Tere, kas keegi oskaks mulle, SSD ja NVME valdkonnas "uustulnukale" selgeks teha, miks mõned PCI-E 4.0 NVME M2 kettad on odavamad kui mõned teised PCI-E 3.0 M2 kettad?
Minu arvates peaks uuem generatsioon olema kallim kui vanem, aga siinjuures vist on midagi millest ma teadlik ei ole.
Sest need odavad 4.0 mudelid ei ole tegelikult 4.0. Need on säästuvariandid mis ei suuda saavutada isegi esimese põlvkonna 4.0 kiirusi.
Põhimõtteliselt on tegu 4.0 liidese aga 3.0 kontrolleri ja mälu kasutavate mudelitega.
Ja 10€ hinnavahe võib vabalt tuleneda erinevate ladude hindadest. See, et 3.0 tippmudelid on kallimad kui 4.0 säästumudelid ei ole tegelikult üllatav, sest sama loogika kehtib ka muude arvutikomponentide puhul kus nõrgema seeria tippmudel võib olla kallim kui kiirema seeria säästumudel.
OK, et kui kui ma võrdlen nt Kingston NV2 vs Kingston KC3000 siis viimane on kallim kuna toetab suuremaid kiirusi?
Igaljuhul kuna mu arvuti emaplaat toetab PCIe 3.0 siis ma neid suuri kiirusi nagunii kätte ei saa.
Kingstoni PCIe 3.0 ma ei näegi AT-s müügil. Küll aga on rida teisi, kus vahe on ainult max kirjutus-/lugemiskiiruse ja TBW erinevused (kõvaketta kirjutusmaht ehk eluiga).
kc3000 on kallim kuna on parem kontroller - suurematest asjadest dram vs dramless, kuni 8 kanalit vs 4. mõlemal on tulemused jõudluses, eriti viimasel.
nv2 peaks lisaks veel olema kontrolleri- ja flashikivide lotoga mudel - võid saada sisuliselt erinevaid kettaid, samale kirjasolevate specile vastavad aga see kirjasolev spec on üsna üldine. nv2 peaks liikuma sealjuures nii tlc kui qlc flashiga, mis on väga oluline vahe.
ssd-l on lisaks pcie versioonile - mis paneb paika maksimaalse võimaliku kiiruse - palju olulisemaid näitajaid.
- eelkõige just kontroller - dram cache või mitte, kanalite hulk, iga kanali otsa kontrolleris saab riputada flashikivi ja rohkem kive paralleelselt = kiirem.
- flash ise - mlc, tlc või qlc, lisaks siis erinevad kihtide hulgad ja suurused.
- ilusad urunduskiirused on järjestiklugemine ja -kirjutamine ning eriti kirjutamise korral on see kiirus praktiliselt alati nähtav vaid mingil võrdlemisi väiksel protsendil kettapinna (või vaba kettapinna) kirjutamisest. ehk kirjutad oma 50gb ja lõpus on krdi aeglane, või kirjutad täis kettal ja on krdi aeglane (veel hullem kui täis qlc ketas, siis võid näha aeglasemaid kiiruseid kui hdd).
- igasugused keerulisemad näitajad nagu eelpool arutatud random 4k qd1 - ehk siis väike, suvaline data ja ühes jorus - mis enamasti näitab paremini, mis juhtub tavakasutuses ketta poole piiratud olukorras, kui suured järjestiknumbrid.
- näiteks läpakasse ssd valimise juures on olulised ka voolutarve, efektiivsus jne.
- temperatuurid ka. täna on see mitmel põhjusel vist vähem probleem aga tänase pisikes m2 ssd puhul seda täiest torust kasutades on üsna võimalik, et see kuumeneb üle ja throttleb.
