[jägaja]

Riigikontrolli auditist ilmnes, et üheksast analüüsitud tarkvaraarenduse projektist ebaõnnestus neli. See tähendab, et miljoneid maksnud arendusi ei suudetud läbi viia ettenähtud eelarvega, kokkulepitud ajaks ja vajaliku funktsionaalsusega.

Loe edasi Delfist

Riigikontrolli aruande saab alla laadida siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=14400&AuditId=2488

[190318]

See on hea, et tuleb rohkem fakte esile ammu teadaolevale Häda Orule.

[Dirty Harry]

See pealkiri siin on nii hea - Pau, sina või? Igaljuhul korralik klikimagnet, hea töö. Isegi algallikas on märksa leebem - "Riigikontroll hindas neli avaliku sektori tarkvaraarendust ebaõnnestunuks". Tõsi, siinne pealkiri on sealt artiklist pärit küll.

[Anisse]

kas kusagil on infot ka nende erinevate süsteemide arendusega tegelevate firmade kohta?

[laurx]

nortal, see soome asi..

eelnevalt lobistati oskusteave ministeeriumist välja ning otsustajad on poliitikud, mitte asjatundjad.

[jägaja]

SKAISi tegi ...???.. nimega ettevõte.

SKAIS2 arendasid aga Nortal ja Trinidad Wiseman (kuigi sellele uuele arendusele pretendeeris ka varasemalt SKAIS2 arendusega mitte hakkama saanud Tieto)

Siin on kirjeldatud SKAIS kronoloogiat, algusest tänapäevani https://tehnika.postimees.ee/6509716/uskumatu-skais2-arendustood-ahvardavad-kasvada-23-miljoni-euroni

Arendamise etappidest siin hulgaliselt artikleid. https://www.err.ee/683482/skais-i-arendamisel-labi-kukkunud-tieto-tahab-uuele-katsele-minna

[raudpits]

[Dirty Harry]

Miks te arendusfirmade nimesid otsite? Pigem tasub mõtelda, et kes oli tellija.

[laurx]

tellija juurest lobistati kompetents eelnevalt välja.

[Max Powers]

Enamus IT projektide puhul minnakse eelarvest ja tähtajast üle.

Loll clickbait pealkiri.

[Dirty Harry]

[laurx]

See on nii vana asi ju.. igast konsolideerimiste ja asjadega kaotati arendus ja progemine 10 aastat tagasi, lisaks ostsid pakkujad tellijate osakonnajuhid omale.

[kännuämmelg]

[laurx]

ma väidan, et nähti pikalt vaeva, et süsteem selliseks saada. tellija poolt pole absoluutselt mitte mingit pädevust ja pole vahet kas võetakse mingi konsultant kuskilt juurde või mitte, sest tellija tegelikult ei saa aru sellest, mida tal vaja on. tellijal puudub samamoodi vastutus st. ta saab endale loll olemist lubada ning mitte midagi ei järgne. endised progejad ja arendajad, kes algselt riigi palgal olid, liikusid loogilist rada pidi seda sama asja tegema pakkuja juurde kui tellija nad lahti laskis. otsustajad osteti üle (marek helm on hea näide). paralleeliks võiks võtta inderk sirgi, kes suuresti töötas välja esimese liiklusseaduse ning kui see valmis sai, hakkas selles seaduses auke otsima.

[Dirty Harry]

[kännuämmelg]

[laurx]

antud süsteem on sellisel kujul jätkusuutlik sest:

tellija saab jätkuvalt endale lubada loll olemist.
arendaja saab vigade paranduse eest regulaarselt raha.

win-win.

näide:
on vaja andmebaasi, kus ühes lahtris on kirjas inimese ees ja perenimi. eesti nimed on lihtsad: jaak juske, lea urb, mati kaal.. aga ühel hetkel hakkas meile lisanduma kodanikke nimedega mohammad-al-ibgir-mustafa-blabla.. vaja lahtrisse märke juurde tekitada.
saab kokku kutsuda projektirühma, seda juhtida , koosolekuid pidada jms.. 54k eur. miks? sest tellija ei näinud ette, et inimese nimi võib olla pikem.. asutuses kompetentsi andmebaasi muutmiseks pole.

