline taastuvelektriga võrreldes ja „ükski trend ei osuta, et see võiks tulevikus muutuda“. Samuti ei või raporti hinnangul eeldada, et nn uue põlvkonna reaktorid suudaksid tuumaenergia hinda oluliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. |
link |
Selles osas tõsi ta ju on, et tuumaenergia on odav vaid siis kui võimalikult paljudel aegadel töötab, ent suurel osal ajast tuleb selle eest peale maksta. |
Pics or didn't happen! Ehk, et ole hea ja anna faktilist sisendit, et tuumaenergiale tuleb peale maksta.
Ja ärgem võrrelgem siga ja kägu - kuna pidevalt viidatakse Hiina päikeseparkidele siis kuluks ära võrdlus Hiina päikeseparkide ja tuumaelektrijaamade vahel. Läänes on kasutusel vanemad reaktorid ja vanemad disainid. Soomlastel on küll uus reaktor aga kuluprobleemid on mujal kui tuumateemas...
Arvestama peab ka, et ei eksisteeri juhitavat elektritootmist mida saab väga lühikeste perioodide kaupa sisse-välja lülitada. Kõige paindlikum on gaasiturbiin aga ka selle puhul kulub aega, et turbiin sobivale kiirusele saada enne kui ta tootma hakkab (võrguga sünkroniseerimine jms tuleb mängu), juba sünkroniseeritud generaatori juhtimine on kordi lihtsam aga siiski mitte hetkeline. Soojuselektrijaama puhul on juhtimine suhteliselt sama olenemata kasutatavast kütusest ja juhitakse generaatorit, mitte soojusallikat... Geneka käima panek (turule toomine) sõltub natuke kasutatavast kütusest aga laias laastus on kusagil poolest päevast paari päevani. Kui generaator efektiivset toodangut ei anna on vaja iga soojuselektrijaama hoida nö. soojas valmisolekus - katlad tulised ja valmis kohe tootma, siin pole absoluutselt vahet kas kütuseks on uraan, kivisüsi, põlevkivi, puiduhake, turvas, pellet...
Nüüd tuule ja päikese kontekstis on vaja väga aktiivset juhtimist (eriti päikese), kuna võimsuskõikumised on sisuliselt minutite küsimus, selleks on võrgus hunnik tehnikat alates lihtsatest ümberlülitustest (et segment korras oleks) kuni sünkroonkompensaatorite ja soojas valmisolekus tootmiseni välja... Uuena on turul ka mõningaid akuprojekte aga nende hinda ning mõju on veel keeruline hinnata.
Veidi siga ja kägu siiski teemasse tuues - hetkel ei ole tuule- ja päikesepargi omanikul/tootjal kohustust tarnida lubatud võimsust terve bloki jooksul (olgu selleks 15min või tund või midagi pikemat), lühiajalised võimsuse liikumised peab, tänasel börsil ja võrgus katma süsteemihaldur ja selleks ostetakse eraldi juhitavat võimsust. See omakorda tähendab, et praeguse lähenemise juures, on alati kusagil mingi juhitav tootja kes toodab suhteliselt ebaefektiivselt, et tagada võrgu stabiilsus. See lähenemine on omane suuresti vaid euroopa ja põhja-ameerika piirkondades, hiinlastel on juhitav võimsus pidevalt taga ja kordi efektiivsem kuna nende süsteem ei soodusta lühiajalisi tootjaid.
Kui nüüd lükata vastutus stabiilse toodangu eest kõigile tootjatele peaks tuule- ja päikesepargi omanik leidma puuduvad võimsusreservid ning tagama stabiilse sisendi ja see peegelduks päris kiiresti ning jõuliselt ka sealses hinnas (teps mitte seda alla viies).
Ehk, et kui stabiilsusreservi nõue laieneks ka mitte-juhitavale tootjale (lisaks võrguhaldurile) siis oleks hinna dünaamika väga teine... aga puhtpoliitilised otsused tagavad hetkel mitte-juhitava võimsuse eelisjärjekorras turulepääsu lükates võrgukvaliteedi tagamise nn. "halbadele" tootjatele, see aga hammustab kusagil 10-15a lõikes väga, väga valusalt sest puudub igasugune motivatsioon rajada juhitavaid võimsusi ning olemasolevad amortiseeruvad ning lähevad kinni.
Lisaks ja kirsina tordil - täna ja praegu tagab meile toimiva elektrivõrgu venemaa. Kui 2025 end lahti sünkroniseerime ja 2027 narva katlad kinni lähevad ei ole meil mitte mingit viisi peale segmentide väljalülitamise tagamaks võrgu stabiilsust tootmispuudujääkide olukorras. Välislinkidest pole kasu ja nii Läti kui Leedu ei oma märkimisväärset tootmist katmaks baltikumi stabiilsust (ka lähiajal käiku tulevad välislingid ei suuda seda mitte mingi nurga alt tagada). Ehk, et konkreetselt - kui 2028 jaanuari algus on sama külm kui sel aastal siis pole probleem enam see 4eur kWh hind vaid see, et umbes 500MW - 700MW jääb puudu ja keegi peab kusagil külmetama. |
Kui "elektrit saab (~) tasuta" (palun nüüd naljana esitatud väljendisse mitte kinni jääda) situatsioon (päikese-tuule tõttu) turul on, siis, kuidas see tuumaenergia turule mahub? Välja-sisse seda ju kiirelt ei lülita ja tasuta nad ilmselt energiat turule ka lasta ei taha. On ju ka räägitud nõudluse-hinna tagamisest?