- edit: eriti qlc vs tlc osas, teoorias ka vastupidavus. tlc peaks kannatama suurusjärgu rohkem kirjutamistsükleid. aga peale mitu aastat qlc ketta omamist ei saanud ma ametlikule kirjutamiste numbrile lähedalegi ja tavakasutaja pigem ei saa ka, nii et see on väiksem mure.
ega siin lihtsaid lahendusi pole. tuntud tootjad-mudelit, tihti küll kallimad, aga on teada, mida sealt saab.
paljudel juhtudel tavakasutajal praktikas ka vahet pole. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
BA79, miks on üks telefon või botas või saiapäts või ükskõik mis asi kallim kui teine? Mingi maani saad seda, mille eest maksad, aga mõnikord maksad lihtsalt selle eest, et teine küsida oskas, või et uhkustatava brändi said.
Eks londiste seletas tehnilise külje lahti.
Neid välja reklaamitud suuri kiirusi sa ei saa nagunii kätte, sõltumata sellest, mis emaplaat on. Turundus on alati pea sassi ajamiseks. Tavakasutuses ei teki sul kunagi sellist tüüpi koormust, mis neid ulmekiirusi saavutada võiks. Nagu londiste ka mainis, on Q1T1 random 4K read kiirus see kõige tähtsam ja nr1, mis igapäevaselt rolli mängib. See on väikeste failide lugemine juhuslikest asukohtadest - pmst kõik tarkvara käivitamine, brauseri cache, swappimine ja muu tavainimese kasutus, üks programm korraga. Kõigil tänapäeva ketastel, v.a. täielik prügikala, varieerub see 50MB/s ja 100MB/s vahel, ja sellega saaks ka sata vabalt hakkama. Aga kui sa lähed ostad Amazonist kõige odavama ssd, siis see on lausa aeglasem kui hdd.
Kui suurte failide liigutamine kümnete gigade kaupa toimub harva, siis ilmselt on kaheldav investeerida isegi Q1T1 Seq numbritesse.
Sellest ei järeldu, et ei tasuks osta kiiremaid või uuemaid kettaid, lihtsalt vaadata tasub neid numbreid, mida vaja läheb. Mängides näiteks tulevad nvme kiirused juba kasuks, aga seal on segatüüpi koormus, kuskil järjestik- ja juhulugemise vahepeal, ja on üsnagi kaheldav, et pcie3 niipea veel pudelikaelaks võib jääda. Kui rohkem huvi on, tasub otsida revusid mis sinu tüüpi koormust testinud on.
Ma olen aastaid ostnud ainult Samsungi kettaid, sest Samsungi kettad on alati igakülgselt, ja minu jaoks kõige olulisemana töökindluses, kõige paremad olnud. Aga praegu on neid raske soovitada, sest neil on probleeme suremusega ja pole veel teada, kas jamad on üle elatud või on sealt midagi veel tulemas. Mõistlikuma inimese ketas oli aastaid Crucial, aga mul on selles osas järg käest ära läinud. Kingston, niipalju kui ma olen aru saanud, on küll säästukas, aga sellisena okei. Adata kisub küll vist juba prügikala poole. Kindlasti on siin targemaid kes soovitada oskavad.
Aga nüüd hoopis teisel teemal londistele Optanest:)
Et arendus liiga lihtsalt ei käi saab järeldada juba lihtsalt sellest faktist, et process node nm numbritel pole enam aastaid mitte mingit seost reaalsete mõõtudega transistoritel või nende vahel. S.t. arendustegevusel on füüsilised piirid ees, aga vaja on börsile nägu teha et progress käib vanaviisi edasi. 7nm, ja analoogselt iga teine node sellel sajandil, on 7nm samas mõttes nagu Windows 10 on kümnes Windows - ei olegi. Ta on lihtsalt järgmine samm millega hakkama saadi. Number on suvaline, aga ilus...
