[von Wu]

Nojah, kõik ETV-d.

[napoleon]

ETV+ võiks ju kinni panna kui sealt mõne kopika kokku hoiab. Vaja seda pole või vähemalt mina selle poolt pole, et seda riigi raha eest ülal peetakse.

[Tanel]

ETV+ siiski on oluline - et vähemalt midagigi oleks neile venekeelsetele, kes otsivad alternatiivi Kremli ajupesule.

[BA79]

Kui pidada silmas kanalite arvu vabalevi vs tasuline, siis probleem on märksa teravam. Ennekõike DVB-T2 edastus on kallis. Seetõttu on enamus telekanaleid otsustanud jätkata tasulise ülekandega. Kuna ERR-il on seadusest tulenev kohustus eriolukordades olla nähtav ja on ka riigieelarve kaudu maksumaksja poolt rahastatud siis seetõttu ongi tasuta. Ma ei tea, kas seadus kohustab ka teisi kanaleid automaatselt ümber lülituma eriolukorra/sõjaseisukorra teadete edastamisele, aga päris mitmes riigis on selline süsteem tsiviilkaitselistel eesmärkidel olemas.
Tavaoludes rahuajal teevad kõik kanaliomanikud oma ärilised otsused vastavalt sellele kuidas neile tundub kasulikum. Võttes siiski arvesse seda, et kommertskanalitel on jätkuvalt reklaamiaja osakaal eetriajast väga suur siis tõenäoliselt ei kata see kõiki kulusid (FTA ehk vabalevi litsents ja veel edastustasu Levirale on kommertskanalile finantsiliselt suhteliselt koormav). Seepärast ongi vabalevis nii nutune seis.
DVB-T2 oli mõni aeg tagasi enne muxide kasutuses muutmise tegemist suhteliselt hea. Mingil hetkel kadus täitsa ära aga ei tea kuidas praegu on. Ennast see tegelikult väga ei mõjuta, sest võtsin Elisa Pisikese Elamuse ja seal ka vabalevikanalid täiesti saadaval.

[indrpo]

[BA79]

indrpo
Tavaantenn katusel mägedes või muudest geoloogilistest iseärasustest tingituna ei aita alati. 10m+ kõrgust masti pole ka päris mõttekas katusele kõikuma jätta.
Seetõttu on paljudes mägise maastikuga riikides levinud SAT vastuvõtt kui lõunakaare suunas takistust ei ole sest maapealse digi vastuvõtt on võimatu. Inimesed maksavad riigile telekamaksu, tasulistele operaatoritele ka abonementtasu, kuid riiklikud kanalid ja FTA vabalevikanalid on tasuta kätte saadavad igal pool kuhu satikiir ulatub.

Eestis ei tegutse SAT operaatoreid peale ühe. Mis tähendab seda, et leppima peab nende hinna ja kanalivalikuga isegi siis kui see ei meeldi.

[indrpo]

BA79, Eks neid looduslikke eripärasid jääb alati. Tehnilisi lahendusi samuti. Samal ajal oleme üldiselt lamedal maal.

Teema küsimus, kui palju on vaatajaid vabalevi SD DVB-T kanalitel, ja kas riik peaks igal aastal jätkama rahastusega.
Kas me ootame kriisi 10 aastat või on ootamisega juba piisavalt kaugel, ja võib sulgeda.

[elukaz]

Et ootasime ära ja kriisi ei tulnud ja aitab küll. Asendus pole küll suurem asi aga jäägu see tarbija mureks

[Scott]

[DVDRW]

Palju neid jäänud kes veel oma aega mingitesse TV kanalitesse matab? Üksikud penskarid?
Antenniga veel midagi püüdma hakata Kõik ju netis olemas, ETV jne. Raadio on autos. Saab ka läbi raadio kõik teated edastatud kui nett kaob.
Akuga/paneeliga FM raadio on waaaay rohkem levinud ja lihtsam kui akuga telekas.
Pakun, et DVB-2,3HDFHD4Kblahblah kaob ajalukku. Kõik hakkab olema üle neti. Starlink, 5G vms.

