Avaleht
uus teema   vasta Uudised »  Varia »  Saksa linnad saavad Skeletoni superkondensaatoritega trammid märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 26.08.2019 15:40:50 Saksa linnad saavad Skeletoni superkondensaatoritega trammid vasta tsitaadiga


Eesti päritolu Euroopa turuliider superkondensaatorite ja energiasalvestussüsteemide tootmises Skeleton Technologies võitis hanke superkondensaatoritel põhinevate energiasalvetusüsteemide tarneks 114 Škoda trammile Mannheimi, Heidelbergi ja Ludwigshafeni linnades.

Superkondensaatoritel põhinev süsteem talletab trammide pidurdusenergia ja kasutab seda kiirenduseks, säästes energiat ja vähendades CO2 emissoone ning kulusid. Superkondensaatorid sobivad ideaalselt pidurdusenergia salvestamiseks, sest on täislaetavad kõigest mõne sekundiga ning on märksa kõrgema efektiivsusega ja pikema elueaga kui liitiumioonakud.

Loe edasi: https://www.am.ee/Superkondensaatoritega-trammid

Vaata ka: https://www.skeletontech.com/

_________________
NordVPN tarkvara nüüd soodsamalt
HV valuutakalkulaator
Kommentaarid: 461 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 12 :: 7 :: 356
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
entr0cks
HV kasutaja
entr0cks

liitunud: 01.08.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 27.08.2019 09:14:27 vasta tsitaadiga

Kunagine huvitav video sellest firmast ja mõttest:
Spoiler Spoiler Spoiler

_________________
VULTR - proovimiseks $100 krediiti - igasugu serveri/pilve teenuseid, üldiselt suhteliselt parem jõudlus
Kommentaarid: 6 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 5
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 28.08.2019 09:36:48 vasta tsitaadiga

Siiski on tegemist osava lobitööga!
Tramm saaks alati pidurdusenergia võrku tagasi anda, lihtsalt paljud tootjad ei viitsi oma trammiajameid arendada. Superkondensaatorisse saab ka salvestada aga see on tehnoloogiliselt kallim, kuna konded ise on kallid (inverterlahendus on palju odavam, nõuab vaid juhitavaid transistore ja kontrollerprogrammi).
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
arnis
HV veteran
arnis

liitunud: 18.07.2004




sõnum 29.08.2019 10:38:37 vasta tsitaadiga

No nii võiks arvata tõesti, aga ka minu algsed elektrotehnilised teadmised ütlevad, et niivõrd lihtne see ka ei ole.
Lugesin veidikene juurde. Näiteks:

The problem is that, in general, the electricity needs to be reused right away. Subway systems can send it out onto the third rail, and if another train is nearby it can use the energy to help it accelerate. But if no other train is ready to tap into that power, it is essentially lost.


Põhimõtteliselt võiks kondensaatorpuhvreid trammi elektrisüsteemi lisada, kuid seal vahel on jälle kasutegur - pigem hoida
otse pardal, püüdmaks kinni nii palju kui võimalik.
Lisaks rekupereeritud energia kasutamisele, tõuseb üldine kasutegur sellest, et järgmisel kiirendamisel piikvõimsust võib madalamal hoida,
tõstes omakorda trammivõrgu pinge kvaliteeti ja suurendes tarbitava energia kasutegurit.

Ja kui veel veidi fantaseerida, siis võibolla aitab pardakondensaator pikendada ka pantograafi eluiga - nii kui üleval takistus tõuseb (sädelemine vms)
saab vajalikku energiat pardalt (väiksem takistus). Väiksem sädelemine on jällegi tervislik võrgule, vähem jubedat müra, mida sädelus tekitab.

Las teevad pilootprojekti ära - siis on kõik selge, mis muutub ja kas majanduslikult ja jalajälje suurusega on tehtud õige samm.

Keda huvitav kui palju energiat, siis umbes nii, et kui tramm pidurdam 50-st 0-li, siis on võimalik püütut energiaga kiirendada järgmises peatuses 0-st 25-ni.
Teoreetiliselt veidi rohkem, aga rusika järgi umbes niipalju.
Sama laieneb rongidele.

https://www.researchgate.net/publication/330326454_Recuperation_of_Regenerative_Braking_Energy_in_Electric_Rail_Transit_Systems
Kommentaarid: 120 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 117
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
satik
HV vaatleja

liitunud: 31.10.2004




sõnum 29.08.2019 15:16:40 vasta tsitaadiga

arnis kirjutas:

Keda huvitav kui palju energiat, siis umbes nii, et kui tramm pidurdam 50-st 0-li, siis on võimalik püütut energiaga kiirendada järgmises peatuses 0-st 25-ni.
Teoreetiliselt veidi rohkem, aga rusika järgi umbes niipalju.

