[Tanel]

Valitsus kiitis heaks raamatupidamise seaduse eelnõu muudatused, millega riigi raamatupidamine läheb 1. juulist täielikult üle e-arvetele.

E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64% PDF-arvetena ja 17% paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83% arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi. E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad.

Loe edasi: http://www.ituudised.ee/uudised/2019/01/11/riik-laheb-1-juulist-ule-vaid-e-arvetele-?

[Mnator]

ja puukfirmad rõõmustavad
loodetavasti on selleks ajaks ka kõigil riigi asutustel ka reaalselt e-kontod mõne puukfirma kaudu TÖÖTAV, seni päris kõigil pole + muudki segadused

[Tanel]

[mahno]

Kord te tahate vähem ametnikke, siis et asjad juhtuks kiiremini ja kui midagi selles suunas tehakse, hakkab kriitika.

Vaatab sedapidi, et kui riik e-arvetega kriitilise massi saavutab, tuleb ka muu majadus järele ja lõpuks võidavad kõik.

[jjk]

Üks tuttav ettevõtja teavitas juba oma riigiasutustest kliente, et iga e-arve väljastamine maksab 5€ + käibemaks. PDF arved on jätkuvalt tasuta.

[napoleon]

Pisematel firmadel, kelle infosüsteem ei ole liidestatud e-arvete saatmise süsteemiga ja võib-olla polegi väga lihtsalt liidestatav, saab see muidugi paras PITA olema.

[Tanel]

[Mnator]

tegelikult mingit säästu ei ole
paberarvete ärakaotamine on nagu on aga pdf-arved või e-arved pole tegelikult vahet - ametnikke tegelemas samapalju, üle kontrollima ja lahterdama peavad ühtemoodi

[Naabrivana]

Sel asjal on üks pool veel. Nt ma teen allasutusele arve, siis ma pean selle ikkagi saatma allasutusele, mis pole selle süsteemiga liitunud ja mida ei saagi liita. Saadan arve sinna, seal kiidetakse heaks ehk öeldaks, et olen osutanud selle teenuse ja nüüd läheb see arve paber kandjal või PDF-ina raamatupidamisse.

[Renka]

[napoleon]

Renka, paljud pisemad kasutavad sellist vinget raamatupidamistarkvara nagu excel, mõnel edevamal on selle kõrval ka põlveotsas nikerdatud access.
Mõnel pole üldse midagi, oma igakuised tsd ja km deklarid arvutavad näppude peal kokku ja majandusaasta lõpus viivad oma arved/tšekid kilekotiga raamatupidajale kes siis majandusaasta aruande kokku paneb.

[Renka]

napoleon, ja sa arvad, et need pisemad teevad riigile arveid millegi eest?

PS! eriti väikeste jaoks on e-arveldaja olemas. 5€/kuus (1. aasta täiesti tasuta) ja kõik vajalik raamatupidamiseks on olemas. Või siis mõne erafirma raamatupidamis tarkvara pakett 10€/kuus. No ei näe probleemi siin nagu.

Ja kordan veelkord üle - kui sa teed riigile arveid siis sul tõenäoliselt ei ole ikka niivõrd väike ettevõtmine, et saaksid oma raamatupidamise Excelis tehtud.

[Mnator]

lisaks on paljudel siiski ka vanemad versioonid raamatupidamistakvarast ja versiooniuuendus on lisakulu, mida teha ei soovita
ja on veel raamatupidamise sisseostmine teenusena, kus näiteks minu silmis poleks mõeldav, et arve tegemiseks/saatmiseks pead raamatupidajat suvaajal taga otsima hakkama
Renka sa miskipärast ei soovi pisifirmasid üldse firmadeks pidada??? Teevad ikka küll riigiasutustele tööd ja järelikult ka arveid....

[Renka]

Miks ma ei soovi? Opereerin isegi ühte sellist. Aga isegi mul on SaaS raamatupidamistarkvara kasutusel. Ja ma ei saa aru mis see reaalne probleem on millega need pisifirmad nüüd hakkama ei peaks saama.

