[Mnator]

[Dogbert]

elektrikatkestus on, aga rikete kaardil ei ole
=> pole rike

[-Koppel-]

Vajan natuke selgust LED valgusketi üksikute segmentide läbipõlemise juurpõhjuste kohta.

Mul on kaks 30meetrist valgusketti ühendatud 24VAC 60W adapteri järgi.
Ja kipuvad suht tihti segmendi kaupa otsad andma ja siis pean jälle uue ostma. LEDid on vast 2,4V ja 10 kaupa jadamisi gruppides, et 24V kokku.
Kõik LED-id ise on ju kindla polaarsusega. Miks neid AC toitekaga toidetakse?

Iga keti alguses on ka mingi tikukarbi suurune valatud must karp aga sellest väljub vaid üks juhtmepaar. Et see ei saa ju ka AC - DC konvertimist teha mingite dioodidega sest keti tagumisse otsa saab üha uusi juppe liita ja sealt mõõtes on ikka AC.

Pohimotteliselt huvitab, et kas need polevad läbi kuna liiga pika keti teen voi on lihtsalt crap toode mille ühe LEDi feilides see sektsioon kustub ja kas saan midagi teha selle vältimiseks. Vahepeal kustub ka kogu kett ja siis on selle tikukarbi suuruse alguse juurest juhtmete liigutamine jälle kogu keti tööle pannud.

[Scott]

Eri värvi LEDid on erineva pingega. LED-valgusketti läheb kaks ja väljub kaks juhet, aga ketis endas peab rohkem gruppe olema, kui asi korralikult tehtud.

Mis moodi sa mõõdad, et keti lõpus on AC? Must karp võib teha impulsspinge, tester selle ja AC vahel vahet ei oska teha. LEDe toidetaksegi pulsspingega, see võimaldab juhtimist ja elektri kokkuhoidu sama valgustugevuse juures.

[elukaz]

Tester oskab vahet teha küll, kui on vahelduv siis dc näitab nulli. Kui ei siis alaline pulseeriv.

Liiga pikk kett pigem säästab lede ja tapab toidet.

Jaga linki tootele.

[jägaja]

LED element ehk sisuliselt diood on pooljuhtkomponent, seega see töötab alati DC pingega. Muidu ta lihtsalt ei töötaks, kuna vajab toimimiseks kindla polaarsusega toidet.

AC toide tuleb sul küll leedribale peale, kuid seesmiselt tehakse sellest siiski DC toide. Seda üsna lihtsalt, LED (dioodid) paigutatakse näiteks üle ühe vastupidi polaarsusega. Seetõttu ongi sul mõõtes toiteribadel AC pinge, kuid tegelikult tehakse komponentidele neid vastavalt paigutades DC pinge. Või siis on kusagil ahelas lisa diood, mis polaarsuse määrab.

AC toitega leedriba on lihtsalt odavam, kuna ei vaja üldse mingeid lisakomponente, erinevalt eraldiseisvast DC toiteplokist. AC valgustus lihtsalt vilgub võrgusagedusega sünkroonis, kuid inimese silm otse ei taju võrgusagedusel vilkumist.
Kuid AC oluline eelis on, et saad kümneid meetreid pikki leedribasid toita, ilma et selle ahela lõpus heledus tajutavalt kahaneks. Erinevalt DC väikepingega toitmisest.

Kui sul on 24AC toitega leedriba, siis saad seda toita ka alalispingega, kuid poole väiksema pingega, ehk 12VDC pingega toiteplokiga.

[avrn]

[-Koppel-]

Infoks, et selle Markslöjd Garden24 seeria toodetest käib jutt:
https://www.bauhaus.ee/led-valgussari-markslojd-garden24-chain-240-osaline.html
https://markslojd.com/en-fi/christmas/outdoors

[Dogbert]

[von Wu]

[Scott]

Ajage sõrmed harali ja lehvitage kätt lambi ja silmade vahel. Kui sõrmi näha pole, on lambi sagedus kilohertsides või alalispingega, kui aga sõrmed on näha nagu strobovalguses, siis on 50 või 100 hertsine toide.

50 Hz on näha ja häiriv, kui dioodiga üks poolperiood maha lõigatakse. Kunagi nõukaaja lõpus sellist jälkust harrastati, kui hõõglambi võimsust oli vaja vähendada.