Agajah, kokkuvõttes on suur osa energeetikaprobleemist muarust külmal ajal kinni lugerite kohustuslikkuses. Küte kulu järgi tasutud saab, siis küll lõpetatakse ka talvel õue kütmine ära.
Sealt edasi soojapidavus, kütteefektiivsus, jmt.
Muus osas ~nõus, häid lahendusi ei ole. Samas soodsal (päikeselisel-tuulisel) ajal tundub isegi mõistlikum ehk pimeduse-tuulevaikuse hädavajadust (päris, mitte toidust toodetud) rohegaasiga katta. Parem kui suur osa ajast tühja kütta.
Keegi teab palju nende tuumajaamajuttude ROI on arvestatud |
Sa paned ühte patta hetkel juhitava (antud juhul tuumajaama või õigemini soojuselektrijaama) ja juhitamatu (päike) energia. Ükskõik kui palju juhitamatut toodangut on turul (võib olla ka 100x rohkem kui tarbimist - reaalselt küll mitte, nt Eesti puhul oleks vaja ~8GW tootmisvõimsust, et tagada ~1.5GW tarbimist tuulest, seda siis ignoreerides "pisiasja", et võrk laseb ideaaltingimustel läbi kusagil 4-5GW hetkvõimsust) on vaja sagedust ja tootmist (või tarbimist!) juhtida ja selleks on nii täna kui lähitulevikus juhitavad tootmised (tõenäoliselt ka kaugemas tulevikus kui ei juhtu mingit müstiliselt suurt läbimurret salvestustehnoloogias).
Mis puutub tuumareaktori kiiresse lülitamisse - välja lülitab selle ikka väga kiirelt, kiiremini kui põlevkivi või -söe katla. Käivitamine ja töötemperatuurile seadmine on poole päeva teema... küll aga seiskamisest uuesti tööle saamiseni on aeg pikk (nagu ka põlevkivi ja -söejaamadel ning teatud tüüpi gaasiturbiinidel). |
Leian, et su väited on valdavalt õlgmehikesed - ma ei ole selliseid asju väitnud, arvanud, jne. Need on tüüpilised asjad, mida esitatakse, ent käesolevalt pole need kohased.
Mu küsimus oli, mida tehakse tuumaenergiaga, mis toodetakse sellistel hetkedel, kus turg on üliodavat, pea või suisa tasuta päikese- ja tuuleenergiat täis?
| ref kirjutas: |
Spoiler
Päike ja tuul ei ole juhitavad kuna pilv tuleb paneeli ette ja tuuleiil vaibub, see tähendab omakorda lühiajalisi tootmisvõimsuse kõikumisi, nüüd elektrisüsteemis (okei, korrektsuse huvides - vahelduvvooluvõrgus) tuleb säilitada tarbimise ja tootmise tasakaal. Tarbimine dikteerib palju peab tootma, sest kui toodetakse kas vähem või rohkem kui tarbida suudetakse liigub sagedus paigast ja see omakorda viib kogu võrgu riknemisele. Selle vältimiseks tegeletakse aktiivselt tootmise juhtimisega - piltlikult öeldes vahepeal keeratakse genekale vunki juurde (et ta pöörleks jätkuvalt 50Hz sagedusel) ja vahepeal võetakse maha (et ta jääks 50Hz juurde). Arusaadavalt tuulegeneraatoril sa seda nii pisiasjadeni teha ei saa (teatud piirini saab aga seal on omad piirangud ees!), päikesepaneelil sisuliselt ei saa (hetkel ei eksisteeri arvestatavaid salvestustehnoloogiaid mis lubaks sellist silumist teha, on olemas sünkroonkompensaatorid aga neid puudutame hiljem...).
Päike (ja suures osas ka tuul) on tootmised mis dikteerivad tarbimist (st. vastupidiselt seni kehtinud lähenemisele) - saad nii palju elektrit kui parasjagu toota annab ja ongi nii. Varuvõimsused nõuavad meeletut üledimensioneerimist (eelpool toodud 8GW näide - ma peast ei mäleta kes see TTÜ teadur ERRi eetris veebruari lõpul oli aga... need on suurusjärgud - ~4-5x on vaja tuult rohkem ehitada kui tarbitakse + võrgu märkimisväärsed laiendamised).