[Dirty Harry]

Miks ma üldse siin sõna võtan - saan inimlikul tasandil täiesti aru sellest, et inimesed tahavad, et keerulistele probleemidele on lihtsad vastused. Et kui Õhtuleht kirjutab SKAIS2'st siis on must-valgelt kohe aru saada, et riik on loll ja kõik arendusega seotud ettevõtted ka. Laome aga kollasest ajakirjandusest läbikäinud kõrbenud konkursidel võitnud firmad üles - aga nad siis saavad!

Päriselus on asjad oluliselt keerulisemad. Olles ise ka arendustega kokku puutunud, ka mõnede nende põlastusväärt firmadega, siis on teisel pool lauda inimesed, kes nagu tegelikult ka tahavad, oskavad ja teevad. See ei ole nii, et on ainult rahahimu ja selle nimel lastakse tellija igal sammul üle. Ei ole, on palju jauramist enne seda kui arendaja üldse arvuti lahti teeb. Sest täiskasvanud inimesed tahavad tegelikult ka teha midagi head ja huvitavat. Nad tahavad, et nende vanaemad saaksid riigilt pinssi just sellesama SKAIS2 kaudu näiteks, nad tahavad, et e-riik töötaks.

Suured projektid ongi mahukad ning selle juhtimiseks peab olema tellija pool ikka väga palju kompetentsi. Riik pole aga tööandjana ahvatlev sest vähegi ajudega arenevad inimesed tahavad teha midagi, kus on ka kiirelt tulemust näha, mitte võidelda bürokraatiaga või selle biomassiga, mis ametnikemaailmast vastu vaatab.

Vot. Ja selle peale treida HV'sse klikimagneteid - natuke kurb hakkab. Võiks ju ikka proovida olla intelligentsem kui keskmine sopaleht.

EDIT: 54k andmebaasivälja tüübi muutmise jaoks võib olla täitsa reaalne hind, isegi odav. Sest khm... ma ei viitsi rohkem leierdada nagu katkine grammofoniplaat aga selles va pärismaailmas on jälle asjad keerulisemad. Andmebaas on üks tükk, rakendus teine, rakendusi on palju, seoseid veel enam. Kallis pole mitte see, et keegi teeb kusagil "alter table" vaid kogu loogika läbimõtlemine, tihti mitmes kohas andmevälja tüübi muutmine. Mõtled küll, et mis viga, see on ju üks käsk - ei ole. See on kogu ahela läbimõtlemine ja tegemine nii, et pärast ka onu Juulius enda asju teha saaks lisaks Muhhamedile.

Kui keegi tõesti tunneb, et maailmas on asjad valesti ja "nomiksnadometieiõpiraisk" siis soovitan HV's kommenteerimise asemel minna musta lamba ukse taha. Nad võtavad tegija ja targa inimese KOHE tööle ja maksavad 2-3 keskmist palka.

[laurx]

jätkuks. kuna kompetents on välja lobistatud ja otsustajad on poliitilised, ongi valdav pigem " poliitiline tahe" , sest eeldatav kompetent "ei tunne muud praktikat ning lähtub sisetundest ja teadmistest, mis aga omakorda on pigem poliitilised kui kompetentsed". paraku. kuna süsteem on valdavalt poliitikute poole kaldu, ei saagi kompetendid mõjule pääseda.

[kalvis]

Firmade süü seisneb põhimõtte "Patt on kollanokkadele nende raha alles jätta". Loomulikult oli tellija loll kui lauajalg ning eriti lollid maksid endid segaseks, seejuures mõnel juhtumil ei saadud vastu isegi töötavat süsteemi!
Riigikontroll tegi tänuväärset tööd. Kas aga vigadest õpitakse, vaevalt. Sest asutusi juhivad poliitikud, nemad ei tea andmebaasidest ja IT-st suurt mitte midagi. Ja veel hullem, tihti on just juhtpoliitiku enda seljataga lobistist IT firma siis ollakse eriti heldekäelised raha vasakule viskama.
Kui aga vigadest õpitakse, tuleks ebaõnnestunud IT projektide juhid lahti lasta. On keegi kuulnud ühestkist? Vaid üks härra kiirelt lahkus SCAIS2 puhul parematele jahimaadele aga loomulikult oli ta enda jutu järgi puhas kui prillikivi.

