|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
05.01.2023 12:18:33
|
|
|
haridussüsteem võiks kirjutamise ja mõtlemise siiski keskkooli lõpuks selgeks teha. paraku kogemus näitab, et peale tuima pähe tuupimise seal midagi muud ei toimu.
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
 |
sukelduja
HV Guru
liitunud: 14.06.2007
|
|
05.01.2023 12:49:28
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
| haridussüsteem võiks kirjutamise ja mõtlemise siiski keskkooli lõpuks selgeks teha. paraku kogemus näitab, et peale tuima pähe tuupimise seal midagi muud ei toimu. |
Mul laps sõimas ka Eesti haridussüsteemi ja õppekavasid. Läks vahetusõpilaseks, nüüd ei jõua meie süsteemi ära kiita, kui hästi see mõtlema õpetab.
|
|
| Kommentaarid: 22 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
22 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
05.01.2023 12:52:27
|
|
|
| Minumeeleset hetkel muud polegi kui mingid loovtööd ja uurimistööd. Omal aja oli ikka palju lihtsam koolis, õppisid õpiku pähe ja said viie.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
05.01.2023 13:03:38
|
|
|
ma ütlesin haridussüsteem, mitte meie haridussüsteem ega Eesti haridussüsteem.
somnambuul, oled selle õpikuga peale kontrolltööd/eksamit midagi peale ka hakand, ei pea silmas ära unustamist muuseas  ?
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
05.01.2023 13:13:52
|
|
|
Mõte oli, et hetkel on tuimast põheõppimisest ikkagi kaugemale mindud.
Aga minu ajal oli koolis keeruline, teadmised keerati aastaga peapeale, ühel aastal olid pioneerid head ja ilma kaelarätita tundi ei saanud, järgmisel aastal oli laual sinimustvalge lipp ja räägiti lugu Pätsust, Lenin ei silitanudki enam laste päid vaid hoopis saatis neid koonduslaagrisse.
Ülikoolis sai 5 aastasest programmist esmalt neli ja siis järgmisel aastal sai juba 3ga baka kätte.
|
|
| Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
08.01.2023 04:57:46
|
|
|
‘Holy grail’ wheat gene discovery could feed our overheated world
Harvests that form a vital element of the diets of 4.5 billion people are being devastated by global heating. Now research has found a key to create a heat-resistant variety
https://www.theguardian.com/environment/2023/jan/07/holy-grail-wheat-gene-discovery-could-feed-our-overheated-world
| tsitaat: |
Wheat now provides 20% of the calories consumed by humans every day, but its production is under threat. Thanks to human-induced global heating, our planet faces a future of increasingly severe heat waves, droughts and wildfires that could devastate harvests in future, triggering widespread famine in their wake.
But the crisis could be averted thanks to remarkable research now being undertaken by researchers at the John Innes Centre in Norwich. They are working on a project to make wheat more resistant to heat and drought. Such efforts have proved to be extremely tricky but are set to be the subject of a new set of trials in a few weeks as part of a project in which varieties of wheat – created, in part, by gene-editing technology – will be planted in field trials in Spain.
...
Two main forms of wheat are grown in farms: pasta wheat and bread wheat. Together they play a crucial role in the diets of around 4.5 billion people, said Professor Graham Moore, a wheat geneticist and director of the John Innes Centre, one of the world’s leading crop research institutes. “Of these, around 2.5 billion in 89 countries are dependent on wheat for their daily food, so you can see how vitally important the crop is to the world,” he added.
The problem that has faced crop scientists, who have been seeking to improve the resilience and productivity of wheat varieties, has been the complexity of wheat genetics, Moore added. “Human beings have a single genome that contains our DNA instructions. But pasta wheat has two different ancestral genomes while bread wheat has three.”
This complexity has had important consequences. In order to control their differing genes and chromosomes, wheat has acquired a stabilising gene that segregates the different chromosomes in its various genomes. This has ensured these forms of wheat have high yields. However, the gene also suppresses any exchange of chromosomes with wild relatives of wheat, frustrating the efforts of geneticists trying to make new varieties with beneficial properties.
“Wild relatives have really useful characteristics – disease resistance, salt tolerance, protection against heat – attributes that you want to add to make wheat more robust and easy to grow in harsh conditions. But you couldn’t do that because this gene stopped these attributes from being assimilated.”
This gene was known as the “holy grail” of wheat geneticists, added Moore. “Wheat – despite its critical importance to feeding the world – has proved to be the most difficult of all the major crops to study because of the complexity and size of its genome. Hence, the importance of the search to find the gene that was the cause of this problem.”