Kiirelt puusalt arvutades pakuks, et veidike rohkemgi. Eeldab, et tramm sõidab siledal maal.
Väga jämedalt pakun, et pidurdusenergiat suudetakse kondekani edastada 0,8se kasuteguriga. Võtame kondekate enda kasuteguriks 0,95. Tegelikult peaks olema parem. Kondekast edasiliikumiseks kasutegur kah kuskil 0,8. Numbrid puusalt, kuid kokku tuleb kogu ahela kasutegur ca 0,6. E=m*v2 --> Saame et ca 39 km/h saab kiirendada salvestatud energiaga.
Muidugi küsimus on ku suure on salvesti mahtuvus? Seda ma tekstis ei näinud. Tramm vast kaalub kuskil 20-30 tonni vahelpeal. Teades mahtuvust saaks välja arvutada, et kas täis laaditud kondekatest on üldse piisavalt energiat, et kiirendada 39 km/h.
Kommentaarid: 2 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 2
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 30.08.2019 11:01:40 vasta tsitaadiga

Üldiselt kulude kohta pantograaf versus superkondekas paneb pantograaf pika puuga kondele ära. Kasutegur peaks mõlemal versioonil enam-vähem sama olema.
Aga jah, las katsetavad.
TLV superkondekaga bussidelt tuli üllatusega Tallinnast tagasiside, et ilge jama asi on just see superkonde, hooldust teeb vaid tootjafirma ja pidi ülikirves olema. Nüüd ei taha Tallinna autobussipark enam kuuldagi neist superkondedega bussidest, gaasibussi hooldust saavad nad ka ise teha ja kõik kokku kulud oluliselt soodsamad.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
tahanteada
Lõuapoolik
Lõuapoolik

liitunud: 04.04.2003




sõnum 31.08.2019 09:01:46 vasta tsitaadiga

kalvis kirjutas:
Üldiselt kulude kohta pantograaf versus superkondekas paneb pantograaf pika puuga kondele ära. Kasutegur peaks mõlemal versioonil enam-vähem sama olema.
Aga jah, las katsetavad.
TLV superkondekaga bussidelt tuli üllatusega Tallinnast tagasiside, et ilge jama asi on just see superkonde, hooldust teeb vaid tootjafirma ja pidi ülikirves olema. Nüüd ei taha Tallinna autobussipark enam kuuldagi neist superkondedega bussidest, gaasibussi hooldust saavad nad ka ise teha ja kõik kokku kulud oluliselt soodsamad.

Olen superkondensaatori omanik icon_cool.gif ning ka selle pidev kasutaja ja seega võin öelda, et sinu hutt superkondensaatorite kohta - lendab ikka kõvasti võssa.
1. Seda enam, et see salapärane "pantokraator" on kasutatav ainult seal kus on olemas õhu-kontaktliinid.
Superkondensaatorit saad aga kasutada suvalises kohas: metsas, põllul, kiirteel - jne. kohtades kus kontakt-õhuliine olemas pole ja milleks pole ka mitte mingit vajadust.

2. superkondensaatori eelis ei ole tegelikult energia salvestamine.
Superkondensatori tegelik eelis on hoopis see, et ta annab Võimsa Stardiabi ning võtab mootori käivitusenergia enda kanda.
---------------
Kasutan ise superkondensaatorit pere sõiduautos üle aasta ja ei tule pähegi enam autot käivitada ilma superkondensaatori käivitusabita.
Eks jah, kergelt tüütu lisategevus on - aga kui teada kui superhea tulemuse see jällegi annab, siis pole probleemi need paar lisaliigutust ära teha. icon_cool.gif
- autos on 1kW starter (elektrimootor).
- kui kasutan ainult akut, siis on pinge starteril nii 10,8V-11,5V.

- kui aga kasutan lisaks superkondensaatorit:
- siis on see pinge kogu aeg vahemikus: 12V-12,5V.
Seega, selle pinge juures on starteri kui elektrimootori töövõime kõige suurem ning starterimähist läbiv vool kõige väiksem.

PS: Ja veel, olen sellel suvel oma superkondensaatoriga andnud Stardiabi kolmele mittekäivitavale autole. Ja vedas lõdvalt tööle ka sellise auto mille akupinge jääk oli 9V.
Kommentaarid: 284 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 11 :: 211
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 31.08.2019 09:19:02 vasta tsitaadiga

Pikk jutt, sitt jutt.
Olen Skeletoni tegelastega kohtunud ja peale 10 minutit tunnistasid nad ka ise, et superkonde on suht kallis lahendus. Tal on siiski oma nish olemas, autotranspordis pidurdusenergia salvestamiseks. Aga trammidel on pantograaf lahendus oluliselt soodsam.
Tegelt oli probleem TLT ju busside kogukompotis - ainult selle firma spetsialist võib bussidele überkallist hooldust teha. Ja TLT endal puudub igasugune pädevus seda teha, neil polegi valikut. Lihtsalt TLT sai kooliraha kätte ja edaspidi nad superkondekaga transporti ei osta.