[DVDRW]

Hõõgniidil ei tohiks see nii hull olla kui LEDil. Kuna hõõgniit inertsist hõõgub ju veel edasi mingi aeg.
Ei meeldi ka need PWM/AC LEDid.
LED vilkumine aegluubis:

Spoiler

Link

[arnis]

[Betamax]

Kui endale põrandalampi ostsin, siis enne ostmist vaatasingi kaameraga kõik näidismudelid üle, et ei virvendaks

[new1]

Mida selline lihtne MPPT päikeseinverter https://vi.aliexpress.com/item/1005005940079024.html?spm=a2g0o.order_list.order_list_main.5.6bfe1802b7IMC4&gatewayAdapt=glo2vnm muidu teeb, kui sisendis on paneele tunduvalt rohkem, kui väljundvõimsus võimaldab? Näiteks 24V 20A on max väljund, ent mul oleks sisendis paneele kordades üle dimensioneeritud, 75V ja kuni 40A näiteks. Kas piirab lihtsalt väljundi järgi võimsuse ja rohkem sisendist ei tarbi või võib maha põleda sellise võimeka sisendi peale?

[avrn]

Piirab väljundi max voolu ära selleni, mis konkreetsele mudelile lubatud.
Sisendi pinge ei tohi ületada lubatut, seega, kui paned paneele jadasse, pead jälgima, et jadas paneelide tühijooksupingete summa ei ületaks lubatut, muidu hakkab suitsu tulema. Sel konkreetsel 150V max.

[new1]

Et siis idee poolest võin kasvõi 48V aku sinna külge sisendisse ühendada ja 12V akut laadida näiteks? Ja mis selliste moodulite kasutegur on erinevatel pingetel, kui näiteks 12V väljundisse seatud, kas siis oleks parema kasuteguriga 30V paneelid paralleelis või siis 120V paneelide kett? Pigem vist mida väiksem pingete vahe, seda parem kasutegur?

[Janis]

Max pinge lähedal tuleks korra kalkulaatorit koos paneeli temp koefitsendiga kasutada, et veenduda et liiga külma tempiga pinge üle ei läheks. Mu 750V string võib -30 kraadi tempiga ideaalse päikesega ligi 1000V peale minna näiteks.
Kuidas see ühendamine välja näeks ja mis kaablit kasutad?

Pinge võiks ikka max lubatu lähedal olla

[new1]

Ma pole veel midagi kasutanud ja mõtlen siin lihtsalt veidi selles osas, et kui plaaniks väiksemat offgrid lahendust ja et pilves ilmaga ka piisavalt laadimist saaks ja kuna paneelid odavad, siis paneks räigelt üle lihtsalt, st kui peaks päikeseline ilm olema, siis oleks kordades sisend väljundvõimsusest üle.

Kusagilt on meelde jäänud, et nendele ongrid tüüpilistele võrguinverteritele ei tohi üle teatud piiri sisendisse paneele toppida(näiteks paned mingi arvu paneele jadamisi ja siis omakorda paralleelselt jadaketid), kuna träkkimise ajal peab saama pinget alla surda, et samal põhjuse lei saaks ka tavalist ongrid inverterit näiteks 400V akuga otse kasutada, pannes need lihtsalt paneelide asemele. Kuigi teoorias kui inverteri sisendpinge vahemik sobib, siis nagu ju võiks siis lihtsalt maksimaalse võimsuspunkti akult otsida ja ilmselt saavutada oma seatud inverteri väljundvõimsuse maksimumi ja sedasi toimetada, ent nagu kuulda on olnud, siis ei, tavaline võrguinverter pidavat maha põlema.

[Janis]

Tavaliselt neil piir 1000 või isegi 1500V sisendis ja ikka laotakse suht täis ning töötavad muretult

[new1]

[somnambuul]

Eesti ja Soome vahel pingeid pole.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120285610/estlink-1-ulekandekaablit-tabas-rike-eesti-ja-soome-vahel-puudub-toimiv-elektriuhendus

[HDvurle]

On siis või ei ole?

[somnambuul]

Kindlalt pole

[Dogbert]

Tehniliselt siiski pinge on täitsa olemas, aga kaablite katkemise tõttu voolu mitte