500gb ssd puhul WD SN550 ilmselt päris hea valik, või on sellel mingeid vähem teadaolevaid / varjatud puudusi? videotöötlust (üldiselt) ei tee ja suurte mahtude korraga kettale kirjutamist ka üldiselt ei toimu. tavaline os ketas, kus mõned mängud peal, filme ja värki natuke ning peamiselt lihtsalt browseriga netis ringi tuuseldamine.
ilmselt reaalselt mingit tajutavat vahet ka kiiruses ei ole nende tsipa kallimate ketastega a'la adata 8200 või 980 evo? endurance ja reliability on WD'l arvatavasti igati okei? või on mingeid põhjuseid miks peaks eelistama hoopis näiteks inteli 660p või 670p ketast? _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Jep ma pole väga optimistlik selles osas, et mälust nüüd L4 saaks. Pidevalt on "race to the bottom" kus QLC ja lõpuks PLC langetab kirjutustsüklite arvu. Seda üritatakse varjata SLC cache ja muid trikke kasutades aga L4 puhul oleks nende kirjutustsüklite läbipõletamine veelgi kiirem.
Ja kiiruse osas liigub vahemälu pidevalt eest ära. 14GB/s on ikka suht vähe. Isegi 28GB/s kui see ükskord tuleb on tänase madalama otsa DDR4 tasemel ainult ja tolleks ajaks on meil DDR6 juba mis teeb kaugelt üle 100GB/s
L4 jaoks sobiks jah Optane palju paremini. Muidugi see on moot point, kuna Intel ei muuda seda avatud standardiks. Niikaua kui see proprietary tech niikaua see laialt ka ei levi ja on kallis.
Midagi muud pakute välja: Corsair, Patriot, Kingston, Adata (vist mitte)?
Kui suur vahe võiks olla Samsung EVO vs Crucial MX500 jõudluses taolistel juhtudel, neid vaataks kõigepealt? Hinna poolest tuleks MX500 odavamad.
Samsung PM883 (TLC) poole vaataks viimases järjekorras hinna pärast, annab TLC olulisi eeliseid... ega nüüd nii kiire ka pole, et nats kauem oodata ei jõua.
Vbl natuke vale teema, aga NAS kurdab bad sectori üle. Kas on põhjust muretseda st. kas peaks pigem ASAP uue ketta panema? Kettad on RAID1-s ehk ühe surm veel kõiki andmeid ära ei kaota
Spoiler
napoleon@Synology:/$ sudo smartctl -d ata -a /dev/sdb
Password:
smartctl 6.5 (build date Jan 20 2021) [armv7l-linux-3.2.40] (local build)
Copyright (C) 2002-16, Bruce Allen, Christian Franke, www.smartmontools.org
=== START OF INFORMATION SECTION ===
Model Family: Western Digital Red
Device Model: WDC WD60EFRX-68L0BN1
Serial Number: WD-WX41DA69TR9P
LU WWN Device Id: 5 0014ee 263a355ec
Firmware Version: 82.00A82
User Capacity: 6,001,175,126,016 bytes [6.00 TB]
Sector Sizes: 512 bytes logical, 4096 bytes physical
Rotation Rate: 5700 rpm
Device is: In smartctl database [for details use: -P show]
ATA Version is: ACS-2, ACS-3 T13/2161-D revision 3b
SATA Version is: SATA 3.1, 6.0 Gb/s (current: 3.0 Gb/s)
Local Time is: Tue Nov 16 23:15:34 2021 EET
SMART support is: Available - device has SMART capability.
SMART support is: Enabled
=== START OF READ SMART DATA SECTION ===
SMART overall-health self-assessment test result: PASSED
General SMART Values:
Offline data collection status: (0x00) Offline data collection activity
was never started.
Auto Offline Data Collection: Disabled.
Self-test execution status: ( 0) The previous self-test routine completed
without error or no self-test has ever
been run.
Total time to complete Offline
data collection: ( 2804) seconds.
Offline data collection
capabilities: (0x7b) SMART execute Offline immediate.
Auto Offline data collection on/off support.
Suspend Offline collection upon new
command.
Offline surface scan supported.
Self-test supported.
Conveyance Self-test supported.
Selective Self-test supported.
SMART capabilities: (0x0003) Saves SMART data before entering
power-saving mode.
Supports SMART auto save timer.
Error logging capability: (0x01) Error logging supported.
General Purpose Logging supported.
Short self-test routine
recommended polling time: ( 2) minutes.
Extended self-test routine
recommended polling time: ( 682) minutes.
Conveyance self-test routine
recommended polling time: ( 5) minutes.
SCT capabilities: (0x303d) SCT Status supported.