Kiirendamisel-pidurdamisel läbib ikka üks ja sama vool mootori mähist. Kuigi superkondega variandil on pantograafi vool väiksem siis pantograafil pole mingi probleem ka kordades suuremaid voole lühiajaliselt läbi lasta. Juhtme ristlõike suurendamine pantograafis on tühine kulu võrreldes superkonde hinnaga.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
MTI
HV vaatleja

liitunud: 31.05.2004




sõnum 31.08.2019 13:19:47 vasta tsitaadiga

Tehnilise lahendusena ei pruugi see kõige parem variant olla. Ma kipun arvama, et see projekt võib olla ka subsideeritud mõnest tehnoloogiasiirde programmist. Toodete testimine reaalsetes rakendustes. Eesmärk on püsida tootearenduses ja tehnoloogias teistest ees. See on ka põhjus, miks Skeleton Saksamaale kolis. Mastaabid on teised. Hoian Skeletonile pöialt.
Kommentaarid: 28 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 28
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
arnis
HV veteran
arnis

liitunud: 18.07.2004




sõnum 01.09.2019 19:07:25 vasta tsitaadiga

Kuidagi nihverdate mööda sellest, mis ma mainisin eelmises postis.
Tramm-rong küll võib võrku energia anda, aga liiga suure tõenäosusega lendab see soojusena sealt välja, ehk siis täiesti mõttetu.
Kuniks pole kellelgi jagata infot, kui suur osakaal reaalselt võrku tagasi saadetud särtsust ära kasutatakse, siis vaikimisi eeldame 0%.
Seega konde lahendus on hetkel ainukene päris lahendus.

Superkonde sõiduautol on lahe, aga tarbetu. 99,9+% autodest saavad hakkama ilma.
Piisab suurest AGM akust või kui väga hulluks minna, siis LiFePO4 keemia saab ka väikese pingelanguga hakkama.

_________________
Teen kodudes elektriasju korda. 36€/h. Anna murest märku.
Ooteajad väiketööd nädala jooksul, päev+ tööd kuu jooksul.
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Kommentaarid: 120 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 117
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 02.09.2019 09:20:13 vasta tsitaadiga

Ära soga vett.
Tramm-rong genereerib sama kasuteguriga (0,8) võrku tagasi kui superkondekasse.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Renka
HV Guru
Renka

liitunud: 31.03.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 02.09.2019 10:44:37 vasta tsitaadiga

kalvis, ja võrgus läheb see kuhu? Võrgus kadusid ei ole?
_________________
There is no place like 127.0.0.1
Kommentaarid: 71 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 1 :: 61
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 02.09.2019 11:11:38 vasta tsitaadiga

Võrgu kadu on "tühine" võrreldes pooljuhtelementide 0,8 kasuteguriga.
Muuseas esimene tramm-rong juba sama kontaktvõrgu alal tarbib selle energia ära ja nii võib isegi juhtuda, et võrgu kaod vähenevad.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
arnis
HV veteran
arnis

liitunud: 18.07.2004




sõnum 02.09.2019 12:34:51 vasta tsitaadiga

kalvis, sa vist ikkagi ei süvenenud.
Kui võrku suruda särtsu, siis võrgupinge tõuseb. Kui lähedal keegi seda särtsu ära ei kasuta (trammi/rongi elektrivõrgus ei olegi teisi suurtarbijaid kui trammid/rongid) siis võrgupinge tõuseb meeletult.
Et midagi maha ei põletataks, siis on olemas takistid, mis selle säraka lihtsalt soojuseks teevad. Ja nõnda reaalselt juhtubki. Suur enamus läheb soojuseks.

Mu postituse lõpus oli link, loe see dokument läbi. Seal on ilusti ära seletatud, kuidas üritati seda ravida. Kahe rongi sünkroonne aeglustus ja kiirendus ühes peatuses jne.
Kommentaarid: 120 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 117
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 03.09.2019 14:48:49 vasta tsitaadiga

