[AM1986EST]

Kes hakkavad lairibaühenduse kaudu teenuseid pakkuma?

DigiTee lairibavõrk ehitatakse selliselt, et kõik teenusepakkujad saavad selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Eestis suuremad lairibaühenduse kaudu teenusepakkujad on näiteks Telia, Starman, STV, kuid teenuseid võivad pakkuda ka väiksemad teenusepakkujad nagu näiteks Docset, Sindi Telekom, Prodigi, jne.

Allikas: Digitee.ee

[RCC]

oeh, ja sa näed ja sa ei mürista. Mul on KÕIKIDE nendega läbi räägitud ja nad EI OLE sel momendil (postitamise kuupäeval) teenuse pakkumisest HUVITATUD! millal jõuab see kohale. asjaga alustasin juba siis kui esimesed elasa võrgud valmis said. sindi telekom võibolla tõesti hakkab, tema kohta ma ei tea. STV ütles selgesõnalise EI.

[AM1986EST]

Oiiii siis on küll halvasti. Aga ole hea ja helista ruttu projekti juhie ja ütle ,et lõpetaks küsitluse kuna ükski ettevõte ei hakka nende loodavat võrku rentima.

[RCC]

ei ma ei pea talle helistama, ma tean väga hästi ta asukohta. arvestades kuipalju on elasat juba valmis , saaks stv alustada oma teenuse pakkumist kohe. paraku nad ei ole sellest huvitatud (mingil põhjusel) ja mis siis nagu pärast kahte aastat teisiti on? võrk on ju tegelikult juba praegu olemas.

[AM1986EST]

See on Digitee teema mitte ESTWIN-i baasvõrgu ega lõpptarbijale interneti teenust osutava firmaga. Sul on hetkel kõik need omavahel sassis. Baasvõrku ei rajatud lõpptarbijale.

[RCC]

ei kindlasti ei ole. ega digitee ei hakka eraldi võrku rajama, kui võrk on juba olemas. aga kirjutame sellest siis kahe aasta pärast jälle.

[AM1986EST]

Võrk on olemas?

[netmaster]

Võtke natuke hoogu maha. Optika panemine posti otsa on küll odavam, kuid suuresti selle arvelt, et kulud lükatakse tulevikku. Kui maakaabli rike on harv õnnetus, siis õhukaabli rike madalpinge liinil on pigem statistiline paratamatus. See tähendab, et küsimus pole mitte selles, kas ta läheb katki, vaid millal. Piisava arvu kilomeetrite juures on võimalik olukord, kus lõpuks on iga päev keskmiselt kolm kaabliriket. See, et elektriliinide parandaja hakkab optikat kokku keevitama on utoopia. Neil pole selleks aega, oskusi, ega vahendeid. Nende töö on tihti nagu haava lappimine lahingus. Kuidagi paik peale ja järgmise juurde. See, et iga rikkebrigaadiga hakkab kaasa jooksma mees keevitusega, on ebareaalne. Tegelikult on selliseid projekte ennegi tehtud, ja siis on võrgu valdaja lihtsalt rentinud poste. Mis kaablist edasi saab pole tema mure, mis omakorda tähendab, et see paikamise teenus tuleb eraldi ja ilmselt suhteliselt kallilt sisse osta. Kui maakaabli riketes on 99% juhtudel keegi süüdi, kes selle lappimise kinni plekib, siis 99% õhukaabli riketest pole seda arvet kellelegi esitada. ELASA küsib rikkele kohale tulemise eest 480€, lappimine vähemalt teist samapalju. Ei ole põhjust arvata, et see õhukaabli puhul odavam on, pigem kallim, kuna on vaja eriseadmed (tõstukid jms.). Kui klient või operaator maksab võrgu eest renti näiteks 10€/kuus, siis on ühe katkenud kaabliga tema 10a. rent vastu taevast. Firmal, kes sellist võrku haldab, peab olema kas vägev kindlustuspoliis või väga sügavad taskud.

Kokkuvõtteks - jah, tiheasustusega alas lagedal põllul, kus on elekter õhuliinidega ja maja iga 20m tagant võib see projekt osutuda elupäästjaks. Samas on väga kahtlane, kast ta suures plaanis midagi muudab. Kuigi elektrilevi kirves liinitasude osas on kindlasti väga pika varrega, on selleks siiski ka teatud põhjused. Õhuliinide käitamine pikas perspektiivis ja suures mastaabis lihtsalt on kallis. Kui praegu peavad operaatorid ELASA meetrihinda liiga kõrgeks, siis õhuliinide hind pikas perspektiivis tuleb tõenäoliselt veel oluliselt krõbedam.

No saab näha, kus see üritus 5a. pärast omadega on ...