[keegi-Hannes]

Paljud kirjutajad ei tea vist kriisi olemusest suurt midagi (ei, see ei ole etteheide). Aga lühidalt võetuna on Eriolukord loodud lahendama väga erinevate "kriiside" lahendamist. Nii selle kestvuse, ulatuse kui mõju (sügavuse kui nii tõlgendada).
Seetõttu ei saa võrrelda tehnoloogilist võimekust (parema pildikvaliteedi, suurema levi ning paremat kasutusmugavust) kriisides ettetulevate nõudmistega.

Aus vastus, et info ja selle üldine levik on ülioluline. Väidan lläbi eituste ettetulevaid olukordi: Ei ole meil enam hobuseid transpordiks kui autokütused on otsas või müüjad pole nõus seda ilma rahata laiali jagama. Ei ole meil erakorralist meditsiiniabi kui ravimeid ei sa kätte õiges koguses või õigel ajal. Ei oska koguneda ka Kaitseliit või muu "kodudes baseeruv" relvajkandja. Ei osata hinnata ees-ootavaid riske, kui oleks vaja liikuda või abi osutada (üleujutuspiirkond, radioktiivne saastatus, haiguskolde asukoht jne). Jah veel 200 aatat tagasi oli ühiskond sedavõrd kohanenud tolleaegse elukorraldusega, et suutis ilma elektri, veevarustuse, bensiini, ilmateenistuse, elektroonse raha ja televisiooni/raadiota hakkama saada. Üht või teist komponenti saab reserveerida (loe: puutumatu varuna hoida). Väga palju kahju saab elanikond just peale "suure jama" tekkimist isegi rohkem kui "jama" enda poolt põhjustaud häving. Seda seetõttu et puudub elementaarsemgi info (on suur vahe kas kriis kestab 3, 30 või 300 päeva). Valitsusele ei saa loota seda näitab järjest ettetulnud olukorrad lähiminevikust (Covidi levik, Saaremaa elektrikatkestus, veetorustiku reostus, piirikaitse nõrkkus jne.) Kõik need on olnud valitsuse "Ämbrid" ja suht hiljutised.

Seega pole suurt vahet "kui värviliselt või laialdaselt" mõnda olulist teadet edastatakse peaasi, et mingi info liiguks. Kas aga selle infoedastuskanaliks peaks olema televisioon ja DVB-2 protokoll või hoopis jalgratastega postiteenistus, võibki vaidlema jääda.

[salatoimik]

[BA79]

DVDRW

Televisioon pole kuhugi kadunud, aga muutunud on jah viis millega seda vaadata. Küsimus on põhimõtteliselt selles, et kuidas korraldada massteavitust eriolukorras. Internet võib samahästi paugupealt katkeda kui liinid puru, mobiilsidemastid õhku lastud jne.
Sõjaolukorras tsiviilkaitse ei tähenda seda, et kõik riiklikud teenused ja kommertsteenused peaksid rahuaja tingimustega võrdselt kättesaadavad olema, aga palju olulisem on nt elanikkonna veega varustamise küsimus ja muud jutud. Kommunikatsioon sõja ajal toimib pigem suusõnaliselt ja paberkandjal, nt teadetetahvlite ülespanek, kriisistaabi moodustamine jne.

Mis digiboksidesse puutub, siis tegelikult pole need ka kuhugi kadunud. Vanad SD boksid peaksid juba väga suures vähemuses olema. HD bokse liigub rohkem aga tendents on jah sinnapoole et nutitelerid võtavad eraldiseisvate digibokside turu üle. Erandiks muidugi Chromecast seade, mida kasutavad need, kes tõesti vajavad mingit konkreetset lahendust et androidi äpi abil sisule ligi pääseda.