SCT Error Recovery Control supported.
SCT Feature Control supported.
SCT Data Table supported.
SMART Self-test log structure revision number 1
Num Test_Description Status Remaining LifeTime(hours) LBA_of_first_error
# 1 Short offline Completed without error 00% 29845 -
# 2 Short offline Completed without error 00% 29125 -
# 3 Short offline Completed without error 00% 28382 -
# 4 Short offline Completed without error 00% 27639 -
# 5 Short offline Completed without error 00% 26920 -
# 6 Short offline Completed without error 00% 27369 -
# 7 Short offline Completed without error 00% 26650 -
# 8 Short offline Completed without error 00% 25908 -
# 9 Short offline Completed without error 00% 25237 -
#10 Short offline Completed without error 00% 24493 -
#11 Short offline Completed without error 00% 23750 -
#12 Extended offline Completed without error 00% 23209 -
#13 Short offline Completed without error 00% 23190 -
#14 Short offline Completed without error 00% 23078 -
#15 Short offline Completed without error 00% 23552 -
#16 Short offline Completed without error 00% 22809 -
#17 Short offline Completed without error 00% 22066 -
#18 Short offline Completed without error 00% 21347 -
#19 Short offline Completed without error 00% 20722 -
#20 Short offline Completed without error 00% 20002 -
#21 Short offline Completed without error 00% 19271 -
SMART Selective self-test log data structure revision number 1
SPAN MIN_LBA MAX_LBA CURRENT_TEST_STATUS
1 0 0 Not_testing
2 0 0 Not_testing
3 0 0 Not_testing
4 0 0 Not_testing
5 0 0 Not_testing
Selective self-test flags (0x0):
After scanning selected spans, do NOT read-scan remainder of disk.
If Selective self-test is pending on power-up, resume after 0 minute delay.
Longero, Samsungiga mööda ei pane. Nende evo sarjaga ka mööda ei pane. Kui rohkem kirjutamise performantsu vaja, siis pro, kui vähem, sis qvo. Aga ma ei saa täpselt aru, miks backupimiseks üldse ssd peab olema, nii et rohkem sinu kasutusvajadusest teada ei tee ka paha.
napoleon, ühe bad sectori pärast pole vaja muretseda, eriti raidis. Lisaks, see pole isegi veel maha kantud sektor vaid alles pending. Kui sinna sektorisse järgmine kord kirjutatakse, siis saab tast kas jälle loetav sektor või päriselt bad sector - reallocated. See on tavaline kõvaketta elu. Muretsemise peale võib mõtlema hakata siis, kui sellist värki hakkab mingi tempoga kümnete kaupa tulema, ja kindlasti siis, kui järsku ja sada. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
kaabakas, et differential backup ja file sync kiiremini toimiks. HDD peal võtab differential backup tegemine ikka kõvasti aega kui "bit to bit" verification sees on, eriti kui full backup veel sama ketta peal. Plaan liigutada kõik failid nagunii SSD'de peale.
Tean, et SSD'de peale backupi teha ei soovitata, rahustuseks võin öelda, et hiljem mingi aja takka kopeerin differential backupi failid HDD peale.
Syncimise failid jäävad SSD'de peale.
Full backupid lähevad ühe teise Kingston DC500R 7,68TB peale, aga sinna ma differential backupi teha ei saa, nii mahu kui "write protect" pärast.
Faile on palju ja eelmine ei lõpeta ilmselt ära kui järgmine task hakkab. Sealt edasi juba aega on. Mul ühes kohas seisab dist sama asi ees. Vahega, et ma lasen mingid kaustad täielikult. _________________ Ketas, ketta, ketast, kettasse, kettas, kettast, kettale, kettal, kettalt, kettaks, kettani, kettana, kettata, kettaga. <--SPIKKER
mõned sülerid, mis hetkel müüa on -> https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856/ värskeim loetelu. Ei mingit otsa.ee d. kätte saad asap. Arve!
Okei, ma saan aru, et sa teed backupe käsitsi ise masina küljest kettaid läbi lapates. Mis on miljon korda parem kui mitte midagi! Aga kui sul need ketaste hulgad kasvama hakkavad, siis tasub hakata mõtlema mingi terviklikuma lahenduse peale, mis inimvaeva vähem võtaks.