Mahutavus, suurus, voolutarve, jah, aga need kehtivad kogu valdkonna kohta üleüldiselt. Kõigil on samad probleemid ja kõik saavad oma probleemidega kuidagi hakkama ja edenevad ka. Keegi lahendab jälle mingi probleemi ära ja kõik kasutavad. Nagu näiteks see 3d - pole ta ju ainult konkurentide nandil ja amd prosedel... Intelil on ka 3d nand ja kiirelt tehti omal ajal Optanele ka: 3dxpoint! Aga mis on justnimelt Optane juures erilist või teistmoodi, et just temaga tupikusse jäädi? Eriti arvestades seda, et Intel võiks ju olla üks kõige-kõigemaid nende asjadega hakkama saamiseks?
Et nende esimese põlvkonna ssd'del midagi väga valesti oleks olnud, ei mäleta. Järjestikkiirused olid võrreldavad tolle aja ssd'dega, aga juhukiirused olid ulmelised. Revud olid üheselt WOW! ja arvamusliidrid maalisid kuldset tulevikku meile kõigile. Ma ei tea mis featuure sinna niiväga vaja oleks, aga sellest mis olemas oli oli enam kui küll et kõigile maailma desktoppidele optane kettad maha müüa. Suurustega oli küll alguses kehvasti, aga see arenes järele. Mis järele ei arenenud, oli hind. Isegi nüüd hea mitu aastat hiljem on viimaste mudelite kiirused üle harju ja ma pikalt ei mõtleks kui mõni inimese hinnaga saadaval oleks, aga tutkit.
Võibolla siis oligi kahe tooli vahele istumise probleem. Sul on tehnoloogia, millest saab ühest küljest teha ssd, mis on ssd kõige tähtsama kiirusnäitaja poolest kõigist üle pea, aga väike. Või siis saad temast teha rami, mis on küll rami kohta aeglane, aga täiesti uus nähtus - andmed ei kustu, kui voolu tagant võtad. Kummas suunas sa nüüd arendad teda, et reaalseks edukaks tooteks teha? Intel vist ei suutnud ära otsustada, ja teisi ka jaole ei lubanud. Ja istus mürts kahe tooli vahele pikali?
Mis puudutab Inteli voolusäästu, siis tuletame meelde näiteks Pentium4/NetBursti, mis oli voolutarbe osas ja peakontori bürokraatia ning kultuuri tingimustes täielik tupik. Järglase, Core protsessori, pidid nad välja töötama teisel pool maakera Iisraelis Pentium M ehk pmst Pentium Pro baasil, millel polnud Pentium 4ga midagi pistimist... Pentium M kui madala tähtsusega projekt oli arenduseks jalust ära visatud Iisraeli, aga provintsi vabas õhus said poisid seal hakkama millegi sellisega, mis peakontori viljastavates tingimustes võimatu oli.
Või siis tuletame meelde Inteli vana lugulaulu sellest, et ARMil ei ole voolutarbe osas ette näidata midagi, millega Intel hakkama ei saaks. Ainult et samamoodi nagu ARMil pole kunagi olnud ette näidata Inteliga võrreldavat jõudlust, pole Intelil arvukatest katsetest hoolimata kunagi olnud ette näidata ARMiga võrreldavat jõudlust voolutarbeühiku kohta. Nüüd kui Apple tuli ja lõi üle Inteli performance ARMi voolutarbega, siis selle peale pole Intelil järsku enam midagi öelda...
