[number]

...

[Mnator]

[number]

...

[Mnator]

ikka seetõttu, et liigse hoolimatuse tõttu oled kerge saak

[Etz]

number ja sa väidad, et teistele OS'idele pole viiruseid?

[number]

...

[Mnator]

pigem suurem tänu lausa kuritegelikule sinisilmsusele

[number]

...

[Mnator]

minul endal pole peale "tracking cookie"-nimelise krempli muud leitud
(põline win kasutaja)

[Betamax]

Et siis varsti hakkab AVG asemel Avast kasutajate arvutist andmeid koguma?

[Mnator]

nagunii teevad nad seda kõik juba praegu pisierinevustega mahus

[bitCON]

[arny]

[isiklik]

[H_K]

Ka mul ei ole viimastel aastatel viirusetõrjed midagi leidnud, mingivahe sai täitsa ilma viirusetõrjeta ja pisteliselt lasin online viirusetõrjega üle, kui tekkis tunne, et äkki on keegi pesa teinud.. aga ei miskit. Tihend on muidugi oluline, kui igasugu torrentid või mis iganes pakuvad exe laiendiga asju ei tasu seda varianti proovima hakata.
Isiklikult arvan, et nn arvutite ja windowsi viiruseid on vähemaks jäänud nutitelefonide tõttu, mis on viirusekirjutajate massidele palju seksikam väljakutse, kui mingite vanurite arvuteid kiusata Mõned väidavad lausa, et sirka kolmandik tasuta nutirakendustest tegeleb vähemal või suuremal määral ka muuga, kui ainult sellega mida ta ennast tegema väidab. Androidi puhul on tavaliseks tunnuseks see, kui a'la mingi taskulambi äpp küsib sujuvalt õigused kogu su kontaktidele, piltidele, asukohale jne. Milleks punnitada windowsis läbi erinevate turvatõkete, kui nutitelefonis installib kasutaja viiruse täitsa vabatahtlikult koos kõigi õigustega. Viirusekirjutajate energia on nutimaalilmale kulunud, windows levinud viiruselevikuplatvormina hakanud tahaplaanile jääma.

[LKits]

Viirusel ja viirusel on vahe ka. Mõttetu on arendada viirust, mis kahjustab ohvri seadet ilma, et viiruse looja sellest kasu saaks.
Sellepärast levibki krüptovara.

Telefonidel on "viirused" igasugu mõttetud rakendused, mis küsivad liigselt õigusi ehk koguvad andmeid, samuti JOKK.

Võin julgelt öelda, et mul arvutis on "viirused" (ehk kahtlase koodiga programmid), aga need on taotluslikult. Ise olen samuti mõne programmi kirjutanud, mis A/V jaoks on viirus, aga reaalsuses lihtsalt eriliste "featuuridega" programm.

[tahanteada]

[LKits]

Ei väitnudki, et telefonidel ei levi krüptoviirused.
Mul on selle kaitseks tagavarakoopia rakendus, mis koduvõrgu wifiga ühendades teeb incremental koopia telefoni sisust ja mälukaardist.

[laurx]

kui üksi oma masinat kasutad ja ülalloetud saidid ainult käidud saavad, võibki kiljuda, et " aga mulle pole kummi vaja " kui nocku kogu aeg püksis on. tänapäeva viirused püüavad sinu pealt raha teenida nt. keeratakse sul tuksi otsingumootorid. sa ei pruugigi aru saada, et sulle tegelikult veebilehitseja kaudu mingeid mitte päris õigeid tulemusi otsingutele anda proovitakse. õngitsetakse su arvutist paroole, et sulle sinu oma meilindust suure raha eest maha müüa või sinu kontaktidele sinu postkastist western unioni rahakerjamisi saata, lunavara on kõige nahhaalsem ja nakatab ka " teadlikud kasutajad". noh ja siis on see, et kohati tuleb kasutaja andmed mingile oma kettale kopeerida. ma pole viitsind logisid alles hoida aga päris palju on pätsitud keygene ja asju mis on tegelikkuses hoopis midagi muud kui see,millena nad näivad. ka google pildiotsingust on omale sodi masinasse saadud..

[Tomorrow]

[LKits]

See oleks täitsa okei lahendus, veider, et Windows seda juba ei paku, et kui intensiivselt olemasolevaid faile muudetakse, siis karjub ja/või küsib adminni õiguseid või midagi.

Aga jah, see oleks tõenäoliselt rohi selle vastu, või siis vähemalt esmane ettapp, sest faile saab ka muuta näiteks 10 faili sekundis, vähehaaval.

[Mnator]

Minu meelest mõned suured paketid tegelevad ka pidevalt hulga failide nimede ja laiendite muutmisega oma töö käigus, igasugused ajutised failid vaja suht tihti ümber muuta. Nende töö oleks häiritud. Ja kui testlävi seada nii kõrgeks, et nende legaalne nimemuutus enam ei ole takistatud, siis kardetavalt jõuaks krüptopahalane oma asju toimetada valulisel määral + veel loomulikult ilmub siis krüptopahalase versioone, mis üritavad oma tegevust maskeerida.

[LKits]

Märksõnaks: whitelist

[Mnator]

kes selle koostaks
ja lisaks ajutiste failide puhul osa nimesid genereeritakse täiesti juhuslikud jadad (laiendid suurelt jaolt vist siiski fikseeritud, pole nii täpselt järge ajanud, aga osa on ka sealjuures ilma laiendita üldse)

[LKits]

Viirusetõrjed koostavad, või siis MS enda digitaalselt allkirjastatud ja usaldusväärsete programmide andmebaasiga.
Need andmebaasid eksisteerivad juba ammu, kus on usaldusväärsed, skänneeritud ja allkirjastatud programmid, aga igaüks ei viitsi ja võib-olla isegi lisamine maksab.
Tõenäoliselt saaks kasutaja vajutada ka "Add to whitelist" nuppu, sest viirusetõrjel on "exception" täitsa olemas, ei näe põhjust, miks kasutaja seda teha ei saaks.
Tüütu, jah...