Tundub lihtsalt ühe tavapärase väljamõeldud probleemina, et saaks mingi uuenduse üle ilkuda.
Kusjuures need kes riigiga arveldavad peaksid minuteada juba tükk aega teadma, et selles suunas see e-arve majandus liigub. Minuteada üteldi see selgelt ammu juba välja. Aastaid on see süsteem toiminud ka minuteada juba.

[Mnator]

Teada on muidugi. Ja kasutusele see uus kord läheb, ehki üle kivide-kändude nagu meie banaanias tavaks.
Ja lausa ilmtingimata ei pea mingi supermoodne raamatupidamistarkvara firmas ostetud olema, saab ka ilma hea pingutuse korral.
Aga kas sa seda ka oled viitsinud teatavaks võtta, et alguses plaaniti asja hulga inimlikumalt? Ilma puukfirmadeta. Ent need keerasid asja neile ülikasumlikuks äriks, koos pankadega kehtestasid korra, et ilma nendeta asi ei tööta.

[LKits]

Mis juhtub, kui riik ei aksepteeri sobival kujul arvet, aga pärast väljastaja pöördub kohtusse, et arve väljastatud aga maksmata?
Välismaa juriidilised kehad hakkavad samuti e-arveid väljastama?

Hetkel tundub, et riik jääb ilma nii mõnestki teenusepakkujast.


Renka, võimalus ei ole kohustus.

[napoleon]

LKits, riigil on rohkem vahendeid kui erafirmal. Kui see seadusesse kirjutatakse, siis nii on. Kui erafirma ütleks, et aktsepteerib ainult e-arvet, siis oleks teine teema ja saaks tõesti lihtsasti kohtus võidu.
Aga pisematest teenusepakkujatest võib riik ilma jääda küll, eriti maakohtades võib see neil valusalt tunda anda.

[LKits]

Et siis kirjutatakse ümber ka vastavad EL õigusaktid?

Igal juhul - üldises pildis pooldan e-arveid, kuid taolisel nõutud kujul mitte.

[mahno]

Riik on tegelikult atraktiivne klient. Kui lepingusse saad, siis on tihti kogused suured ja leping kehtib ka tihti 3 aastat. Kõikide vähe suuremate tehingute taga on lepingud ja kui lepingus on sinu kohustusena kirjas, et arve tuleb esitada E-arvena, siis vaevalt sa kuskil kohtus õigust saad, kui E-arve esitamata.

Ja lõppude lõpuks - sa ei pea ju müüma, kui sulle kasulik ei ole. E-arve kulu on täpselt sama kulu, kui iga teine ärikulu.

Mis puudutab teemat E-arve 5 euri - minu mäletamist mööda oli vist elisa, kes proovis paberarve eest kliendilt mingit raha küsida ja kaotas vaidluse? Ma näen siin umbes analoogset olukorda. Muidugi keegi ei keela seda 5 eurot kauba hinna sisse peita.

Ja mine proovi näiteks bauhofile midagi müüa mittemasintöödeldavate dokumentidega - sa lihtsalt ei pääse löögile.

E-arve standard on ju avalik, mismoodi saab juhtuda, et seda ei aktsepteerita? Va juhul, kui sa vigase arve esitad. Siis saab ilmselt sama mis praegu, kui sa vigase paberarve esitad - palutakse korda teha.

Väikeettevõtja ilmselt pole näinud mõne suurfirma arveldamise süsteemi. Välismaa mõni suurettevõte on ehitanud igati ägeda raketi alates sellest, et automaatsööduga skännerid tõmbavad paberarveid sisse, tehakse OCR, töödeldakse ja saadetakse baasi. Kas tundub aastal 2019, et riik peaks sama tegema - selle asemel, et müüja süsteem (mis töötleb nagunii andmeid struktureeritud digikujul) sülitab need välja ja ostja süsteem tõmbab sisse? Tegelikult ilmselt suudab ka excel e-arve väljastada.