Nii et ma ei tea. Tehnoloogia oli algusest peale tupik? See seletaks miks Micron kiirelt jalga lasi. Intel ei suutnud toodet juhtida? Dilbertlus on suurettevõtte reaalne igapäev ja liiga tihti surevad tooted juhtkonna puudujääkide tõttu. Intel ei saanud reaalse arendusega hakkama? Nagu voolusäästu näitest näha, poleks ka see esimene kord. Ei saadud hinda alla? Fakt on, et siiamaani on hinnad absurdsed. Variante on. Konti närida on huvitav, aga üdini ilmselt kunagi ei jõua... _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
viimati muutis kaabakas 03.05.2023 05:16:04, muudetud 1 kord
kaabakas, process node numbrid ja mende mingile reaalsele mõõtmele vastavus on üks asi aga teisest küljest on progress toimunud, transistorid väiksemaks lähevad, efektiivsus tõuseb. võib-olla mitte nii palju kui peaks/võiks aga on progress. mälud on aga sellestki rongist maha jäämas ja tundub, et füüsikalistel põhjustel. nandi häda väiksemaks minnes on laengu hoidmine. xpointist ei intel ega micron piisavalt täpselt ei rääkinud aga seal tundub, et lisaks toimemehanismile, mida väga väiksemaks enam ajada ei kannatanud, ka struktuur-juhtloogika ei ole kõige optimaalsem. vertikaalne oli xpoint (tehniliselt oli see nimetus vist 3d xpoint) algusest peale aga. teise põlvkonna optane stackitigi 2 asemel 4-kordseks aga too little too late.
kui optane puhul rääkida p4800x/p5800x, siis nendega oli enam-vähem hästi jah. kuigi, järjestiklugemise/-kirjutamise kiirused 2-2.5gb/s kandis ja p4800x oli vaid 375gb ja 750gb, 1.5tb kuulutati välja aga reaalsuseks vist ei saanudki. samal ajal esimese meeles oleva näitena oli samsungil p4800x väljakuulutamise ajal 2.5" u.2 form factoris pm1725 3.2tb suurusega ja sellele järgnesid iirc aastaste vahedega a ja b mudelid, millel olid samas 2.5" vormis ka 6.4tb ja 12.8tb. võin eksida aga pm1725a oli mäletamist mööda saadaval juba siis kui ka p4800x liikuma hakkas. ehk siis mahu vahe juba siis päris arvestatav. hind neil kõigil muidugi iseasi aga optaned polnud selles seltskonnas mitte tingimata odavaimad
p5800x sai siis lõpuks selles 400gb/800gb/1600gb reas ka suurema mudeli aga 2020 lõpus vähemalt teatud mõttes samas sektoris konkureerivad nand ssd-d olid/on otsaga 16tb või 32tb juures.
aga, see on enterprise.
(rikkale) consumerile olid sisuliselt vaid 900p ja 905p - okei, 800p eksisteeris ka aga 118gb, pcie3 x2 ja hädised järjestikkiirused (mälu järgi suurusjärk 1200 ja 600).
ja nendega oli täna desktop ssd-de standardiks saanud m.2 kujul saada vaid 380gb ja sedagi 22110, mitte levinum 2280.
kaabakas kirjutas:
Võibolla siis oligi kahe tooli vahele istumise probleem. Sul on tehnoloogia, millest saab ühest küljest teha ssd, mis on ssd kõige tähtsama kiirusnäitaja poolest kõigist üle pea, aga väike. Või siis saad temast teha rami, mis on küll rami kohta aeglane, aga täiesti uus nähtus - andmed ei kustu, kui voolu tagant võtad. Kummas suunas sa nüüd arendad teda, et reaalseks edukaks tooteks teha? Intel vist ei suutnud ära otsustada, ja teisi ka jaole ei lubanud. Ja istus mürts kahe tooli vahele pikali?
umbestäpselt sellele kirjutaks ma ka alla.
