[H_K]

Millel põhineb eeldus, et töö on mõõdetav ilma kaamerateta ja see laieneb kõigile - võibolla on see meelevaldne arvamus ja tegelikkuses ei vasta tõele.
Meile 1-10 inimese firmadele tundub kõik tehniliselt eesrindlik ja võimalik aga see ei tarvitse mujal ilmas samamoodi olla.
Võibolla see kaameraga järelvalve traditsioon pärineb varasemast ajast enne kui server-klient-tarkvara lahendused levima hakkasid. Siitki foorumist läbi käinud imestamist, kuidas mõned lääne firmad hoiavad näiteks vanast tarkvarast kinni, olgu selleks Windows XP või Windows 7 ja Microsoft on vastu tulnud teinud erandeid ja turvatoetust pikendanud.
Põhjuseks olevat, kus maailmas on firmasid, kelle töötajaskond-töökohad on tuhandetes ühikutes ja iga muudatus, mis kõiki töökohti mõjutada võib on suur kulutus ja probleem, eriti, kui muutus töö sisus-kasumis ei kajastu, ning tegemist oleks kõrvalise pealesurutud muudatusega.
Nii võib sellises suures firmas turvalisuse eest hoolitseda oma osakond ja kui see ülesehitatud kaamerapõhiseks ja järsku tekib küsimus, kuidas tagada kodukontoris töötajate üle järelvalve, võib olla esimeseks loogiliseks valikuks kaamera lisamine kodukontorisse, sest kogu varasem ja toimiv süsteem on sedasi toiminud, varustatud, inimesed välja õppinud.
Lisanduvad kaamerad võib olla odavam-lihtsam lahendus, kui hakata juurutama täiesti uut järelvalvesüsteemi, koos personali õpikurvi, uue süsteemi kasvuvalude-kulude-riskidega.

Mõnes vaates võib olla tegemist põhimõttega - ära paranda toimivat süsteemi.

[olavsu1]

[napoleon]

[DigeBeni]

H_K, ei peagi laienema kõigile, sama moodi nagu mingi marginaalse valdkonna vajadused ei laiene kõigile.

Sinu kirjeldatud järelvalve võib olla aktuaalne vanglas ja vangide puhul, kelle õiguste ja piirangute suhe sõltub kantavast karistusest, kuid muudes valdkondades ei ole sellisel järelvalvel mingit alust.

Tööandja varaga on kodutööd tehtud juba väga pikka aega, selles osas pole tegelikult midagi muutunud, isegi tundlike andmetega kodustes tingimustes turvaliselt ümber käimine ei ole tänapäeval mingi probleem. Tööandjat, kes ei soovi mõistlikult ajakohast tööpraktikat pakkuda, soovitaks pigem vältida, sest see praktika ei piirdu pahatihti ainult tehnoloogiaga.

Probleem paistab olevat pigem selles, et teatud juhtide jaoks ei piisa alluvate töö tulemusest, vaid oodatakse töötajalt ka moraalselt oma subjektiivse tahte kontrollile allumist, mis iganes selleks siis pole - kaamerad või mõned muud kirjutamata töökohustused.

Kuniks see pole veel seaduseks vormuleerunud, siis õnneks on veel võimalik EI öelda ja leida mõistlikum tööandja.

[Tomorrow]

Ütleme nii, et kui firma kus ma töötan sellise süsteemi sisse viiks, siis ma annaks lahkumisavalduse sisse. Ainuke asi mis loeb on töötulemused. See kas, kuidas ja millal töötaja oma tööd teeb kodukontoris ei tohiks olla relevantne. Näiteks mina olen kõige produktiivsem õhtu-ööse ja päeval tahan hoopis magada. See veel puudub, et minuga hakataks õiendama, et miks ma teistega samal ajal ei tööta.

[purexl]

Ei näe mõtet sellel, kui üks kodus töötav inimene ei saa päeva töödega hakkama aga samas teised saavad, siis lahendus ju lihtne- lase inimene lahti ja otsi uus töötaja.....

[kaabakas]

No selle asja põhjusi ei saa päris mõistuspärasuse eeldusega otsida. Üldiselt, suuremates ettevõtetes on üüratus koguses ebakompetentseid (keskastme)juhte. Sellised ei oma üldjoontes õrna aimugi sellest, millega nende alluvad tegelikult tegelevad, kuidas see neil välja tuleb või kui palju see vaeva võtab. Ega ärijuhtimise koolis ei õpetatagi ju kopikatki sellest, millega ettevõte tegeleb. Otse vastupidi, õpetatakse hoopis seda, et juhtimise seisukohalt pole ettevõtte tegevusalal mingit tähtust. Mis on muidugi debiilsus, aga paraku kehtiv reaalsus.
Lisame nüüd siia juurde selle, et taolise juhi esimene eesmärk ettevõttes on karjääri teha, või vähemalt preemiat saada. Selleks on tal tarvis eelkõige ülemustele pugeda ja aeg-ajalt oma töötajaid bussi alla visata. Millest tulenevalt tal puudub oma töötajatega usalduslik suhe ja ilmselt on tal õigus, kui ta arvab, et tema töötajad on madala motivatsiooniga ja lasevad teda teinekord üle, kui võimalus avaneb. Aga õigus ei ole tal mitte sellepärast, et ta oma töötajatest aru saaks, vaid kogemata - ta lihtsalt omistab oma töötajatele omaenda käitumist, käitumist, mille ta on enda teadmata neile isikliku eeskujuga selgeks õpetanud, kellele rohkem, kellele vähem.
Juhtimisest pole sellel tolvanil muidugi õrna aimugi. Juhtimine eeldab isikuomadusi, enesearenut ja pühendumist. Seda pole tal kuskilt võtta. Juhtimise asemel ta lihtsalt lubab ülemustele kõike, mida need tahavad, ja siis üritab selle alluvatest välja pigistada, vajadusel peksta. Ja vot siis selleks, et tunda, et ta tegeleb juhtimisega, tunda, et temast on midagi kasu ka, tunda, et tal on asjad kontrolli all, käib ta aegajalt kontoris ringi ja vaatab, kuidas kõik tublisti tööd teevad. Või vähemalt töö tegemist teesklevad, ta on sellega ka rahul, sest ka teesklemine näitab, et tal on mingit autoriteeti. Kui üldse midagi teha ei ole, siis võib ju alati minna ja mikrojuhtida kedagi. Pärast võib siis endaga rahul olla ja palka juurde küsida.

Aga mida ta nüüd siis tegema peab, kui kõik on kodus? Polegi ju midagi teha enam päev otsa. Imelik hakkab. Paneks neile raiskadele kaamerad äkki? Saaks vahtida neid palju süda lustib, ja tegelikult, ennast katsuda ka, sel ajal kui neile juhiseid jagad üle telefoni.

[Bilderberg]