[ChiefCake]

PRESSITEADE - Samsungi tellitud ja Norstati poolt läbi viidud uuringu järgi kasutab tervelt 39% Eestis koduõppel olijatest oma ülesannete täitmiseks nutitelefoni, kuigi peamiseks töövahendiks (84%) on siiski sülearvuti.

„Uuringu tulemustest selgub, et lauaarvutite osakaal on õige väikeseks kahanenud. Neid kasutab kõigest 23% vastanutest. 11% kasutab tahvelarvutit. Tähendab, et koduõppurite jaoks on eelkõige olulisemad erinevad mobiilsed vahendid,“ märkis Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.

„Fakt, et tervelt 39% vastanutest kasutab nutitelefoni on mitmeti võetav ja seda võiks veel lähemalt uurida – ühel poolt viitab see sellele, et ilmselt saab paljud asjad, nagu lihtsad videokõned, ära teha nutitelefoni abil. Samas võib see ka tähendada, et osadel õppuritel ei olegi muud vahendit peale nutitelefoni. Eraldi küsimuses märkis 19% vastanutest, et suurimaks probleemiks oma seadme juures on neil just liiga väike ekraan,“ selgitas Aasma. „Igal juhul oleks suuremalt ekraanilt tunni jälgimine märksa mõistlikum. Tahvelarvutid oleksid siinjuures heaks vahendiks, sest need suudavad tänapäeval ära teha praktiliselt kõik sülearvuti poolt tehtava ja vahel isegi enam, kuna need on loodud just videokõnede tegemiseks ja mobiilseks tööks.“

Näiteks Samsung Galaxy Tab S7 tahvli külge saab ühendada ka klaviatuuri ning kohe kaasas on mugav pliiats. Lisaks ühilduvad seadmega ülilihtsalt kõrvaklapid, et online klassi või loengut mugavalt ja väliste segajateta jälgida.

Norstati teostatud ja Samsungi tellitud uuringus küsiti Eesti inimestelt ka faktoreid, mis on neile seadme juures kõige olulisemad, kui nad kasutavad seda kaugõppeks. Võrdselt kõige olulisemateks (65%) nimetati seadme enda kiirust ning mikrofoni ja kõlarite kvaliteeti. Neile kahele järgnes olulisuselt ekraani suurus (oli tähtis 50%-le vastanutest) ning seadme mobiilsus (49%). Vähem hinnati seadme kerget kaalu (29%) ning võimet ühenduda mobiilse internetiga (28%).

Kõikidest vastanutest märkis 54%, et nad on pandeemia jooksul osalenud kaugõppes. Kodus õppijatest ligi 63% soovis, et saaks mingil määral koduõppega jätkata ka peale pandeemia lõppu. Samsungi tellimusel teostas Eesti 15-34. aastaste seas uuringu Norstat. Uuringus osales 1020 inimest.

[joulukas]

Loogiline ju, sest mobiili saab teki all juba kätte võtta ja ennast kohale märkida!

[von Wu]

[rex]

Lauakas või läpakas + 2-3 monitori ja saab juba midagi reaalselt teha peale kuulamise. Tahvel üksi on ikka väga nadi vahend sisu loomiseks.

[oliver.]

[Bilderberg]

Milleks neid ikka õpetada, meil ju täna robotid teevad ära elementaarse orjatöö, aga aastal 2030 on isegi lihtne kutseharidus juba kõigile tasuline:
4.3. Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele naistele ja meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa arvatud kõrgharidus
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_lisad_seisuga_2020.03.27.pdf
Veelgi enam hr.Anatoli Borissovitš Tšubais pakkus välja variandi, et orjadele ainult 3klassi haridusest piisab:
https://topnewsrussia.ru/08/10/2019/325/chubajs-predlozhil-ogranichit-besplatnoe-shkolnoe-obrazovanie-tremya-klassami.html

[Wiltz]

"39% Eestis koduõppel olijatest oma ülesannete täitmiseks nutitelefoni, kuigi peamiseks töövahendiks (84%) on siiski sülearvuti."

et mismoodi seda lauset siis nüüd mõistma peaks? või ongi selline uuring, kus kõik protsendid kokku liites saadakse tulemuseks suurem summaarne osakaal kui 100%?
kui asja point oli midagi sellist, et kas oled kunagi, kuidagi ja ükskõik mille jaoks ükskõik kui vähesel määral kasutanud KA nutitelefoni siis muidugi jällegi ei näita see 39% iseenesest mitte midagi.
ja kui peamiseks töövahendiks 85%'l on läppar ning ilmselt siis veel mingil eraldi osal ka lauaarvuti + veel mingil teatud osal äkki ka tahvel...no siis saab jällegi omakorda järeldada, et ega selle nutitelefoniga vist ka midagi muud peale "tunnis osalemise" ei tehtagi. igatahes segased protsendid ja segased kokkuvõtted ning järeldused seal artiklis

[rex]

Vaatad korra tunniplaani ja protsent tuleb.

[napoleon]

Wiltz, täpselt nii neid numbreid tõlgendama peabki, et 39% kasutab nutitelefoni, aga mitte ilmtingimata ainult nutitelefoni. Nutitelefon võib olla hea mugav kui pead kuulama ja vaatama mida õpetaja räägib, aga ise otseselt midagi tegema ei pea või siis kirjutad oma märkmed paberile. Võib muidugi küsida, et milleks end telefoni kasutamisega piinata kui läpakas olemas on, aga siin võib olla mitu põhjust. Esiteks ei pruugi see läpakas olla eksklusiivselt lapse kasutuses vaid ta peab seda jagama teiste laste või vanematega. Teiseks võib nutitelefoniga olla mugavam kuhugi omaette nurka pugeda, et teised sind ega sina teisi ei segaks. Ja noh, kuigi tunni ajal peaks ikka kooliasjadega tegelema mitte ringi töllerdama, võib siiski olla ka see argument, et mobiili on lihtsam kaasas kanda kui kodust välja lähed.

[Wiltz]

jah, no võimalik, et täpselt nii peabki. paraku on jutt ja juuresolevad numbrid sel juhul hirmus segased...taolised kirjatükid peaksid olema kirjutatud siiski nii, et lugeja ei peaks oletama ja tõlgendama.

ja samuti, nagu ma juba ütlesin siis kui see 39% tähendab, et "mitte ainult" vaid sisuliselt lihtsalt, et 39% kasutab muuhulgas - sel juhul ei saa sellest protsendist ka sisuliselt mitte mingisuguseid suuri järeldusi teha. just nagu sa kirjutad, et see võib olla vaid vaatamise ja kuulamise vahend. sellisel juhul võibolla on ta isegi mõnel juhul mugavam kui läpakas või näiteks lauaarvuti.

võrdluseks võib tuua, et isegi mina kasutan vahel harva KA nutitelefoni millegi muu jaoks kui helistamine seega ma peaksin sarnasele küsimusele vastates kuuluma jah vastanute hulka. reaalselt ma üritan igal vähimalgi võimalusel teha kõiksugune infotöötlus, vaatlus jne asi ära ikkagi arvutist