Vanema generatsiooni kasutajate suhtes on siiski probleem. Mul oli juhus kus just üks inimene küsis nõu, et kuidas saab nutitelerisse ERR jupiteri, kui hbbTV kaudu ei toimi. Vastasin, et kas uus telekas osta, millele saab äppi paigaldada (internetiühenduse olemasolu vältimatult vajalik) või Chromecast muretseda. Seega kui inimene leiab, ert uue teleka muretsemine on liialt kulukas siis ajab läbi vanaviisi. Aga see grupp vaatajaid on jah vähemuses, kuna IPTV'd saab üle mobiilse neti, püsiühenduse, eraldi boksidega ja otse teleri tüüneriga kuidas kellel.

[raul141]

BA79, Tegelikult see sinu pakutud süsteem vist väga ei hakkagi toimima. Panen 00:00 sd kanali üles kui Putja külla tuleb? Seda heal juhul memmeke saab teada tüük maad hiljem, kui keegi talle külla tuleb või mõni kaitseliitlane evakueerib inimest teise piirkonda. Vesi memmekesel ja paljudel ennmgi olnud põhimõtteliselt palud maapiirkonnas ongi autonoomsed, nad ei saagi aru kuidas sina mõtled. Ja ei tahagi aru saada, sest me ise oleme selle asja nii keeruliseks ajanud ja lootes et inimene sellega kaasa jookseb. Reaalsus on teine, enamus ei tea isegi, mida Narvas elav inimene mõtleb. Ja riik ka väga ei taha teada, vähem kulusi ja probleeme. Ja see mees , kes nüüd ostab selle pärast uue teleri, et jupiteri vaadata.......... Järelikult on väga väga palju aega inimesel, millega tegeleda....

[BA79]

raul141
Seda kuidas tegelikult kõik toimima hakkaks me loodetavasti reaalselt läbi tegema ei pea. Ukraina sõja valguses on siiski suhtkoht kindel, et reaalse sõjategevuse korral oleks Eestis Vene väed väga kiiresti edasi liikumas. Kuna meil on Venemaaga ühine piir, mis looduslike eripärade tõttu annab Venemaale suhteliselt turvalise puhvri- äkkrünnaku korral neil pole vajadust piiri ületada, lasevad enda poolelt Peipsi idakaldalt ilma ettehoiatamata. Kaudtulega saaksid nad vägagi suurt kahju teha enne kui siin üldse mingil viisil vastu reageerida jõutaks. Pommitavad kriitilise taristu ja sõjaliste objektide pihta ja kõik, edasi marsivad sisse. Meil on ju vaid üks laskemoonaladu. Kui see õhku lastakse, on sõda põhimõtteliselt läbi. Ma ei tea, kas venelased teavad selle asukohta. Samas on teada, et kuna Venemaa on varasemalt teinud Avatud Taeva lepingu alusel vaatluslende ka Eesti kohal siis tõenäoliseolt on neil võrdlemisi täpne ülevaade meie militaarsete objektide asukoha kohta.
Elanikkonna massevakuatsiooni korraldamine sellistes tingimustes on väga keeruline, esiteks sõja korral kuulutataks üldmobilisatsioon, mis tähendab seda, et kogu iskkoosseis nii reservis kui tegevteenistuses olevad, aetaks kõik jalule. Kuna meie isikkoosseis on Venemaa sõjalise isikkoosseisuga võrreldes suhteliselt väike, siis on väga raske teha otsuseid kui palju saata rindele, kes jääb tsiviilkaitselisi ülesandeid täitma. Potentsiaalselt peaks kõik tegelikult rindele saadetama, aga siis tekibki selline olukord, et tsiviilelanikkonnaga keegi ei jõua tegeleda. Teine probleem on see, et Eesti territoorium on väike. Arvestades seda kui kiiresti venelased Ukrainas Eestist suurema territooriumi okupeerisid, ei oleks meie rahvast kuhugi turvaliselt evakueerida- Raketirünnakud mitme linna pihta korraga ei jätaks eriti häid valikuid.

Nutiäppide kasutamine sõjatingimustes on kindlasti viimane asi mille peale mõelda. See näide mida mina tõin eaka inimese teadlikkuse kohta nutirakenduste kasutamisest on ikka praeguste olude kohta, rahuajal.

