[Sahasrahla]

Eesti võib aastatepikkusest baasvõrgu Estwin rajamisest ja kümnete miljonite eurode kulutamisest hoolimata loobuda ülikiiret internetti viivate kaablite vedamisest lõppklientideni.

Alates aastast 2009 on praeguseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit baasvõrku ning selleks on kulunud 28 miljonit eurot ning sisuliselt on kõik taotlused võrgu rajamiseks võitnud telekommunikatsiooniettevõtteid ühendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), mis on omalt poolt lisanud võrgu loomisse neli miljonit eurot.

Paraku selgus, et baasvõrgu rajamisest on reaalset kasu saanud sihtasutuse loonud ettevõtted, kellel avanes võimalus ühendada sellesse oma mobiilimastid ning asuda klientidele pakkuma kiiret, kuid piiratud võimalustega mobiilset andmesidet.
Juurdepääsuliinide vedamisest lõppklientideni ei ole aga sisuliselt keegi äriliselt huvitatud.

Allikas: ERR Uudised

[TALIBAN]

6 aastat tagasi oli lollilegi selge et nii läheb. Kahju et see ka tõeks sai

[DVDRW]

Pidigi nii minema. Seda serveeriti lihtsalt valesti: Optiline internet igasse tallu tasuta - yeah right
Aga tegelt äkki ilma selle projektita poleks ehk saanudki kogu eesti 4G-ga katta?

[Tanel]

http://uudised.err.ee/v/majandus/c13762f8-8595-40bb-b801-5de7a6a24a26/kotka-lairibavorgu-arendamine-ei-ole-maksumaksja-raha-raiskamine

[Tomorrow]

Algusest peale oli viga usaldada selle võrgu arendamine erafirmade kätte kes nii või naa lähtuvad oma ärihuvidest. Riik oleks pidanud 100% ise selle võrgu ehitama ja pärast ISP-d oleksid saanud selle ära osta. Ega kaableid ülesse ikka poleks hakanud kaevama pärast äraostu. Hetkel aga pole viitsinuvad üldse kaableid vedada v.a enda mastide juurde.

[Maldur]

Tegelikult on ka selles ERR uudises serveeritud valesti. Ilmselt on sellel kujul jutud juba MKM'ist pärit. Pean silmas lauset "Juurdepääsuliinide vedamisest lõppklientideni ei ole aga sisuliselt keegi äriliselt huvitatud". Sõna "liinid" ei sobi, sest asjast kauged isikud seostavad igasuguse liini koheselt ja ainult kaabliga, kuid konkreetses küsimuses ei pea see ju olema kaabel mis ühendaks kliendi Elasa võrguga - nagu ei pea see ka olema mobiilne nett mis on küll tore aga oma olemuselt ja teostuselt kannab teist eesmärki. Sobiks sõna "ühendused", niisiis kokku "juurdepääsuühendused".
Ärilist huvi või selle puudumist ma ei kommenteeri siinkohal.

[jägaja]

Natuke aega tagasi algas riigikogus arutelu turutõrke teemal

[Max Powers]

Talud taludeks, aga Nõmme jms kant võiks ikka olle kaetud 12/1 ühendusest kiirema ühendusega.

[korsten]

Saan ma õigesti aru, et sisuliselt on riik doteerinud erafirmasid võrgu arendamisel ? Ilusa sildi all tehti lihtsalt kerge lüps (ehitati vajaminev osa välja lähtuvalt oma huvidest ja ülejäänud pudrumudru "saneeriti" ära sest see pole teenusepakkujale kasulik)... Krt, ma ei usu juhuste kokkulangevustesse

[indrpo]

projekt oli mõeldud:
1. maapiirkondadesse kiirema ühenduse viimiseks
2. kõik operaatorid saavad võrdsetel võimalustel seda võrku kasutada oma seadmetega klientidele teenuse pakkumiseks
3. polegi räägitud kunagi kliendile valguskaabli tuppa jõudmisest. (eeldasime ise, et järgmine projekt viib ka kaabli tuppa kui operaator või klient seda oma kuludega ei tee)

kõik punktid täidetud ja kliendid kasutavad kiiremat 4G võrku või adsl, vdsl, kmi, gpon või docsis tehnoloogiat kiire neti saamiseks.