[laurx]

Vastutav vahetab enne töökohta..

[H_K]

Võhikuna on auditi tulemusele keeruline hinnangut anda, sest puudub taustsüsteem võrdluseks, kuipalju tavaliselt keerulistest it-lahendustest õnnestub, ei ületa eelarvet jne. Teab keegi palju erasektoris sarnaste projektide õnnestumise suhe on. Meediat jälgides, isegi suured nagu Microsoft või Google ei õnnestu sugugi mitte kõigis oma ettevõtmistes, kuigi kompetentsi võiks neil olla.
Sama teema on ka riigiettevõtlusega tervikuna, kus me maksumaksjatena eeldame 100% õnnestumist, kuigi mujal nagu erasektoris ei eksisteeri kunagi 100% edu ja õnnestumist, mõned kõvemad ettevõtjad on elanud üle mitmeid suuri pankrotte ja ebaõnnestumisi, enne kui õnnestuvad.

Etteheide, et tellija on loll, seepärast tõmmatakse kott pähe, raha võetakse ära ja tulemust ei ole ega tule võib olla tõsi, aga see teadmine ei aita kuidagi edasi, ei ole reaalne, et iga riigi 1000 it lahenduse jaoks peaksime igas 1000-s asutuses pidama palgal kompetentsi ainult põhjusel, et oskaks korra kümnendis õige lähteülesande-hanke koostada - see oleks veel suurem raiskamine.
Võrdleks arusaadavuse huvides it-lahenduse tellimist maja ehitusega, ka majaehituses on enamik tellijaid "lollid". Reeglina tahtes ette võtta nii keerukat ettevõtmist kui maja ehitamine, ei torma ka loll inimene esimese asjana ehitajat otsima, vaid otsib arhitekti-projekteerijat, kes tellija tahtmised-vajadused vormib projektiks, projekt omakorda on aluseks ehitajale. Saab ka otse, kohe ehitaja poole pöörduda, mitmed ehitusfirmad on nõus kõik selle projekteerimisejama ka oma õlule võtma, kui ainult raha neile viid, aga sel juhul on rõhk odavalt ehitamisel, marginali maksimeerimisel ja see disaini-koostöö osa on rohkem möödaminnes. Tellija saab maja moodi asja, kus nagu on kõik need katused, uksed-aknad olemas aga siiski mitte päris see mida tellija ette kujutas. Hullemal juhul ei tarvitse selline maja elamiseks sobidagi, aga tööd on tehtud, raha on raisatud.

Kas ei oleks IT-arenduste puhul, eriti keerulisemate unikaalsete lahenduste puhul mõistlik, süsteemi disaini-arhitektuuri välja mõtlemine eraldada süsteemi ehitamisest. Ideaalis võiks need olla erinevad tegijad, nii nagu ehituses enne tellitakse projekt ja alles seejärel ehitus, mitte ei jookse riigiasutused esimese asjana merko ja nordeconi ukse taha, kui vaja uus maja ehitada või maanteejupp - enne joostakse projekteerijate ukse taha, eks aitaks vajaliku välja mõelda ja projektiks vormistada.
IT-lahenduse puhul võib samuti projekteerija järelvalve olla see, kes koodijatele oskab seletada, mida ja miks koodi-funktsionaalsustjuppi vaja on.

[Mnator]

[softis]

Omast kogemusest tean, et kui arendajale piisavalt finantsi ei võimaldata ja ka veidi mugavust lubatakse, on tulemuseks päris ebamugav lahendus, mis ei motiveeri kasutama. Ei kasutusmugavuselt ega kiiruselt. Mis siis, et lähteülesanne väga hästi ära selgitati ja kõik pooled eesmärgist aru said.

[jägaja]

Tänasest päevalehest saame lugeda, kuidas e-riik toimib.