[LKits]

Ei ole päris nii, et kui lepingus kirjas, siis pead aksepteerima.
Võid kirjutada lepingusse ka, et aksepteeritud on ainult paberil allkirjad, aga seaduse silmis on digi- ja füüsiline allkiri võrdsed ja mõlemad aksepteeritud.
Samuti võib tööandja öelda, et kui soovid palka, siis pangakontole, aga töötaja võib nõuda ka palka sularahas ning tööandjal on kohustus seda maksta.

Ning ütlen veelkord - mul ei ole e-arve vastu midagi - see on igati oodatud lahendus.
Ei ole meeltmööda kohustuse pealesurumine - võimalus on teine teema.

PS: Kuna PDF võimaldab ka XML kujul andmeid kaasa pakkida, siis miks ei võiks olla "e-arve" ka inimesele loetaval kujul (PDF, vektorfail?) olemas ning siis "arvutile loetav kuju" (XML vormingus andmed) seal sees?

[mahno]

No päris nii ka ei ole. See samaväärsuse jutt on pädev nii kaua, kui see tuleb mingist õigusaktist.

Leping on midagi muud. Kui kokkuleppele ei saa, siis ei maksa lepingut allkirjastada ja tehing jääb ära. Lepingule alla kirjutades võtad endale teise osapoole ees konkreetsed kohustused, mis tulevad ka täita pärast. Lepingu aluseks on osapoolte nõusolek.

Pealesurumise loogika on väga lihtne - ka riigi jaoks on e-arve süsteemi loomine ja ülalhoid kulu. Nii kaua, kui e-arve ja paberarve kõrvuti käibivad, läheb süsteem lihtsustatult vaadates hoopis kallimaks, sest pead ühe süsteemi juurde tegema, aga vana kinni panna ei saa.

PDF sees andmete saatmisel pole erilist mõtet, sest keegi ei kavatse neid arveid iial lugema hakata - kogu protseduurika käib kuskil infosüsteemis, mis renderdab su XML-i. Kogu muu PDF on puhas ballast. Muide - võit tuleb ka tööprotsessi mõttes - iga paber/pdf arve on oma paigutuselt erinev ja neid töödelda ei ole seetõttu kuigi mugav. Mõtle või bensiinijaama tsekkidele - eri kettidel on nagu siga ja kägu. Infosüsteem renderdab sul kõik arved ühel kujul, nii et inimesel on sealt andmete leidmine palju kiirem ja veavabam.

[LKits]

PDF ongi inimloetaval kujul "ballast", mis on nii mõnelegi ametnikule vajalik, s.h saatjale.
Visuaalselt on ilmselgelt kõik arved erineval kujul, kuid XML vorming PDF konteinerile liidetuna lahendaks selle olukorra.

Igatahes, eks näis, kuidas olukord lahene - tõenäoliselt lükatakse seda kuupäeva edasi.

[mahno]

Eee....mida sa täpselt seal vaatad? Sa vaatad arvet ju enda infosüsteemist, mitte ei trüki pdf-i välja? Ja ametnik vaatab oma infosüsteemist. Saatmine võiks ju toimuda automaatselt, mitte sa ei lae seda käsitsi.

[LKits]

Ainult sellisel juhul, kui ühtse infosüsteemiga on liitunud kõik osapooled, s.h EL / välisriikides asuvad teenusepakkujad. Seda tahaks juba näha.
Teistel juhtudel saadetakse PDF arveid e-postiga edasi.

[Mnator]

algne kava nägi ette xml ja pdf failide saatmise n.ö. parallelvõimalusena arva vastuvõtjale --- kui tahab, siis töötleb xml faili nii automaatselt kui suudab; kui tahab, siis töötleb pdf faili nagu tahab
e-maili lisana saab ju vabalt panna mõlemad
ent selle lahenduse puhul jäävad puukfirmad enamikel juhtudel vahelt välja ja seda soovitakse seadusega tõkestada