lisaks on selle juures küll ka hinna argument, sest nähtavasti intel lihtsalt ei suutnud seda piisavalt odavalt toota, et laiemal ssd-de turul konkureeerida. ehk alustati seal kahe tooli vahel aga ei suudetud kuskile poole turule sisse süüa. ssd-de pool maht väike, hind kallis. dram pool maht küll suur ja hind mahu kohta odav aga standardisatsioon ja softi-raua tugi pita. natukene selline "vastus otsib küsimust" lugu kuigi on läbikukkumisest väga kahju, sest tehnoloogia oli ja on päris ja töötav. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Huvitav kui pikalt seda järjestikku lugemise kiirust reklaamimisel lüpstakse? Või millal hakkab rahvale kohale jõudma, et pcie4 ja 5 puhul on see juba ebaoluline näitaja? _________________ Ostan 400-650W PSU (Platinum-Titanium) Liitu Binance'ga Liitu Honey'ga
Numbrid lahevad liiga suureks, aeg hakata GB/s valja tooma _________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
Sa andsid neile vist idee nüüd. _________________ Ketas, ketta, ketast, kettasse, kettas, kettast, kettale, kettal, kettalt, kettaks, kettani, kettana, kettata, kettaga. <--SPIKKER
mõned sülerid, mis hetkel müüa on -> https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856/ värskeim loetelu. Ei mingit otsa.ee d. kätte saad asap. Arve!
londiste, millal RAM maht järgi jõudis Optane mahule? Hetkel saab vist terades serveritesse laduda RAMi ja kui HDD peal olnud SSD väike hulk käis läbi kettakontrolleri siis Optane tahtis spets Inteli kontrollerit juurde+soft?
Kingston enam ei ole nii odavama otsa bränd, kc2000 oli juba korralik ja kc3000 veel rohkem kiidetud, ise vaatasin ka just ülevaateid.
Üldiselt kui OS kettaks läheb siis kiirused eraldi ei näita midagi. Lõpuks loeb kuidas kontroller mixed workload osas hakkama saab ja seal võib üje või mõlema kiiruse osas kehva SSD teistele tagatulesid näidata(Adata vs Samsung enne evo970 näiteks).
Huvitav kui pikalt seda järjestikku lugemise kiirust reklaamimisel lüpstakse? Või millal hakkab rahvale kohale jõudma, et pcie4 ja 5 puhul on see juba ebaoluline näitaja? :D
Siiamaani on fotograafia-maailmas (enne kaameratel, nüüd moblades) pikslirallit (mitmes aastakümme see jama juba kestab?), seega ma ei alahindaks turundajaid, nad suudavad ikka väga kaua massidele numbreid müüa.
Huvitav kui pikalt seda järjestikku lugemise kiirust reklaamimisel lüpstakse? Või millal hakkab rahvale kohale jõudma, et pcie4 ja 5 puhul on see juba ebaoluline näitaja?
Siiamaani on fotograafia-maailmas (enne kaameratel, nüüd moblades) pikslirallit (mitmes aastakümme see jama juba kestab?), seega ma ei alahindaks turundajaid, nad suudavad ikka väga kaua massidele numbreid müüa.
Sisuliselt on see silmamoondajate konkurentide käes - kui turundada lisanumbrites allajäämist, jmt., siis saaks selle murda, ehk.
Küsimus, kuidas see "mehele tänavalt" söödavaks teha _________________
Tänud kõigile kes mulle vastasid.Üldjoontes saan asjast paremini aru. kaabakas : Jättes kõrvale M.2 NVMe tehnilised erinevused generatsioonide vahel siis mulle näib et asi ei piirdu ainult sellega. SSD-sid müüakse ka M.2 kujuteguriga mis on SATA3 kontrolleriga- niisamuti on vist ka tavalise 2.5 SSD SATA3 puhul max kiirused kuskil 630 MB/s. Kui SATA liidesega võrrelda, annab ju PCIe 3.0 jõudlust juurde kuna võimaldab teoorias vähemalt 3x kiiremat andmeedastust ja andmete lugemist!?!
2.5" SATA 3 kiirus jaab sinna 550MB/s juurde (usable data rate), kuigi liidese teoreetiline kiirus on 600MB/s, siis seal on overhead ka.
https://en.wikipedia.org/wiki/8b/10b_encoding _________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
londiste, millal RAM maht järgi jõudis Optane mahule? Hetkel saab vist terades serveritesse laduda RAMi ja kui HDD peal olnud SSD väike hulk käis läbi kettakontrolleri siis Optane tahtis spets Inteli kontrollerit juurde+soft?
optane mälumoodulid olid 128gb, 256gb ja 512gb. aasta peaks olema 2019, ddr4 ajastu. ddr4 specijärgne maksimaalne suurus peaks olema 64gb.
täna ddr5 peaks speci järgi max 512gb lubama, praktikas vist küll seni 128gb.
optane oli mitu erinevat asja.