[raul141]

BA79, "Suhtkoht kindel", see väga ju ei päädi, kui näitena Ukrainat võtta. Evakueerimistee vaba ju kasvõi Euroopa ja miks mitte osaliselt Venemaa. Saab ka ju sõjalised üksused NATO- l Venemaa pinda kasutada, kui juba siiapoole tuldi. See, et mingid raamid on, see ongi meie viga. Kui teine pool seda ei arvesta mis mõtet üldse vastu hakata, kui ei soovitagi selleks midagi teha? Ja vaevalt, et kuskil mingi 1 ladu laskemoona, üle Euroopa hakkab seda linnutiivul siia tulema, ma loodan küll, et antud juhul ei otsusta poliitikud vaid ainult ja ainult kindralid. Aga ma ei halvusta sinu mõtet, sest paraleelselt meil kõrval ju hullem variant võib tulla ja Eesti eest peame me ise seisma, aga Läti on meile võlgu ja Leedu ja Soome ka kasvõi vabatahtlikena oleksid ju teenistuses. Ja ülesanded, mida sa mainisid, ma arvan, enamustele juba määratud sõjaolukorras. See on minu oletus- fantaasia, aga sõjas läheb kõik käiku, seadused enam ei loe.

[BA79]

raul141
Evakuatsiooniteed lõigataks kohe läbi, kui mõelda nii, et läbi Läti-Leedu Poola evakueeruda. Soome üle lahe suht riskantne kuna reisilaevad muutuksid sihtmärkideks ja samuti teeksid venelased mereblokaadi.

Meid kaitseb praegu ainult NATO artikkel V ja seda rahuaja tingimustes. Venelased teavad mida see artikkel tähendab ja seepärast sõjaliselt praegu meid ei ründa. Reaalse sõja korral seda artiklit V tõenäoliselt ei rakendataks kuna see tähendaks suurt tuumasõja ohtu, mida ei taha kumbki pool.Aga kuna venelased ei ole kindlad kas seda artiklit rakendataks või mitte siis seepärast nad ei puutu meid. Lääne suured NATO riigid ja vana Euroopa riigid tegelikult mõtlevad ainult endi peale.
Laskemoonalao õhkulaskmise järel oleks täiendava sõjalise abi kohaletoimetamine väga keeruline sest meil on ainult üks militaarlennuväli (Ämari) ja muud lennujaamad, mis kõik muutuksid esmasteks sihtmärkideks ja nii muutuks ka evakueerumine lennukite abil võimatuks ja ka riskantseks.
Sama kehtib ka raudteetaristu kohta. Ainult filmides on nii, et evakueerumine toimib ja läheb ladusalt. Kui Ukrainas oli lahing Mariupoli pärast siis võimaldati sealsetel tsiviilelanikel evakueeruda venelaste kontrollitud humanitaarkoridoris.
Meil Eestis sellise humanitaarkoridori loomine ei ole lihtne kuna me tegelikult ei tea, kas reaalse rünnaku korral oleks sihtmärgiks üks Balti riik või 3 korraga. Ukraina on ju Euroopas suurima pindalaga riik, seega seal on võimalik evakueeruda idast läände, lõunast põhja jne. Aga meil mitte sest kaugeim punkt kuhu evakueeruda saab on saared. Sealt edasi pole kuhugi, saarte ümber vesi. Pigem pakun, et kui peaksid midagi korraldama, siis ühe riigi vastu kuna Ukraina kogemus näitab et suurt territooriumi korraga vallutada ei ole lihtne.