Esimene pool on natukene õige. Ka ei tõuse pinge meeletult vaid ainult niipalju kui vaja (depends, ehk mõni % nimipingest) Selle takisti jutuga panid villast. Soojuseks peaaegu ei lähe midagi, kuna trammi juhtme takistus on kaduvväike (arvutustes võib juhtme kao jätta arvestamatta ja lähtutakse vaid pooljuhtelementide kaost) - peamine kadu on pooljuhtelementidel.
Lühidalt - mistahes energiat tootev seade surub võrku oma energia ja pinge küll tõuseb aga vähe (mõni %)
Mida väiksem on takistus, seda parem (seda vähem ka pinge tõuseb), seda väiksemad on kaod võrku andmisel. Kuna kontaktvõrgu enda juhtme takistus on peaaegu nullilähedane siis pole seal kadusi. Kokkuvõttes, kuna mistahes trammivõrgus on kogu aeg enamus seadmeid tarbimises siis on takistus lähima tarbimisega tramminini olematu - eriti veel kui tahad võrrelda elektri teekonnaga Narva - ... - tarbiv tramm siis kõige suurem kadu on pooljuht elementidel, järgmisena Narvast kuni trammivõrguni ja trammivõrgu enda kadu on viimasel kohal (siiski suurte voolude korral kontaktliinil kadu on). Tagasiandmisel on peakadu pooljuhtelementidel ja protsendi murdosa siis kontaktvõrgus.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
arnis
HV veteran
arnis

liitunud: 18.07.2004




sõnum 05.09.2019 19:42:46 vasta tsitaadiga

Milline "lähim seade" trammivõrgus neelab 10 sekundi jooksul 600-800kW elektrit küsin ma nüüd sinult enne kui sean su elektriteadmised kahtluse alla.
Jutt käib siis umbes 2kWh-st elektrist.
Kommentaarid: 120 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 117
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
kalvis
Kreisi kasutaja

liitunud: 20.10.2009




sõnum 08.09.2019 08:24:05 vasta tsitaadiga

Lähim seade on loomulikult teine tramm. Ole mureta - liinide ristlõiked on ikka trammivõrgus tehtud sellisele energiale, sealhulgas ka trafod. Nii kiirendades kui pidurdades liigub enam-vähem sama vool kontaktvõrgus.
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
arnis
HV veteran
arnis

liitunud: 18.07.2004




sõnum 09.09.2019 14:32:35 vasta tsitaadiga

Ja kuhu see tramm 2kWh paneb? Kas sa tõesti arvad, et trammid töötavad paaris?
_________________
Teen kodudes elektriasju korda. 36€/h. Anna murest märku.
Ooteajad väiketööd nädala jooksul, päev+ tööd kuu jooksul.
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused.
Kommentaarid: 120 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 117
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
new1
HV kasutaja

liitunud: 02.06.2007




sõnum 09.09.2019 19:04:38 vasta tsitaadiga

Mismoodi see trammiliin üldse lahendatud on, st kas seal üleval jookseb tavaline vahelduvpinge otse mingisugusest trafost ja on elektrivõrguga samal põhimõttel ühendatud nagu majapidamiste alajaamad? Kui nii siis läheks pidurdusel tekkiv energia otse üldvõrku ja kasvõi narva generaatorini välja kui vaja ja jaguneks kõigi tarbijate vahel ära. Kui seal sarve otsas olev pinge on aga üldvõrgust lahti, näiteks hoopis alaldatud pinge läbi dioodide, sel juhul tõesti trammi pidurdamise hetkel tekkivale suurele võimsusele peaks just samal hetkel vastama piisaval määral tarbimist kas siis näiteks ala 10-ne trammi tavalisel sõidukiirusel(pakun puusalt) või siis just samal hetkel kiirendav tramm peaks teisel pool kuskil olema. Aga tegelikult isegi siis saaks selle energia üldvõrku suunata, kuigi üsna kuluka lahendusega ilmselt tegu samamoodi, ent ehk siiski võibolla odavam kui superkondekad, nõnda siis, et oletame et trammiliini pinge ma ei tea 10kV näiteks, nüüd istuks kuskil liinil DC to AC muundur, mis mõõdaks liinil pinget. Kui üle 10.5kV näiteks, siis hakkaks üldvõrku suunama energiat ja oleks asi ka selles suhtes lahendatud.
Kommentaarid: 8 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 8
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ahoioi
HV kasutaja

liitunud: 22.11.2017




sõnum 09.09.2019 22:47:01 vasta tsitaadiga

Netist leidsin, et 600V alalist, mõnedes riikides 825V. Alajaamade toide on muidugi kõrgepingega.
Kommentaarid: 1 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 1
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 30.09.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 03.11.2020 00:10:22 vasta tsitaadiga

https://www.aripaev.ee/uudised/2020/11/03/skeleton-kaasas-euroopa-tippettevotjatelt-41-miljonit-eurot icon_eek.gif thumbs_up.gif
_________________
NordVPN tarkvara nüüd soodsamalt
HV valuutakalkulaator
Kommentaarid: 461 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 12 :: 7 :: 356
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Uudised »  Varia »  Saksa linnad saavad Skeletoni superkondensaatoritega trammid
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.