Küsimus on kas jätkata võrgu tihendamisega klientideni või mitte.
Mida klient arvab, kas tahaks või mitte?

fakt on see, et summad kaabli tuppa saamiseks on suured ja kui võimalus selleks euroraha kasutada, kas kasutada või mitte?

internetiteenuse hinda saab igaüks lähimalt operaatorilt ise küsida.

[jägaja]

indrekp, see projekt, millest just kolm tundi riigikogus räägiti, oli just see tarbijani kaabli toomise osa, ehk siis aastal 2013 käidi välja veksel, et 2020 peaks ükssada% majapidamisi saama kaabliga/optikaga püsiühenduse.
Tänane turusituatsioon on muidugi selline, et kaablit igale poole ei peeta mõistlikuks vedada, vaid saab ka 4G ja veel kiiremat 5G võrku kasutada (5G reeldatav andmemahu kasutamise limiit kalendrikuus 150 megabittti (4G puhul hetkel umbes 300Mb) Paras Netflixist HD resoga filmi algustiitreid kord kuus vaadata.

Nagu Artur Talvik humoorikas võtmes kirjeldas, kuidas temal poolsarele optika mobiilimastini veeti ja edasi sealt see mitte tulla ei tahtnud.

Kuigi väga palju rõhutati, et ka mobiilinternett on väga kiire, kohe hirrrmus kiire , ja ulatub igale poole, siis mahupiirangust oskas juttu teha paar inimest ja seda, et mobiililevi pole ühelgi operaatoril asustatud alasid katvana täies ulatuses, siis ei ole tänasel päeval mobiilinternett kusagilt otsast alternatiiv püsiühendusele.
Lisaks ka räägitud jutt ilmastikust tingitud muutuvast levist ja operaatori suhtumisest asjasse.

[kalvis]

Selle lairiba projektiga juhtus nagu alati välja hõigati ideaalid, teostus oli kõik muud.
Peamine möödalask oli ehitamine ilma vajaduseta - veeti surnud kaabel maasisse ilma igasuguse kasutuseta. Kuigi see on ebaeetiline, et ainsad peakasutajad olid suured telekommikompaniid kes siis omakasu lõigates lasid vähemalt osa oma transmissiooni dotatsiooniga kasutusse võtta siis teisest küljest ilma nendeta oleks puhas rahapõletamise projekt olnud. Nüüd vähemalt keegi sai kasugi.

Kui me oleksime tahtnud et projektis oleks kasu kah olnud siis oleks tulnud kohe ehitada võrk koos täistöötavate ühendustega kõigile kes olid nõus ühenduse eest ka maksma. St. kui X talu (kool, raamatukogu jne.) oleks nõus väljahõigatud hinnaga nõus liituma siis oleks talle koju kätte ka optika viidud (koos kõigi tööks vajalike seadmetega), kui aga mitte siis poleks ka mingit kaablit üldse paigaldatudki!
Surnut enam ei elusta - igatahes samaviisi jätkates pole mingit mõtet edasi minna, iseküsimus oleks, et kui suudetakse huvilistele selle surnud kaabli baasil mis iganes lõppandmesidet pakkuda võtmed kätte meetodil siis seda meetodit ehk tasuks kaaluda.

[korsten]

[indrpo]

Kuid miks mitte tehagi etappidena, kõigepealt tuumik asulatesse ja siis jätkata kopaga kliendi poole.

Kõik korraga oleks terve eesti mastaabis lihtsalt kauem aega võtnud ja keerukam projekteerida, sellisel kujul oleks asi võibolla varem ummikusse jooksnud kui kohe klientidele hakata otsa sisse pressima.

[jägaja]

Artikkel, mis ilmselt inspireeritud tänasest RK istungist.
http://m.postimees.ee/section/2413/3681877

[kalvis]

Etappide kaupa tegemisel on see halb mekk, et seda teist etappi ei tulegi. Ilma teiseta on aga esimene surnud raha. Jutt käib suurtest summadest - palju mõttekam oleks olnud kulutada raha 3G/4G saatemastidele - oleks kohe tööle saanud!