It has taken several decades but scientists at the John Innes Centre have now succeeded in their hunt for their holy grail. They identified the key gene, labelled it Zip4.5B and have created a mutant version of it, one that allows the gene to carry out its main function – to allow wheat chromosomes to pair correctly and maintain yields – but which lacks its ability to block the creation of new variants with attributes from wild grasses.
“A key tool in this work was gene editing, which allowed us to make precise changes in wheat DNA. Without it, we would still be struggling with this. It has made all the difference.”
Jones Innes scientists have since discovered that there are at least 50 different versions of Zip4.5B. “We are now going to test these in different varieties of wheat that we have created,” added Moore.
“These will then be grown in Spain, on land near Cordoba, to see how well they do. The aim will be to identify which varieties will do best at surviving the higher temperatures that our farmers are to experience in coming decades. |
Ei lugenud välja, mis tehnoloogiat kasutavad, kuid ilmselt CRISPR-Cas9.
Juhul kui aktivistid neid test-põlde jälle ära ei rüüsta...
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..." |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
08.01.2023 16:32:41
|
|
|
| Prillpapa kirjutas: |
Keda või mida me üldse teadlaseks teaduseks nimetame.
Kas teadlane on see kes saab palka teaduse tegemise eest, või teadlane peab omama vastavat ettevalmistust (haridust, kraade), toimetaama teadusele kehtestatud reeglite järgi, taotlema grante, oma teadustöö tulemusi publitseerima väljaannetes, mis indekseeritakse teatustööde andmebaasis.
Või teadlane-teadustöö on juba see, kui kasutatakse oma uurimises teaduslikke meetodeid.
Näiteks koolipoiss võib teha ilmastiku-looduse vaatlusi, süstematiseeritud andmestikku analüüsides leida seoseid ja luua uut teadmist mida enne ei eksisteerinud - on nagu teadlane, kuigi palka ei saa, akadeemilisi kraad epole, grante pole, publikatsioone nime teadusregistrites ei ole.
Või mõne tööstuse nö arendustiim, kes võib viljeleda tipptasemel inseneritööd, hästi sisustatud laboris, kasutades samu metoodikaid mida akadeemilises teaduses ning luua uut teadmist, samas kui puududa võib nii akadeemiline kraad, granti taotlused ja töö tulemus on ettevõtte intellektuaalne omand teaduspublikatsioonidesse ei jõua, rohkem juristide ja patentide pärusmaa.
Samuti militaarsuunalist teadustööd ei tarvitseta tormata teadusandmebaasidesse talletama ja võib jääda pikkadeks kümnenditeks või isegi igavesti salastatuks ehk teadlased saavad ehk tööd ja makstud aga kuulsust ja tunnustust mitte.
Lisaks teaduses olla ka negatiivne uurimistulemus uus teadmine, ehk teadlane isegi ei pea isegi midagi uut inimkonnale andma, et olla teadlane. Võib rahulikult uurida, miks võileib kukub tihti just ühtepidi põrandale või muid rohkem meelelahutuslikke suundi ning kasutades teaduslikke metoodikaid ja omades akadeemilist ettevalmistust saavad end esitleda samuti teadlasena.
Või mineviku nimed nt Leonardo da Vinci jt, kes tänapäeva kriteeriumite järgi vist rangeid teadlase kriteeriume ei täida ent kellede töö ja elu oli pigem sisuliselt teadusesuunaline tegevus. |
See koolipoiss võib ju mõnes mõttes teadlane olla kui uurib midagi mida keegi pole varem uurinud ja kogutud andmetest ka mingid mõistlikud järeldused suudab teha. Prob pigem selles, et nätsu, teibi ja kahe katseklaasiga erilist teadust ei tee. Muidugi võib alati juhtuda, et komistad pooljuhuslikult mingi asja otsa mis tundub nii ajuvaba, et keegi pole vaevunud isegi uurima. Aga siis põrkaksid kohe uue probleemi otsa. Kui kraadi pole ja tuled sellise jutuga välja, siis esmalt tembeldatakse uhhuuks ja öeldakse, et kõik on mõõteviga, metoodika viga, tulemuste vale tõlgendamine jne. Kui ikka piisavalt vettpidavad tõendid suudad tuua, siis jälle sina pole mitte keegi ja keegi võib üritada end sinu sulgedega ehtida ehk seda enda nime alt pakkuda. Ilmselt on tal juba mingi usutav teooria selle kohta ka välja mõeldud, kuidas sellele infole enne ligi said kui ta ise tulemusi laiema avalikkusega jagada otsustas.