Eesti küll hangib lõpuks omale õhutõrjesüsteemid, aga täiemahulise sõja korral sellises ulatuses oleks sellest vähe abi niikaua kui õhutõrjesüsteemide laskemoona on vähe (õhutõrjerakettide soetamine on kallis). Pigem on see Venemaale sõnumiks, et me valmistume ja areneme- et me ei toetu ainult NATO õhuturbemissioonidele ja NATO roteeruvate üksuste kohalolekule. NATO liitlaste siia paigutamine on ka üks meede ja sõnum venelastele, et kui ründavad ja viga saavad parajasti siin paiknevad teise NATO liikme sõdurid, siis on Venemaa automaatselt sõjas ka selle riigiga, mitte ainult meiega. Kui vaadata nt USA ja Venemaa hoiakut Ukraina sõjas siis üritatakse otsest konflikti ju vältida- Venemaa ei ründa Ukrainat abistavaid riike sh USA-d ja USA koguaeg toonitab, et sõda Ukrainas ei tohi kanduda Venemaa pinnale ega ühegi teise riigi territooriumile. Seetõttu ongi Ukrainast kujunenud hübriidsõja polügoon. Kurb aga nii on. Kui meid poleks NATOsse 2004 vastu võetud siis oleks olnud suur tõenäosus, et samasugust sõda oleks peetud Balti riikide territooriumil.

[indrpo]

Ma ei oodanud, et see SD DVB-T teema ka sõjateemaks muutub.
Teema ütleb, et DVB-T ehk SD kanalid on vaja hoida elus kriisi tarbeks.
Kui me räägime siin eelmainitud sõjalisest kriisist, siis võrrelge okupeeritud Ukraina alasid ja Eesti suurust. Kas neil seal on DVB-T levist mingit kriisiabi?
Ülimalt kahtlen, kui kuskil mingit paugutab, siis ollakse keldris ja raadio kaasas, heal juhul.

Ehk parima levi tagab FM ja sellega võiks ka mõnda aega siin hakkama saada. TV teenused ja standardid on nii palju muutunud ning koos sellega on ka elanike vaatamisvahendid muutunud.
kui ka 5-10% elanikest omavad DVB-T vaatamisvõimalusi, siis see ei ole kriisilahendus.
Enamasti ongi selleks autoraadio, kes ei ole ostnud omale vändaga raadiot või siis on elektri olemasolul erinevad raadiod.

Kriisilahendus on mõni naaber, kellel on midagi, millega infot kätte saada.
Pakun, et Ukrainas on sama teema.

PS. Sõja alguses ajas ju RF kohale mingi mikrobussi millel ekraanid ja mingi saatja millega kõik kohalikud said seebivahtu ajude vahele.

[Scott]

Ukraina jõudis mitme aasta eest üle minna DVB-T2 levile ja T on ammu kinni. Ja nüüd on kõik telekompaniid jõud ühendanud ning toodavad ühist 24/7 uudistevoogu. Paljud tasulised kanalid tehti koodivabaks. Ja vaadatakse palju, tv on üks peamisi infokanaleid. Seda kasutas ära vene pool, kes okupeeritud aladel ukraina teenused kinni pani ja oma propagandakanalid asemele sättis, kusjuures nii peenelt, et boksil-telekal uut kanaliotsingut tegema ei pidanud.

[indrpo]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120206672/kaib-digiraadio-arendamine-kas-jalle-peab-hakkama-uut-aparaati-ostma

Natuke seotud ka teemaga.
80000 pole iseenesest väga suur summa aastas, SD ülekande jätkamiseks.
jätkub vähemalt järgmise aasta suveni.

[BA79]

Scott Minu teada peaks Ukrainas olema ka neid telekanaleid, mis transleerivad oma saateid ka satelliidil. Selles mõttes on Ukraina Eestist omajagu ees.

[DVDRW]

Eesti on oma digiraadioga võrreldes teistega väga maha jäänud. Aga meie tänavatel liikuvates autodes enamustel DAB olemas ka?

[salatoimik]

[indrpo]

DAB raadioga jäädigi nii maha.. et pole rohkem mõtet ka arendama hakata. SIM autosse ja sul on auto juhtimine koos ip raadio ja tvga olemas.
Rosimannus on äri peal väljas, seega võib ta ennast kuulutada maaletoojaks, aga tulgem tänapäeva oma tehnoloogiatega.

[medicopter]