Üldiselt, backup on asi mida peaks tegema arvutid, mitte sina, ja arvutitel aega on. Lisaks, arvutid ei unusta kunagi ja nad on nõus kasvõi iga tunni aja tagant backupe tegema. Peaasi jah, et eelmine backup lõpetaks enne kui järgmine alustab. Probleem tekib siis, kui backuppimine haamerdab kettaid niimoodi, et sina ise ei saa neid samal ajal kasutada - siis on vaja korraldada, et nad saaksid valmis enne, kui sina arvuti taha istud. Või siis teha neid aeglasemaks, backupides ssd pealt hdd peale
Kas ssd peale backupe teha tasub? Mingid x aastad tagasi räägiti sellest, kuidas ssd pealt andmed ära kustuvad mingi y aastate jooksul kui sellel vool sabas pole? Mingi selline teema oli? Ennast tõestanud backupitehnoloogiad on kõvakettad ja magnetlindid. Aga kõige pikemaajalisem salvestustehnoloogia, mida inimkond tunneb, on savitahvlid, ja sinna me ju ei lähe. Nii et nagu ka kõigil muudel huvitavatel asjadel, on ka backupidel küsimus sobiva tasakaalu leidmisest erinevate väärtuste vahel:)
Andmete pikaaegse säilivuse osas on salvestusmeediumi valikust tähtsam hoopis andmekandjate hulk ja ka eritüübilisus. Kaks odavamat ketast on parem kui üks kallis ketas. Kui just liiga odavaid kettaid ei osta. Ketas ja google drive on võibolla parem kui kaks ketast. Jne. Tähtis on kõiki mune mitte ühte korvi panna. Selles osas ma saan aru, et sa oled samal nõul:)
Kõiki andmeid bit-to-bit võrrelda. Kas enne backupide kirjutamist incrementali jaoks või pärast kirjutamist ebausaldusväärse backupimeediumi pärast?
Enne backupi kirjutamist bit-to-bit ei ole backupimise seisukohalt vajalik. Kõik failisüsteemid, mida siin on mõtet arvestada, kirjutavad failile alati kaasa, millal seda viimati muudeti. Kui muutmise kuupäev on eelmise backupiga võrreldes muutunud, siis hakatakse vaatama, kas ka faili sisu on muutunud, ja kui on, siis lükatakse ta backuppi ka.
Kui faili sisu on muutunud, aga muutmiskuupäev mitte, siis on fail (või tema muutmiskuupäev) korrumpeerunud. Selle koha peal on väga oluline, mida backupi tarkvara bit-to-bit võrdluse tagajärjel otsustab. Kui ta selle peale kisa ei tõsta, siis võib juhtuda, et ühel hetkel oled sa vanemad backupid ära kustutanud ja sul on olemas varukoopiad ainult korrumpeerunud failist. Selle koha peal on parem, kui backupisoft piirdub muutmiskuupäeva võrdlusega, sest siis ei hakka ta korrumpeerunud faili üldse backuppidesse saatma!
Aga kui muretseda ebausaldusväärse backupimeediumi pärast, olgu see siis kirjutamise ajal või kunagi hiljem toimuva korrumpeerumise pärast, siis õigem oleks kasutada backupimise lahendust, mis välistab korrumpeerumise. Mina olen oma masinad kõik ecc mälu ja zfs raidi peale kolinud ja sellega on rahu majas. Zfs salvestab iga andmeblokiga kettale parity kaasa. Ja andmeblokkidest koosnev data saab omaette parity eraldi ketastele. Ükskõik mis selles hapuks läheb, viga leitakse ja parandatakse ilma et kasutaja selle pärast muretsema peaks.
Noh, asju mis saab valesti minna, on veel:) Jättes kõrvale näiteks küsimuse sellest, kuidas kosmiline taustakiirgus protsessoris teinekord bitte flipib, siis tuleks veel mainida seda praktilist muret, mis on viirused ja muud sellised olukorrad, kus admete allikas enam usaldusväärne pole. Kui sa saad endale näiteks krüptoviiruse, ja nakatunud masinal on ligipääs backupidele, siis krüpteerib ta rõõmsalt ka backupid ära. Selliste murede vältimiseks on tarvis, et backupide jaoks oleks eraldi masin, mis teeks backupe omal algatusel. On tarvis, et backupitaval masinal poleks backupimasinasse kirjutusõigust, või veel parem, üldse mitte automaatselt avanevat ühendust, ja et backupimasinal oleks hoopis teine opsüsteem, kui võimaliku viirusega nakatunud tööjaamal. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Backupist rääkides…
Mõnikord on mul vaja võõras arvutis teha teatud failidest kiire backup. Tahaks seda teha mitmele kettale või mälupulgale korraga.
Kas on mõnda USBsse ühenduvat seadet, kuhu saan näiteks 4 ketast külge panna ja kõigile korraga kopeerida? Opsüsteem võiks seda näha ühe USB kettana.
RAIDi ei oleks vaja, kettad/pulgad vahetuvad ja sisu võiks ka erinev olla.