Kui on midagi mis reaalselt kohe midagi paremaks võib muuta, siis võid muidugi patendi võtta. Iseasi kas on taipu, vahendeid ja oskusi see kohe võtta enne kui asja kellegagi arutama hakkad. Ja siis peab sul ka mingi toimiv prototüüp olema
See selleks. Termotuumareaktsiooni või universumi paisumist sa oma garaažis käepäraste vahenditega ei uuri. Selleks on sul vaja laborit, tiimi, vahendeid jne. Kui oled miljonär kes seda hobikorras teeb, siis miks mitte omal käel tegeleda. Aga kui pole, siis vahendite taotlemiseks pead kogu selle bürokraatia läbima et need saada ja neid sa väga ei saa kui akadeemilist kraadi pole.
Jah, suurematel tehnoloogiafirmadel on kindlasti oma teadustiim ja leiutavad päris kasulikke asju. Aga nende miinus on see, et antakse ette konkreetne eesmärk kuidas müüki parandada ja seda mitte 100 aasta pärast vaid palju lühemas perspektiivis. Aga teadus käib alati mitu sammu ees sellest, mida praegu ja kohe osta saaks.
|
|
| Kommentaarid: 76 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
59 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
08.01.2023 17:01:42
|
|
|
| napoleon kirjutas: |
...
Jah, suurematel tehnoloogiafirmadel on kindlasti oma teadustiim ja leiutavad päris kasulikke asju. Aga nende miinus on see, et antakse ette konkreetne eesmärk kuidas müüki parandada ja seda mitte 100 aasta pärast vaid palju lühemas perspektiivis. Aga teadus käib alati mitu sammu ees sellest, mida praegu ja kohe osta saaks. |
see tuletab meelde, et meie maksuamet nõudis varemalt (ja võib-olla nõuab seniajani, ma pole raamatupidaja käest küsinud) (IT ???)-firmadelt aruandluses teadustöö kohta mingit numbrit ja nulli ei aktsepteerinud
vägisi tuli mingi laest võetud summa sinna reale aruandes panna 
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
08.01.2023 17:05:36
|
|
|
| Tavaline koodineeger ju ei tee teadust. Muidugi saab IT alal ka igasuguseid uusi ja kasulikke algoritme luua, samuti uut ka kasulikku riistvara välja töötada, aga arvan et kaugeltki mitte kõik firmad ei tee seda. Ja kaugeltki mitte iga tegevus ei kvalifitseeru ka teaduseks.
|
|
| Kommentaarid: 76 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
59 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
08.01.2023 18:36:41
|
|
|
see ongi puhtalt maksuameti potjomkinlus
ja vaielda nad ei lasknud, nende aruandluse sisestusprogramm nõudis nullist suuremat arvu ja kõik....
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
|
24.01.2023 15:05:01
|
|
|
Tundub äge, aga see neelab ka meeletult rohkem energiat kui tavaline ventikas:
| tsitaat: |
| According to Madhavapeddy, two 1-watt AirJet units can account for 5 watts of cooling. |
Ma saan sellest aru nii, et ainult näkaseks 5-vatiseks jahutuseks on vaja kaht 1-vatist AirJet "kiipi". St et sul on 50-vatise prose jahutamiseks vaja jahutust, mis ise tarbib 20 vatti võimsust (ja me ei tea, kuidas või kas üldse see 50-vatiseks ehk 10 korda suuremaks skaleerub).
Kompaktsus ja liikuvate osade "puudumine" (ma saan aru, et kiibi pealiskiht siiski liigub - vibreerib, on täis vibreerivaid membraane) on muidugi lahe ja kindlasti edasiminek, aga praegusel kujul neelab see ise lihtsalt liiga palju energiat. Mingitesse kohtadesse see kindlasti sobib, aga läpakasse?
Praegu liigutab läpakas õhku 5V 0,4A "vurr", st et isegi täisvõimsusel tarbib see 2W võimsust, st kümme korda vähem kui see AirJet ja mis on ainult 4% sellesama 50W prose võimsusest.
AirJeti kasutamisel kasvaks läpaka energiatarve puhtalt uut tüüpi jahutuse arvelt praegusega võrreldes ~35% võrra (70W jetiga / 54W vurriga), ehk rohkem kui kolmandiku jagu.
Seda muidugi eeldusel, et ajakirjanik mõnda nulli ära ei jätnud kusagilt või juurde ei pookinud kusagile mujale.
Aga tõenäoliselt on see tulevik. Peristaltilised pumbad. Arthur C. Clarke ennustas peristaltilisi (gravi-)välju inimeste (jm) transpordil. See on pisike sammuke sinnapoole.
__________________
Parandus:
Ajakirjanik ei ole küll nulli lisanud, aga korrutas jahutuse energiatarbe 2-ga, nagu võib lugeda https://www.froresystems.com/ lehelt: 5,25W jahutus tarbib siiski 1W võimsust, mitte 2.
