[Tanel]

Western Digitali tütarfirma HGST on uuendanud heeliumiga täidetud kõvaketaste mudeliseeriat ning toonud turule 10TB mahuga Ultrastar He10 nimelise mudeli.

Võrreldes varasema 8TB mahuga He8 mudeliga on suurendatud andmedastuskiirust (249MB/s vs 205MB/s) ning lisaks 6Gbit/s SATA liidesele pakutakse ka serveritele mõeldud 12Gbit/s SAS liidest.

Allikas: http://www.theregister.co.uk/2015/12/02/wdc_shinglefree_10tb_helium_disk_drive/

Spetsifikatsioonid leiab: http://www.hgst.com/sites/default/files/resources/Ultrastar-He10-DS.pdf

[scrapper]

Just mõtlesin et vaevalt et WDlt tuleb. Ilmselt on aja küsimus mil HGST laiali lammutatakse ja WD sisse imetakse.

[Tanel]

[DVDRW]

Kes neid heeliumkettaid ostab? Firmad?
Tavalisest >2x kallimad ju.

[Tanel]

DVDRW, jep, need kettad mõeldud kommertskasutusse

[jägaja]

No näedsa, saigi reaalsuseks. Ainult mõne aasta eest olid koomilised arutelud sellisest tehnoloogiast ka siin foorumis ja nüüd saab osta.

[486]

Ja mis eelis sellel on ssdst, peale mahu!

[Tanel]

486, ise andsid vastuse

[heretic666]

Surev nähtus see HDD, varsti on obsolete nagu kineskoopmonitorid kuna SSD maht läheb kiiremas tempos edasi.

[Tanel]

[DVDRW]

[kalvis]

Ega see vahe nii lihtsalt väheneda saagi! Asi on kinni tehnoloogias - Paraku on SSD baasil oleva pooljuhtmälu tootmine väga kallis ja kuigi sealgi suudetakse laseritega üha tihedamalt transse joonistada kristallpinnale siis HDD põhine lahenduses on kordades odavam. Ja ka HDD vallas suudetakse paremate lugemispeadega tihedamalt lugeda, mistõttu saab mahte kasvatada sama tootmishinnaga. Paraku on HDDl nõrk koht mehaaniline osa, muidu saaks suuremaid kiiruseid rakendada. Teine nõrk koht on elektromagnetiline lugemine, kuid kui kasutame laserit siis on tegu juba optilise seadmega.

[Sammalhabe]

Ma enam ei leia seda uudist aga kuskil mainiti, et SSD ei sobi VEEL hästi arhiveerimiseks, selgitati nii, et SSD unustab pikapeale oma bitid ära kui pole ammu elektrit saanud ja ma ei mäleta kas pidi andmeid aegajalt üle kirjutama või piisas lihtsalt kui see SSD ketas aegajalt vooluringi näeb. Kas keegi oskab täpsustada?

Tekkis kohe hirm, et osad pildid näiteks mis on korra salvestatud SSD peale, neid ei puutu võibolla kogu selle SSD eluaja, võibolla 6-8 aastat, kunagi tahad neid vaadata, siis selgub, et osad pildid on poolikud või mingid pikslid puudu vms. Üldse SSD ja arhiveerimine on vist liiga uus teema ja pole veel kogemusi. Hetkel ketas tundub selles osas kindlam, paned kaks ketast mirrorisse ja üks ehk ikka säilib, jääb veel raha üle ka.

[Marie]

[jägaja]

Marie, SSD kohta siiski väidetakse, et see ei ole veel sama kindel arhiveerimiseks sobilik andmekandja, kui seda HDD on.
Ning jah, HDD säilitab oma platteritel olevad andmed ka 10 aastat peale vooluvõrgust eemaldamist.

[ab79]

Ma ei usu, et SSD hinna poolest väga HDD-le järele jõuab (odavamaks).
Optilised lahendused muutuvad pikapeale odavamaks.
Kunagi maksis röögatut raha DVD kirjutaja. Nüüd pole enam isegi Blu Ray kirjutaja kirves.
Kui saaks sellist optikat rakendada HDD-l, oleks tootmine veel odavam.
Aga heeliumiketaste kohta ütleks, et 10 aasta pärast vast ka koduarvutitele reaalselt kättesaadava hinnaga ostetavad.
Seda tehnoloogiat saaks kasutada näiteks Väliste ketastena või siis sisseehitatuna nt NAS seadmetes. Kuidas kõlaks, kui oleks kodus 10 TB või miks mitte 10TB x 2 mahuga NAS seade?
Praegu on muidugi 10 TB ühele kettale röögatu maht, aga kui tulevad tulevikus VR rakendused käiku või holograafia, siis vast lähevad proportsioonid paika.