- esimese hooga tulid väiksed kettad, mis inteli nägemuses olid suurema ketta/ssd cacheks. sama nagu alguses ssd-dega. mitte kõige edukam kasutusjuht ja eeldas inteli enda proset-chipseti-firmware-misiganes.
- puhas ssd nagu ssd ikka, erinevates variatsioonides ja form factorites.
- üks hetk tehti hübriidsed optane + ssd lahendused (mälu järgi - h10) kus väiksem optane ja suurem qlc ssd oli samale kettale pandud. tehniliselt veider lahendus kus pcie x4 oli jagatud mõlema jaoks 2, ehk siis eeldas mignit arusaama asjast süsteemi tasemel.
- ja siis oli see persistent memory üritus, kus optane pandi sõna otseses mõttes ddr4 asemele masina mälupesadesse.
BA79 kirjutas:
Tänud kõigile kes mulle vastasid.Üldjoontes saan asjast paremini aru. kaabakas : Jättes kõrvale M.2 NVMe tehnilised erinevused generatsioonide vahel siis mulle näib et asi ei piirdu ainult sellega. SSD-sid müüakse ka M.2 kujuteguriga mis on SATA3 kontrolleriga- niisamuti on vist ka tavalise 2.5 SSD SATA3 puhul max kiirused kuskil 630 MB/s. Kui SATA liidesega võrrelda, annab ju PCIe 3.0 jõudlust juurde kuna võimaldab teoorias vähemalt 3x kiiremat andmeedastust ja andmete lugemist!?!
m.2 on füüsiline standard, seadmetena on salvestusseadmete kõrval igat masti wireless kraam vist järgmine levinum sektor.
loogilisi liideseid on m.2 salvestusseadmete osas kasutusel peamiselt 2 - sata ja nvme. sata on otseselt sata, tihti-enamasti emaplaadil isegi jagatud mõne hariliku sata pordiga. nvme on pci-e, ehk see meile tuntum ja huvitavam lähenemine.
port võib toetada neist ühte või mõlemat - emaplaadi manualist saab seda vajadusel lugeda-kontrollida kui tootja speci lehel hämab. seade enamasti toetab ühte neist - sata või nvme. seadme spec ütleb selgelt, peale vaadates on b-key ja m-key märksõnad mille järgi otsida.
sata on igas mõttes harilik sata, seesama 600mb/s max kiirus ja praktikas overheadi tõttu 550mb/s.
nvme sõltub pordist ja seadmest. port võib toetada täpselt sellist pci-e lanede komplekti nagu sinna külge on pandud, enamasti on tänaseks emaplaatidel küll pcie (3.0/4.0/5.0) x4 aga vanema-odavama kraami küljes (või spetsialiseeritum nagu nasid) võib olla ka pcie x1 või x2, 1.0 või 2.0. seade tänaseks oskab enamasti samamoodi pcie (3.0/4.0/5.0) x4 aga töötavad need ka madalama versiooni kiirustel ja vähemate lanedega (muidugi siis läbilase ja kiirused kannatavad).
jällegi, tasub lugeda eespool seda random qd1t1 lugu. selle juures ei ole ükski tänapäevane liides suures plaanis piirav. okei, sata ja aeglasemad pcie toovad veidi suurema viite aga see on üldpildis väike asi. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Ma natuke seda puudutasin seal mängimise ja segatüüpi koormuse juures, aga eks mul pole ka imestada kui mu pika ja öise möla vahele midagi ära kaob.