Ehk energiatarbelt on see jahutus tegelikult 2 korda efektiivsem kui PCWorldi artiklist eeldada võiks.
Ja AirJet Pro (tundub, et 2 kiipi järjestikku ühendatuna) tarbib 1,75W, andes 10,75W jahutusvõimsust. Ehk üles skaleerimisel efektiivsus suureneb. Kui kaugele seda skaleerida annab ja kui palju see efektiivsust suurendab, puudub info.
_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
25.01.2023 10:18:33
|
|
|
selle airjeti suhtes tekitavad paar väidet küsimusi. mis asi teeb selle viguri tolmukindlaks? mida peenemad on õhukäigud, seda kergemini umbe läheb. kuidas saab 200km/h tuul läbi peenikeste kanalite olla vaikne/hääletu?
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
25.01.2023 16:08:52
|
|
|
https://novaator.err.ee/1608862409/maakera-sisetuum-voib-olla-hakanud-teistpidi-poorlema
| tsitaat: |
Hiina teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et aasta 2009 paiku tundub sisetuum olevat seisma jäänud ja seejärel võib-olla koguni endisega võrreldes vastassuunas pöörlema hakanud.
Yangi ja Songi sõnul pöörlebki sisetuum regulaarselt kord ühes, kord teises suunas perioodiga umbes 70 aastat ehk vahetades suunda iga 35 aasta tagant. Üle-eelmine suunavahetus oli nende andmeil siis 1970-ndatel aastatel ja järgmist on oodata 2040-ndatel. |
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
25.01.2023 16:20:39
|
|
|
imelik, varemalt kui olen lugenud selle kohta, siis on alati väidetud, et tuuma pöörlemise peatumismomendil kaob maa magnetväli ära mingiks ajaks
selles artiklikese pole taolisest seosest enam mingit juttu
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
renx09
HV Guru
liitunud: 28.09.2004
|
|
25.01.2023 16:22:40
|
|
|
| Mnator kirjutas: |
imelik, varemalt kui olen lugenud selle kohta, siis on alati väidetud, et tuuma pöörlemise peatumismomendil kaob maa magnetväli ära mingiks ajaks
selles artiklikese pole taolisest seosest enam mingit juttu |
meenub ka midagi sarnast, lisaks oli ka periood oluliselt pikem kui 70 aastat
_________________
!! |
|
| Kommentaarid: 299 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
240 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Prillpapa
HV kasutaja
liitunud: 04.06.2022
|
|
25.01.2023 17:40:32
|
|
|
Mäletan olevat lugenud, et magnetväli ei kao ära, vaid poolused võivad vahetuda - magnetvälja põhja- ja lõunapoolus vahetavad kohad, aga see ei pidavat ka juhtuma hetkega vaid see muutus võib toimuda aastakümnete või isegi aastasadadega, või ka teadlastel ei ole sellest protsessist õiget aimu.
Mida see praktikas võiks tähendada, ei oska aimata, kompass näitab nagunii põhja-lõuna suunda, kui poolused vahetuvad jääb nõel ju sama näitama, vbl tuleb siis kompassinõela lõunasse näitav osuti siniseks värvida ülesse näitav punaseks, samuti põhjapoolus ümber nimetada lõunapooluseks
Iseküsimus kui pooluste vahetumise perioodil on Maa magnetväli kuidagi teistmoodi ja sellel on mõju kogu planeedi elustikule.
_________________
--- |
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
25.01.2023 18:22:52
|
|
|
kas siis hakkavad pingviinid elama põhjapoolusel ja jääkarud lõunapoolusel või jalutavad teisele poole maakera?
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
25.01.2023 18:29:14
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
| kas siis hakkavad pingviinid elama põhjapoolusel ja jääkarud lõunapoolusel või jalutavad teisele poole maakera? |
Jah, kui ekvaatoril kokku saavad, loovad high five ja vahetavad pooli.
_________________
17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..." |
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
25.01.2023 18:38:03
|
|
|
| SKG kirjutas: |
| NATAS999 kirjutas: |
| kas siis hakkavad pingviinid elama põhjapoolusel ja jääkarud lõunapoolusel või jalutavad teisele poole maakera? |
Jah, kui ekvaatoril kokku saavad, loovad high five ja vahetavad pooli. |
nad ei saa ekvaaoril kokku, nad hakkavad kõik päripäeva jalutama/ujuma.
_________________
"Kuidas on see hea?"
-Auto kirurgia kliinik |
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
SKG
HV Ihaldatuim Poissmees
liitunud: 27.01.2003
|
|
| Kommentaarid: 373 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
313 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
