[Tanel]

PRESSITEADE - Eesti on ametlikult üle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt nähtamatuna ehk ühe suhtluskorraga või päris automaatselt. Valitsus kinnitas täna aluspõhimõtte, millega suunatakse riigiasutusi looma andmepõhiseid tervikteenuseid, sarnaselt eeltäidetud tuludeklaratsioonile või lapsele sünnil automaatselt antavale ravikindlustuskaitsele.

Eesti on ühe esimese riigina maailmas loobunud pabertoimikute menetlemisest ning on asendamas kodaniku ja ettevõtja suhtlust asutustega nutikate teenustega. „Eesti riigis on meil käsil tõeline transformatsioon, kus vanaviisi lähenemine asendatakse kaasaegsega,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Viie aasta jooksul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viinud läbi uuringuid ja pilootprojekte, töötanud välja juhendmaterjale, koolitanud ja teavitanud asutusi. Need pehmed meetmed pole olnud aga piisavad saavutamaks avalike teenuste kvaliteedi ja asutuste töö efektiivsuse tuntavat kasvu,“ kommenteeris ta.

„Peaaegu automaatselt toimivad meil näiteks Maanteeametis autode ost ja müük, juhilubade vahetus või Maksu- ja Tolliametis eeltäidetud tuludeklaratsioon. Kuid ettevõtte käivitamisel, lapse sünnil või abiellumise korral nime vahetades on jätkuvalt vaja pöörduda erinevate asutuste poole eraldi. Need sündmused saab siduda üheks ja õigeaegselt nähtamatuna toimivaks tervikuks, tehes sellega inimeste ja ettevõtjate asjaajamise riigiasutustega lihtsamaks – sest asjad saavad kas automaatselt aetud või maksimaalselt ühe teeninduskontaktiga,“ selgitas minister. „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab seda muutust ja vajalikku koostööd asutuste vahel eest vedama,“ lisas ta.

Asutuste tase teenuste osutamisel on senini erinev, riigi infosüsteemi võimalusi ei kasutata piisavalt ja IT-lahendustega välditavat bürokraatiat on jätkuvalt liiga palju. Seepärast töötaski Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja täna valitsuse istungil vastu võetud valitsuse määruse, mis paneb paika teenuste ja teabehalduse alused, mille järgimine muutub kohustuslikuks.

Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määrusega sätestatakse otseste avalike teenuste osutamise, arendamise ja mõõtmise põhimõtted. Määrus keskendub eriti teenustele, mille all mõistetakse kodaniku või ettevõtja asjaajamist asutustega – taotlused, aruanded, teatised jms ning nende lahendamine. Asutusi suunatakse kasutama riigil olemasolevat teavet ja looma selliseid teenuseid, mis toimivad andmete põhjal automaatselt.

Allikas: www.mkm.ee

[incx]

Kuna õiges PR-mullis ei tohi jumala pärast ühtegi viidet, fakti ega seost reaalsusega olla, siis toetame siinkohal asjahuvilisi viitega reaalsele määrusele (mis kahjuks siiski nähtamatuid teenuseid ei käsitle).

http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0e969c6-4e9f-4d95-952f-69a447623a2b#c3LcTOah

[jägaja]

Pangas ja ka muudes asutustes olen seda dokumendi füüsilist kopeerimist kohanud. Mis sellel aga digiallkirjaga pistmist, mida tehakse üldjuhul kodus?

[Janis]

Öeldi ju, et pank registreerib su dokumendi ära, et saaksid kodus kasutada seda

[jägaja]

Ilmselt tal reedene mõttlelõngapundar

[2korda2]

Pank teeb koopia kehtivast isikut tõendavast dokumendist, mitte "et saaks digiallkirjastatud dokumente menetleda".

[arm2004]

wtf, mingid multi-kodakondsed olete või mingi muu nüanss peab siin olema? ma vahetasin 3a tagasi ID-kaarti, aga pangakontoris käisin viimati 9a tagasi, kui mul ID-kaarti veel polnudki! ja SEB.

[Tanel]

maxman321, kehtiv dokument puudub ju pangasüsteemis tervikuna, ID-kaart ei puutu asjasse. Lähed näiteks passiga kohale ja regad end ära.
See kui ID-kaart sul vahetub, ei pea panka ronima. Sama näiteks digi-ID kohta, hakkad seda lihtsalt kasutama, ja pääsed igale poole sisse, mitte mingit kemüüset ei pea tegema.

[jägaja]

Tanel, misajast pangasüsteemis on oma kehtiv pangakliendi isikutunnistus?
Neile peab ilma igasuguse kobisemiseta sobima riigi poolt kodanikule väljastatud ID kaart ja sellega antud allkiri on võrdne isiku omakäelise allkirjaga.

Kogu see lugu on uskumatult jabur.