Nagu ma varem mainisin on täna kogu võrgu stabiilsus (tootmine vs tarbimine) võrguoperaatori kaelas ja see tähendab, et alati on mingi juhitav võimsus (reeglina soojuselektrijaam) turul - seda kas otse müües või võrguhaldurile stabiilsusreservi teenust pakkudest (selle eest maksame läbi võrgutasude) + alati on ka avariireservjaamad. Lisaks on lühiajalisteks silumisteks erinevad võrguseadmed millest vast tuntuim sünkroonkompensaator...
Täna maksame me suuresti selle tõttu ka märkimisväärselt suuremaid võrgutasusid kui muidu (sest nii on otsustatud). Nüüd saaks alati anda tootjale kohustuse tagada stabiilsus ja lubatud oleks võrgust eemaldumine vaid rikete korral (nagu tegelikult juhitavatel võimsustel on), sellisel juhul peaks esiti olema näiteks 1GW tuulepargi tegelik maht kusagil 4-5GW ja päikesepargi juures mingid salvestusseadmed või lausa gaasiturbiin või näiteks sünkroonkompensaator (viimane lubaks pisikese kõikumisi tegelikult kenasti siluda, sisuliselt on tegemist mehhaanilise akuga - raskust keerutatakse ringi ja inertsist tulenevalt suudab see teatud aja hoida kindlat sagedust).
Ehk, et ma keeran selle "tuumajaama ROI" ringi - mis oleks tuulepargi tasuvus kui see peaks olema 4-5x üles dimensioneeritud või päikesepargil kui sinna oleks vaja ehitada nt gaasiturbiin või oma sünkroonkompensaator? Hetkel on see osa investeeringust lükatud võrguhalduri kaela ja "keegi teine" tegeleb... See keegi teine kaob aga varsti turult (eriti meie tingimustes). Lisaks - kui tõesti on elekter tasuta (või väga odav) - miks peaks keegi siis üldse tahtma ehitada päikese- või tuuleparki? Kas siin pole mitte vastuolu - tuua argument, et mingi tootmine ei tasu end ära kuna teine (ja kehvem) tootmisviis viib hinna alla? Võtaks äkki toetused jms meetmed ära ega loobiks juhitavale võimsusele kaikaid kodaratesse ja vaataks kuhu see turg tegelikult suuna võtaks? |
Kui võrgustabiilsus on võrguoperaatori kanda ja võrgustabiilsuse tagamiseks on vaja jaama, siis, kas seda peaks eraärina ajama või peaks võrguoperaator seda tegema?
| ref kirjutas: |
Spoiler
Tarbimist saab juhtida ja kodumajapidamise osas - noh, miks mitte... Samas kui kogu võrk ja energia tarnimine on "siis kui saab ja nii palju kui saab" siis kes küll hakkaks mingitki tootmist tegema? Toidutööstus vajab energiat, et toitu hoida jahedana / soojana (st. kindlal temperatuuril), rasketööstus vajab meeletus koguses energiat, et midagigi teha... Rubilniku sisse ja välja klõpsimisel ei toimi midagi ja kolitakse sinna kus seda ei tehta....
Lisaks - need arvutused ja puudujäägid on praeguse tarbimise pealt, lähimas tulevikus suureneb elektri tarbimine hoogsalt - transport, küte jms surutakse elektrile ja selleks pole meil juba praegu tootmisvõimsusi ega ka ülekande võimsusi... juhitav vs juhitamatu - juhitavat on meil kordades vähem vaja, et tagada elekter ka siis kui tarbimisvajadused tõusevad.
Aga konkreetselt väikereaktori ROI - BWRX-300 puhul on eesmärk müüa 60-70 euroga megavatist ja viimaste aastate numbrid näitavad, et turule pääsuks probleemi pole. Arvestades lähima 5a lõikes oluliste tootmiste sulgemist siis seegi suureneb. Numbritest - ehitus läheks kuhugi miljardi kanti, elutsükkel umbes teist sama palju juurde. 40a lõikes oleks vaja siis 60-eurose megavati juures müüa ~33TWh energiat. Eesti aastane tarbimine on kuhugi 7-9TWh kanti. See on muidugi nüanssirohkem aga annab mingid suurusjärgud kätte arvestamata inflatsiooni ja muid tegureid... kuhugi 20-35 aasta kanti võiks pessimistliku nulli jõudmise sättida. |
Räägid elektribörsi tingimustes keskmisest hinnast? Pole ju kohane...
Kuhu see 60-70€ megavatist mahub kui börs on täis odavat või (pea) tasuta päikese- ja tuuleenergiat? Või, kes seda doteerima hakkab või mida sellega tehakse?
_________________
|
|
| Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
09.04.2024 17:46:25
|
|
|
Börs on "täis" pea tasuta päikese või tuuleenergijat? Mõned nädalad ja suvalistel aegadel ehk küll aga eks hakatakse ka päikeseparke lahti ühendama kui hind negatiivne on.
Stabiilsust on vaja, eriti külmal ajal, mitte mingit tuule ja päikese umbluud.
|
|
| Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