[indrpo]

netmaster, Telia vaatest, näitena, tänased õhuliinid Nõmmel. Ilmselt tuleks optika ülalpidamine odavam, nii teenuse pakkumise vaates, kliendi vaates kui ka hoolduse osas.
Jah, vahest juhtub, et mõni oks purustab liini või tullakse küttepuid tooma ja kallurimees arvab, et jube lahe on üleval oleva kastiga hoovist välja kihutada. Samas selle remondi hind ei erine ilmselt vägapalju vaskkaabli remondist.

Olukordi on mitmeid ja esmane asi on sellevõrgu ehitamine mis maksab meeletult, nii jaam, kaablid, paigaldus ja kliendi poolsed seadmed. Klient eeldab seda kõike tasuta, ka ilma liitumistasuta, ning siis eeldab, et tema ca 30€ kuus maksab selle kõik kenasti kiirelt kinni.

[netmaster]

[indrpo]

[netmaster]

[indrpo]

[jägaja]

netmaster, ilmselt pole enamus kuulnudki Eleringi/Eesti Energia kavast saada enamus liina maa alla, kus iganes see võimalik on. Neil ka kopp ees aastas mitmeid kordi liinide uuesti püstitamisest.
Mingil hetkel on ainult postid, millel optikakaabel, ei miskit muud

[AM1986EST]

Meil külas renoveeriti eelmine sügis elektriliinid ära. Uus alajaam ja alumiinium kaabli asemel pandi see jäme must isolatsiooniga kaabel asemele. Soovisin ,et viimane osa tuleks majani maa alt ,et saaks maja ees oleva elektripostist ja selle küljes olevast kilbist lahti. Seepeale ütles tallinnast pärit projekti juht ,et maaalla minnakse kaabliga ainult uuselamu rajoonides või siis hädajuhtudel kui pole võimalik muud moodi. Kaevetööd pidid olema liiga kallis.

[indrpo]

[netmaster]

[Jack.igg]

Ei tea pole kuulnud ,et Gotlandil kus samasugune projekt juba läbi viidud oleks probleemiks ,et ei saada kaabli jätkamisega hakkama. Piibe maanteel Tabiveres teetöid tehes kaevas kopp 2 kõrvuti olevat valguskaablit puruks. Eltel Networks ASi mehed lappisid mõlemad kaablid ära kella kuueks õhtul. Sinna pandi ka vahele pikem uus jupp kaablit. Õhuliini puhul jääb veel kaevamine ära.

[netmaster]

[Jack.igg]

netmaster sul on hetkel ainult valida kas oled nõus selle postiotsast tuleva optikaga või siis oled üldse ilma kuna maasse ei hakka sul keegi seda kaablit kaevama. Kui loed seda Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi 2016 aruannet siis sealgi saad lugeda ,et püütakse luua erinevaid lahendusi hajaasustustele.ühenduse loomiseks. Väljavõte: Tuginedes kogemusele peab ITL realistlikuks ja majanduslikult mõistlikuks olukorda, kus ainult 1/4 maju ühendatakse optilise kaabliga, kuna need asuvad baasvõrgust mõistlikul kaugusel ja/või on
valmis ühenduse eest täiendavalt maksma. Ülejäänud majad ühendataks fikseeritud mobiiltehnoloogia, fikseeritud raadiovõrgu ja muude fikseeritud ühendustega.

Kui Pärnumaa inimesed saavad omale optika posti otsast on nad isegi hästi saanud.

[RCC]

[AM1986EST]

Mis labida sa võtad kui uus alajaam ehitati minu maale abihoone lähedale aga vana liin jookseb täpselt krundist läbi keskelt. Lähen jah seal kaevama ise kui maasees on alajaama maandus paraleelselt pinnasega mõlemale poole. Jutt ei käi mingist alevi tükikesest vaid 25 hektari suurusest maalapist. Edu krundipiirile kaabli vedamisel.

[RCC]

tõepoolest edu, kui MINU maale hakataks alajaama ehitama, no siis ma kirjendaks selle lepinguga ikka endale päris palju hüvesid - topelttoide, kaablid,möllud särgid - värgid. nagu siin üks mees kes lasi elasa omalt maalt läbi aga lootis suusõnalistele lubadustele ja nii ta oma netist ilma jäigi.

[AM1986EST]

Ma pidin alajaama saamiseks 10 aastat piirkonna ülemale peale käima kuna pinge oli niivõrd madal ,et teekannugi ei saanud kasutada ja nüüd kui lõpuks koidab see päev ,et tullakse ja tehakse lausa eraldi alajaam kahele talule hakkan mina veel välja pressima? Kas sa teed nalja?

[RCC]

ei tee, sinu maa ju. sinu otsustada. teekannu asemel kasuta kohvikannu.