[Marie]

[jägaja]

Marie, oled sa hiromant, et näed tehnoloogia arengut 10 aastat ette?
Et peale jääb just üks tehnoloogia ja teine hääbub? Ja mitte mingi kolmas või neljas, mis kusagil laborisügavuses hetkel arendamisel on ning kahe-kolme-viie aasta pärast turgu asub muutma?

[Marie]

Ma lihtsalt väidan, et HDD kaob tava tarbija jaoks, mis asemele tuleb selles loomulikult midagi kindlat väita ei või aga arvata võib, et 10 aasta pärast siiski valitseb andmekandjatel välkmälu, kasutati ju samuti paarkümmend aastat tagasi arhiveerimiseks ja salvestamiseks peamiselt magnetlinti

[ab79]

Praegu on ikkagi nii, et HDD on odavam,kui SSD. Ka mahtude järgi. Selleks, et SSD võtaks HDD üle,peab SSD hind langema HDD tasemele. See jutt käib siis tavatarbija seadmete kohta. Toome näiteks 1TB ja suurema mahuga USB pulgad- Ebays on müügil ka 35 dollari eest. Sellest hoolimata ei kasutata välkmälu püsimälu (kõvaketta) asemel arvuti primaarse buutiva seadmena. Seda saab rakendada, aga pikas perspektiivis pole see kuigi töökindel välkmälude piiratud kirjutus-lugemiskordade tõttu ja kindlasti ka tundlikkus nõrkvoolu kõikumistele. Kõvakettad on küll jah õrnad, tundlikud põrutustele jne, aga välkmälu ees on eelis ikkagi see, et kui hästi hoida, siis peab ketas vastu ka mitukümmend aastat ilma et andmetega kettal midagi juhtuks.Välkmälul olevad andmed aga võivad hävida või muutuda lugemiskõlbmatuks ka sekundi jooksul halbade tegurite koosmõjul.

[Marie]

Ka HDD võib muutuda töökõlbmatuks sekundite jooksul, põrutamised, voolukõikumised, juhtmete vigastused ja enamus juhtudel on taastamise hind 400+€, nii-et enamus tavakasutajaid sellist taastamist ette ei võta, külaseppade poole muidugi ka pöördutakse aga nemad tavaliselt sellistelt HDD andmeid ei suuda taastada. Mina loeks hetkel tavakasutaja seisukohalt vaadatuna just SSD tunduvalt töökindlamaks sest enamus kasutab sülearvuteid ja need saavad vägagi tihti põrutada, mis just on see peamine põhjus miks HDD rikki läheb.
Enda peres on kolmes sülearvutis Samsung EVO SSD 250GB, kõik läksid sinna peale seda kui HDD oli töösuhte lõpetanud ja mingeid hilisemaid probleeme pole nendega olnud, HDD sai ühes sülearvutis garantii ajal isegi neli korda vahetatud, mis töökindlust sa siin HDD suhtes väidad, viimase aja HDD on selline saast, et paha hakkab.
Vaatan hetkel oma lauaarvuti 6 HDD ja neis 3 näitab vigu, korralikult töötava HDD ost on paras loterii

[ab79]

OK, sülearvutites võib-olla jah on SSD mõttekam. Aga lauaarvutite puhul ei ole põrutused kuigi suur riskiallikas.

Mul on HDD-ga läpakas. Kettakontrolli pole veel teinud, aga mu läpakas pole kordagi nt kukkudes põrutada saanud.. Hoidma peab läpakat. Paljud panevad läppari kuhugi, kui liiguvad, lihtsalt sleepi.Kuigi mõttekam oleks Shut Down ehk ketas puhkeasendisse. Või kui muudmoodi ei taha, siis hibernatsioon on ka alternatiiv. Lisaks sellele, ei ole kõik läpakad kaugeltki mitte Thoughbookid.
OK 250GB SSD on veel mõistliku hinnaga, aga kui me soovime 1TB SSD-d siis tuleb välja käia vähemalt 350€. Selle eest saab juba odavklassi läpaka. Või 2x 2 TB 2,5" HDD läpakale. Ehk siis põhimõtteliselt 4 korda rohkem mahtu.

[markedmen]

[ab79]

[riaak]