[Betamax]

link :: err.ee


Eesti ministeeriumite ja suuremate kantseleide haldusalas makstakse tarkvarahiiu Microsofti litsentside eest kokku ligi viis miljonit eurot aastas.

Näiteks haridus- ja teadusministeerium kulutab aastas 100 000 eurot, aga nende haldusalasse jäävad ka Eesti koolid, mis ise otsustavad, millist tarkvara kasutada ja selle kohta riiklikku ülevaadet pole, kirjtuab Eesti Päevaleht.

Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala 1,7 miljonit eurot katab umbes 6000 töökoha Microsoftiga seotud tarkvarakulud ehk ühe töökoha kuluks kujuneb umbes 280 eurot.

Eesti asutustes on summad erinevad, näiteks rahandusministeeriumi haldusala umbes 3000 lõppkasutaja Microsofti toodete kogukulu on ministeeriumile 408 000 eurot, umbes 136 eurot kasutaja kohta.
Seejuures on kasutaja- ja serveritarkvara litsentside hind ministeeriumile 360 000 eurot, millele lisandub Microsofti äritoe maksumus 48 000 eurot ning osa asutusi hoolitseb oma tarkvaravajaduste eest ise, teised (näiteks haridus- ja teadusministeerium) osalevad ühises registrite ja infosüsteemide keskuse kaudu korraldatud kolmeaastases raamlepingus.

Microsofti tarkvara all mõeldakse eelkõige seda, et saaks kasutada Windowsi operatsioonisüsteemi ja Office’i kontoriprogramme (Word, Excel, Outlook), kuid mõlema asemel on võimalik kasutada ka tasuta tarkvara - Linux, OpenOffice, LibreOffice, kuid valdavalt seda siiski ei tehta.

Enam-vähem kõik asutused, kust Eesti Päevaleht kommentaari küsis, mainisid, et vabavara kasutamist on kaalutud, kuid sellest on eri põhjustel loobutud.

"Kahjuks on kogemused näidanud, et majanduslik kokkuhoid on vähene vabavaraga kaasnevate probleemidega võrreldes – näiteks üks failiformaat ei sobi teise firma toodetele," ütles kultuuriministeeriumi IT-osakonna nõunik Kaitti Kattai.

"Maailmas ei ole ühtegi teist tõsiselt võetavat grupitöö vahendit peale MS Exchange + Office’i. Ainuke, kes siin suudaks natukenegi konkurentsi pakkuda (aga ei ole vabavaraline), on IBM Lotus Notes. Kasutajate halduses ei ole ühtegi nii paindlikku toodet kui MS Active Directory," märkis ta.

Microsoftile maksab kaitseministeerium ja kaitsevägi aastas 1 700 000 eurot, siseministeerium 1 250 000, rahandusministeerium: 408 000, • majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: 344 000, sotsiaalministeerium 311 000, justiitsministeerium 300 000, välisministeerium 133 000, keskkonnaministeerium 112 000, haridus- ja teadusministeerium 100 000, maaeluministeerium 65 000, riigikogu kantselei 58 000, kultuuriministeerium 16 000 ja riigikantselei 9000 ehk kokku 4 806 000 eurot.

[Reaper]

Ei ole siin pisipehmest ja ohvitsast kuskile pääsu. Mõtlesin ka, et aasta on 2017, saab kasutada OpenOffice või LibreOffice. Installisin selle tuttava uude arvutisse, aga varsti oli kurtmine: kuvab DOCX faile valesti, tabelites tulbad puudu. Ega siis midagi, M$-i peale tagasi. Enda aeg maksab ka midagi.

[DVDRW]

Reaper, sama siin.
Jama on veel see, et Microsofti Sharepoint, Onedrive business, ja pilveteenused ei tööta korralikult. Ülemused suruvad peale ja siis helpdesk nutab ja maadleb.
"Dropbox just works" aga pole lubatud kasutada, kuna ebaturvaline.

[ander]

[RustyZ]

Mis seal onedrives ei tööta?

[mnsr]

[scrapper]

[Reaper]

[stks]

[kalvis]

Viga on riigiasutuste piiratud mõttemaailmas, sest nende asutuste (IT) juhid vist ei teagi, et midagi peale M$ on veel olemas või midagi avatud formaatidest.
Samas M$ on ka kõik teinud, et nende formaat võimalikult kinnine oleks. Nii hoitaksegi lüpsimasinat oheliku otsas.
Kui OpenOffica esimest korda välja tuli siis oli tal ka .doc ja .xls failiformaatidega raskusi, vahepeal oli peaaegu kõik korras, kuid M$ mõtles jälle uue formaadi välja.

[Betamax]

[ranel]

[DVDRW]

[eShelobik]

pärast dropboxi lahti häkkimist kustutasin mina oma konto sealt ära ...

aga teemasse, siis ma ei saa aru sellest halast, et maksavad raha... see on ju suht elementaarne, et kui tahad kasutada maksad. Tasuta alternatiivid on nagu sellised poolpidused siiani ..

[TT]

link :: Sakslaste vabavara fiasko

Münchenis katsetati vabavarale kolimist, jooksis üritus rappa. Peale litsentside tuleb arvestada ka koolitamise/juurutamise kuludega, töötajate rahuolu, tööprotsesside kiirustega jne.
Soodsam vast masshankega hindu kaubelda kui teist rada minna.

[DVDRW]

Samas tundub nagu poleks hullu midagi. 1,7€ kasutaja kohta kuus ja saab 10tk Officei 2016 litsentsi st võib lisaks tööarvutile ise 9-sse suvalisse koduarvutisse vms installida täisofficei + 1TB pilv jne
Samas kui kasutajaid sadu siis aastas läheb summa ikkagi päris suureks.
MS pilv on kohtavalt aeglane muidugi.

[mnsr]

[ricom2ger]

Enda koolis läheme nüüd juba tagasi MS toodetele. Mingi rohkem kui 5 aastat Ubuntu + LibreOffice + muu nänn. Selle ristiretke tulemus oli see, et töötajad kaugenesid kooliarvutist. Töötajad ei osanud, ega saanud teha mida tahtsid. Tehti lihtsalt kodus isikliku raaliga.

[libe]

[scrapper]

[DVDRW]

[Pikkkõrv]

[libe]

[Trisll]

Probleem on selles, et ollaks sõltuvad ühe tarnija kinnistest lahendustest. Kui oleks vaid tahtmist, saaks süsteemid järk-järgult üle viia avatud lahendustele, mis peaks riigiasutustes olema prioriteet.

Inimesed on aga maast madalast nii Microsofti tarkvaraga ära dresseeritud, et koheselt tekib “kaitserefleks” millegi muu mainides. Ja lisaks ega MS lobitöö tegijad ei maga, kes igal sammul üritavad tõestada, et vaba tarkvara implementeerimine on tupiktee ja parem matta idee eos maha.

[libe]