[[raVen]]

• Koduleht: https://scorn-game.com/
• Arendaja: Ebb Software
• Väljaandja: Kepler Interactive
• Väljalaske kuupäev: 14.10.2022
• Mootor: Unreal Engine 4
• Žanr: Survival horror, adventure
• Pood: https://store.steampowered.com/app/698670/Scorn/

H. R. Gigeri ja Zdzisław Beksiński kunstist inspireeritud õudusmäng, mida Serbia stuudio Ebb Software on künklikult arendanud juba aastast 2014 ja mis nüüd lõpuks lettidele jõudis.
Mängu sisu ja mõte on, et mängija visatakse midagi seletamata iluskoledasse maailma, mis on täis erinevaid mõistatusi. Et asi päris walking simulator poleks, on sisse toodud pisut
vaenlaseid ja mõned orgaanilised relvad, aga see on pigem väike osa mängust, millega arvustajad väga rahul pole - võitlemine olevat kohmakas ja mäng võiks täiesti ilma olla, et
lihtsalt visuaali ja mõistatusi nautida.

Hinnalipik on üsna kõrge väidetavalt 4-tunnise mängu kohta - hetkel Steamis 36€ tavaversioon ja 45€ Deluxe versioon, mis tõenäoliselt sisaldab 192-leheküljelist artbooki ja soundtracki.
Kuna ma ise veel mänginud ei ole, lisan siia ühe välismaise videoülevaate:

Spoiler

Link

[Dj-E]

Üle 15min ei jaksanud seda jura mängida.

[bugbrake]

Üle pikka aja midagi väga omalaadset ja teistsugust. Korralik kunstiteos
Mäng nõuab keskendumist, rahuliku uurivat kulgemist ja siis ei lähe relvi/võitlemist praktiliselt üldse vaja. Mängus on vihjeid kuidas vastastega tegeleda.
Natukene rohkem süvenemist ning on seal ikka päris palju vaatamist ja avastamist.

[ahvilõust]

Boss oli eriline tra rsk. 7 korda jamasin sellega. Üldse mängu disain selline, et võimalikult palju mängija aega raisata. Bossul oli mitu faasi mida pidin igakord uuesti läbi tegema ja ei saanud skippida. Kõik need aeglased tseenid uuesti ja uuesti. Terve mäng selline, et vahi hästi palju korduvaid unskippable animatsioone, et mäng kunstlikkult pikkaks venitada. Isegi kui sul puudub midagi, nad ikkagi mängivad animatsiooni. Puzzled sellised lihtsad aga pikad, et jälle mängu pikemaks venitada. Võitlus aeglane ja kohmakas. Täpselt niimoodi häälestatud ja ajastatud, et võimalikult pinda käiks. Oi relv ei tööta peab ootama kuni jälle käib. Milline fucking hunnik sitta disain, täielik okse. Graafika jah oli alguses huvitav, vahtisin igat objekti pikalt. Aga suht varsti hakkas kõik korduma ja neid low textuure lähedalt vahtida nagu nii ei kannata. Level disain ka täis nähtamatuid seinu. Ja tegelane ei oska hüpata ega kükitada. Nii ,et kohad kust saaks igaüks pikka sammuga üle astuda, peab siin ringiga minema. Siuke odava indi mängu maiguga, nats parema graafikaga.

Horrori poolest on üks suur 0. Stoorid pole. Tegevus on whatever. Lõpp on whatever kuubis. Leveldisain ja graafika muutus ka kiiresti igavaks. Ühes kohas pidin chekpointist alustama ja mul polnud põrmu aimu kuhu minna ja kust ma üldse tulin, sest kõik nii ühesugune. Ma ei saa aru kuidas siukest hunnikud on võimalik 10 aastat teha. Seda ei tahaks kunagi uuesti mängida ja lõbus ka polnud. Alguses olnud huvi, kadus ka kiiresti.

Nad peavad need levelid vabalt kasutatavaks tegema. Ehk keegi teeb korraliku alien mängu. Sõdurina nendes levelites tulnukaid tulistada oleks päris äge.

[bugbrake]

[ahvilõust]

[Sarin]

Soovitan soojalt(lausa kuumalt).
Ise kui noorest saati H. R. Giger ja Zdzisław Beksiński fänn olnud.
Mängisin mängu 10+ tundi ja imetlesin täielukult kogu elamust ja disaini.
Midagi "rõvedat" vahelduseks. + Soundtrack Lustmordi poolt, kes lööb laineid dark art ja ambient muusika valdkonnas.
Nagu Rein mainis, võib see veidi kallis olla tavamänguritele, kes tahavad lihtsat poppi meelelahutust.
Ise ei näe hinnas probleemi, kuna seda pela väga kaua oodanud(nagu jalutaks oma fantaasiamaailmas).
Fännidele soovitan isegi deluxe versiooni, millega kaasas soundtrack ja artbook, mis on väga head!
Keerasin esimese asjana HUD´i maha(soovitan ka teistele). Mäng läheb veel salapärasemaks ja uurid maailma iludust rohkem.
Osades kohtades oleks olnud veidi vihjeid vaja, et kui mingi lisanupp puzzledes juurde tuli, mida ei oodanud vajutada.
Oleks võunud helidisainiga lahendada aktiivsed kohad. Et kui kuskil kangi saab vajutada jne, tekiks mingi helimuudatus.
Aga ilma hudita läbimängimine annab ikka kõvasti naudingut juurde.
Nagu olekski kunstnike maalides.


Mäng on ilma sõnadeta ja jätab palju enda ajule filosofeerimiseks.
Lõpetasin mängu ja minu mõte on see, et see mäng oli nagu põrgu.
Lõpmatu kordus sinu oma õudsamast keskkonnast. Mäng nagu lõppeks täpselt samas kohas, kus sinu mäng alguse saab ja lähed uuesti teekonnale.
Mis on taas täis neid samasuguseid kannatusi ja rõvedusi.


Dark art fännid! Tuled kustu, silmad punni ja nautige igat seina ja heli. See kõik on väga ilus kompott.
Peavoolumänguritele võib see veidi rõve ja igav olla.

Plaanin mängust ka läbitegemise video kokku monteerida. Eks näib millal see purki läheb.