[Tanel]

jägaja, pangas puudub misiganes kummalisel põhjusel kehtiv dokument, loe teist lõiku. Seda tehakse (veel) füüsiliselt pangas kohapeal. ID-kaart ei puutu siin asjasse, füüsiliseks autentimiseks kõlbab nii ID-kaart kui pass. Tuleb korra pangas käia misiganes kehtiva dokumendiga, mida pank aktsepteerib, annad allkirja ja saad elektroonilisi pangateenuseid edasi kasutada.

[jägaja]

Igatahes pole see normaalne lähenemine ennast e-riigi, vist lausa esisammujana tituleeriva riigi, asjaajamise poolt.
Vaata sa riigiasutusi või pankadest eraettevõtteid, selliseid nonsensse ikka koorub välja.

Öeldakse, et mujal vanas euroopas on hullemgi veel. Aga see on lapsik väide, et näe, mis teevad.
On ju kuulda panganduse poolelt edumeelsemaid asju muudest riikidest, mida meil alles nämmutatakse.

Kuidas siis need e-residendid veel oma asju ajavad. Tulevad igaks liigutuseks eestisse?

[sooty]

jägaja, https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=707474

E-residendid saavad veebis tehtud ja asjad aetud. Kohalikud peavad pangas näitamas käima. Peaks ka e-residentiks hakkama siis vist. See muidugi eestvedajate visioon, eks pangad loobivad oma kaikad nagu sellest teemast lugeda võib.

[Tanel]

jägaja, sa ajad praegu panga ja riigi funktsioonid antud juhul segamini. Riik ei saa sekkuda panga protseduuridesse ja öelda, et pank ei nõuaks üldist füüsilist tuvastust kontoris, kui panga reeglid seda nõuavad.

Puhastan hiljem teemat, kuna see on ot ja ei puuduta uudist ennast.

[taavi]

suht asjakohane ju. lubatakse, et kõike saab mugavalt kodust või suvalisest kohast välismaal teha. reaalselt käib ikka mingi paberimajandus ja dokumentidest koopiate tegemine. see on puhtalt selle pideva e-riigi promomise tagajärg ja nagu sa eestpoolt näed ei tee inimesed vahet panga ja riigi funktsioonidel. miks peakski? ilmselgelt suhtlevad inimesed pangaga rohkem, kui on vaja teha esimeses postis toodud liigutusi riigiasutustes. e-residentsus on ka suht pointless, kui ta tegelt koopiamasin mängus on.

[Tanel]

Ühe Saksamaa panga N26 videoautentimise tegin ära, töötas.
Ju siis Eesti (Skandinaavia) pangad nii kaugele pole veel
jõudnud.

Aga see arutelu kuulub juba eelpool viidatud teise teemasse.

[jägaja]

Tanel, riik on loonud kodanike jaoks ju isikutunnistuse, millega saab ka reklaami kohaselt kodanik kõiki tehinguid algatada ja allkirjastada isiklikult kohale ilmumata igal pool maailmas.
Loetakse seda kõike, justnagu tuleks inimene isiklikult kohale ja annaks omakäelise allkirja.
Seda ka erasektoris. Pangandus on ometigi selline sektor, kus samuti EU + liikmesriikide oma seaduseloome igasugu reegleid ette kirjutab.

[taavi]

videoautentimine on ka nõmedus. esiteks id-kaardiga juba saab autentida, teiseks kui id-kaarti ei ole, siis on teisi prepaid mastercard debiti väljastajaid, kes sellist asja ei nõua. kõik sõltub sellest, kuidas teenusepakkuja rahapesu reegleid tõlgendab.

[Dogbert]

See dokumendi kopeerimine, ise tingimata kohalkäimine konto avamiseks ja/või internetipanga teenuste avamiseks jms bs tulenevad neist iidsetest "rahapesuga võitlemise rahvusvahelistest nõuetest" ilmselt. Neistsamadest, mille pärast iga natukese aja tagant peab vastama panga küsitlusele oma elu- ja töökoha kohta, enda ja sugulaste kuulumise kohta poliitladvikusse ja kasside arvu kohta majapidamises.

[jägaja]

No pole need nöuded nii iidsed midagi. Egas muidu meie pangad sellises meeletus koguses poleks raha pesnud, mis meediast läbi käis.
Too elu-olu ja kõrgetel kohtadel tuttavate küsitlus on vist 2-3 aastat alles nõutav.

[sooty]

http://tehnika.postimees.ee/4127015/eesti-kaotab-dokumendid-ara

PM online ka sellel teemal sõna võtnud. Kaotame dokumendid ära.

[maxman321]

[Tanel]

maxman321, ok, siis tõesti mingi väga sürr probleem.
Igatahes Swedis sellist jama ei ole.