USB duplicator ei ole see. Sul peab juba 1 mäluseade failidega olemas olema, et seda kopeerima hakata.
Ei usu et raudvaraliselt sellist asja olemas on. Selline seade peaks oskama kõikide ketastega tegeleda failisüsteemi tasemel, ja kui veel paralleelselt, siis läheb juba päris keeruliseks kätte ära.
Rääkimata sellest, et igal kettal on sul suht erinevad asjad - kuidas ta nüüd peaks opsüsteemile seda ühe ketta alla kokku luuletama? Noh, okei, kirjutame iga faili igale kettale, aga loeme iga faili sellelt kettalt, kus ta on. Aga kui igal kettal on samanimeline fail, aga sisud on erinevad?
Noh põhimõtteliselt oleks ikkagi tehtav. Aga mitte 15€ goobay või logilinki jupina, vaid $800 elukana mis kaks aastat tagasi oli korra mingites veebipoodides müügil aga praeguseks on kadunud.
Lahendus, kui sul joppab, on olemas mingitsorti tarkvara kujul. Või kui natuke viitsid nikerdada, teed ise valmis endale, küsimus on pmst selles et teha mingi sulle sobiv kasutajaliides ümber kolmele kopikäsule. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Mul teevad arvutid ise. Mingitesse kaustadesse aga tekitavad kasutajad läbu. _________________ Ketas, ketta, ketast, kettasse, kettas, kettast, kettale, kettal, kettalt, kettaks, kettani, kettana, kettata, kettaga. <--SPIKKER
mõned sülerid, mis hetkel müüa on -> https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856/ värskeim loetelu. Ei mingit otsa.ee d. kätte saad asap. Arve!
rmc, Hinnad on suht samad 500GB PCIe 3.0 mudelitel. Ma ei näe seal erilist vahet millist valida. Kuigi kui valiks, siis vaataks ikka neid millel DRAM puhver olemas. See välistab 980 koheselt. Samuti välistaks QLC selles hinnaklassis.
Nojah aga nagu ikka, haip ja praktika on erinevad asjad.
Välja reklaamitud max kiirused on järjestiklugemine 32 või rohkem threadi korraga.
Kodukasutaja tunneb huvi kõigepealt 4k random singlethreadi vastu, mis võrreldes seq32 kiirusega on tavaliselt nii sada korda vähem, vägagi sõltuvalt mudelist.
Mängurit huvitab ilmselt ka seq 1-2 threadi, jällegi sõltub kettast, aga pakume 10-30 korda vähem kui max kiirus.
Kes tahab haipi osta, ostab haipi; kes tahab reaalset tulemust ootab benchmarkid ära ja võrdleb neid enda vajadustega. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
DDR4 latency on seal kümnetes nanosekundites, SSD'd on praegu veel ca 1000x selles vaates aeglasemad, isegi kui ribalaiuse numbrite suurusjärgud kattuma peaks. Umbes nagu 1000GB/s sequential võimeline HDD on enamus toimingutes ikka palju aeglasem kui 1000GB/s SSD
Optimist, Optane on ilusasti DDR ja NAND vahepeal oma latentsuselt. Kahju, et Intel nii kehva on selle marketingis ja tootmises. DIY osas oleks nišiturgu küll. Täpselt nii nagu kunagi oli WD Raptor HDD'd.
Küll ostetaks ka seda kui ostetakse 4k€ graafikakaarte.
Optimist, Optane on ilusasti DDR ja NAND vahepeal oma latentsuselt. Kahju, et Intel nii kehva on selle marketingis ja tootmises. DIY osas oleks nišiturgu küll. Täpselt nii nagu kunagi oli WD Raptor HDD'd.
Küll ostetaks ka seda kui ostetakse 4k€ graafikakaarte.
Optane ei suutnud kuidagi tavalise RAMiga sammu pidada. Serverites DDRi pulkade suurused kasvavad mühinal, Optane'i omad aga jäid kuidagi kiduraks. Hind polnud ka ahvatlev.
Optane'i mure oli veel ka see, et kiirus oli kenasti mitu suurusjärku kasvanud vs SSD aga kirjutamistsükite arv polnud samas sklaalas järele tulnud. Kui näiteks palju kirjutamist peale panna mõnes serveris, siis pikka pidu oodata poleks olnud. Õnneks on ka muid kandidaate, MRAM jpms, mis võivad tulevikus Optane'i asendada.
Ei suregi niipea. SSD-d on hoiustamiseks mahult väikesed ja kallid. _________________ 17/1/2023, Scart: "Selle sajandi senise möödunud aja üks suuremaid skandaale on hetkel lahti rullumas..."
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.