Kui sinu arvutikasutus tekitab koormust, mis ületab sata läbilaske, siis on nvme kettal mõtet küll. Tekita masinale koormus, mis sulle huvi pakub, vaata task managerist kas see sata ketas lööb lakke sinna 550 kanti ja ongi teada.
Teine asi, mida ka ei tasu alahinnata, on lihtsalt see kui sul on 5-10 aastat vana ketas. Välja vahetades on võimalus masin ikkagi paar korda nobedamaks saada, kui mitte uuendada tippmudelilt kõige odavamale vms. Ja kui seda teha, siis puudub ka põhjus satat võtta, kui emaplaat nvme vastu võtab. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
See Optane mäluna on mitu erinevat asja, aga mitte kunagi üksinda kogu mälu asemel. NVDIMMina on ta sisuliselt pisut erilisem SSD, mis juhuslikult istub mälusiinil. Mälurežiimis vajab ta peotäit tavamälu kõrvale, mis oleks cacheks. Optane on küll kiire aga ikkagi kordades aeglasem kui päris mälu. Ma peast ei mäleta numbreid aga mälusiinil oli ehk latency 800ns.
Ma olen paaril korral kõrval olnud kui seda kaaluti mälurežiimis mõnes suuremas süsteemis, aga see hinnavahe polnud nii suur, et otsus oleks kandunud Optane kasuks ning "kindla peale" DDR4 performance oli olulisem.
DDR5 256GB DIMMid on olemas ja nüüdseks müügis.
Kodus lauakas on 905p, eBayst ostsin rohkem huvi pärast, et näha mis imeasi see tegelikult on. Märgatavalt kiirem on ta küll mõnedes kohtades. Mul üks sõber ei saa öösel magada, et kuidas mingi 5a vanune kökats tema Samsung 990 Pro-le kõiges tegelikult olulises (latency, Q1T1 asjad) pika puuga silmad ette teeb.
londiste, kas me räägime kogu plate täisladumisest või üksikust pulgast?
Kui valikusse tekkis Threadripperiga 2TB päris Ram või 1 Optane 500GB ketas, siis kaob mu meelest ka arutamise koht üldse ära...
Isiklikust kogemusest mängude installid muutuisid NVME peale kolides 3x kiiremaks, kuigi tabeli järgi random4k peaks jah kõigil võrdne 100mbs lagi olema
Kontrollerid arenevad ja samuti on kc3000 täisketta kiirus 1600mbs tänu NVME 1.4 protokollile ning uusima TLC kiibi läbilaskele. Ehk OS kettana mix3d workload osas areng toimub(korralikku kc3000 ülevaadet ei leidnud, aga mulle paistab et on arengut ka peale järjeatiklugemise)...
Odavamate misiganes SSDde puhul kaob DDRAM vahelt, cache väiksemaks, kehvemad NAND kiibid ning lõpptulemuseks on lahja tagavaraketta kiirus, ehk tasub kaaluda mis otstarbeks ketas läheb. Läpakasse kärab igasugune, PC gaming jms OS kettaks tasub kindlasti toetatud parimatest taskukohane võtta(ei pea samyong olema, see jääb kingstonile hetkel jalgu isegi)
Vael, Eriti pre-allocation mis peaks olema puhas järjestikkirjutamine on gen3 ja gen4 peal kordades kiirem kui SATA peal. Mängude endi paigaldamisel sõltub mängust aga enamus mänge paigaldab suured multi gigabyte failid mitte kümneid tuhandeid pisikesi seega sealt tuleb kah suur ajavõit tõepoolest.
Veel üks koht on otsing ilma indeksit kasutamata. Üle PCIe on see tuntavalt kiirem kui SATA pealt. Kuigi ma eeldan, et enamus inimesi indekseerimist kinni ei keera ja seega vahet ei märka...
tiny fan
tundub, et see pisikeste vinguvate ventide lugu on jälle tõusuteel
huvitav, mis nende pcie5 ssd-de voolutarve siis on? _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
Spoiler 