[indrpo]

[kalvis]

Ainsad kes seda lairibavõrku täna kasutavad ongi telekomi kompaniid. Ja nemad ainsana lasid ka riigi rahade eest täislahenduse kohe valmis teha! Jah, ja ainsana seda osa ka kasutatakse. Kuid võrku veeti väga palju surnult st. on kaabel maasees, ühtegi klienti pole. Raha pandi meeletult magama, tolku netu. Kordan - kohe oleks tulnud ka klientidele ots välja ehitada või üldse mitte kaablit maha panna. Kui nad selle surnud raha oleksid kasutanud 3G/4G seadmete ostuks oleks kohe asi töötanud ja vähemalt raha asja ette läinud. Tegelikult oli viga planeerimises.
Praegu ongi põhisituatsioon selles, et suur osa ELASA võrgust "mädaneb" ilma kasutuseta maasees. Ja ei osata isegi välja mõelda mis nüüd edasi teha.

[marcor1]

Paradoksaalselt keerasid kõik operaatorid, peale riigipoolset kingitust, tarbijatele räige mahupiirangu ning tõstsid hindu sisuliselt 2-3x.
Ametlikult nimetati seda "4G" ühendusele minekuks. Mul näiteks on "piiramatu kiirus" hetkel 4Mbit/s.

[indrpo]

Ok, lülitataks täna elasa välja, saaks klient täna 3G kiiruseid kuni 5Mbit/s ja maapiirkondade kaabli kasutajad vaataks youtube loading akent kiirusel 1-4Mbit/s
Paraku ei pidanud kliendid otse elasa kaablist osa saamagi. Saan aru kui projekt oleks PIDANUD kaabli koju tooma, siis oleks loomulikult ebaõnnestunud projekt olnud.

[marcor1]

[indrpo]

marcor1, vana uudis, uus mees puldis.
Huvitav kelle jaoks siis see sihtasutus ja ELASA võrk loodi, kui mitte sideoperaatorite jaoks ja sideoperaatori klientide jaoks.
Ega seda Antsule ei tehtud, et ta saaks oma sõbrad valguse otsa ja siis sellega netti jagada ning cod'i taguda.

Huvitav, ma ei ole asjas päris sees aga inimesed on nii küüned enda poole, et ei tahagi aru saada, ma kahju või kasu me oleme sellest võrgust klientidena saanud.

Plaan üks, ärme teeme eurorahadega, las rikkad operaatorid ehitavad kõik igaüks ise oma ja veel kliendivõrgud, nii saame klientidena kõik selle viiekordselt kinni maksta ja elu on lill.
Plaan kaks, ärme tee midagi, meil polegi seda vaja.
Plaan kolm, kraabime ikka kokku kõik eurorahad sest kui kohe ei võta, siis jäädki ilma.
Lisaplaan, püüa seda kõike inimestele selgitada, sest nad ei näe üheski variandis kasu. Ainult viriseks nagu keegi oleks nende raha ära võtnud.

[Tanel]

[Tanel]

EstWin teemaarendus muidu siin https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=610817

[indrpo]

Jutt on kriitiline ja ilmselt loetakse seadusepügalaid, mis on kindlasti ka oluline AGA

Oluline on, et need kaablid üldse olemas on, turutõrget aitab leevendada seegi kui näiteks Telial oli juba suurem osa optikast olemas erinevates piirkondades (mitte küll kõikides mastides) kuid nüüd said võrdsed võimalused ka Elisa ja Tele2 oma mastides ülikiiret võrku pakkuda.
Turutõrke leevenduseks on nüüd ka maapiirkondades Starmanil võimalik kliente oma võrguga liita ja seda on ka tehtud kuigi ta ei ole asutajaliige.
Kaabel peab jääma avalikku kasutusse mõistliku hinnaga ja tegelikkuses pole vahet kes seda omab sest omamisega kaasnevad ka kohustused seda võrku tervena hoida ning järelvalvet teostada.

Minu peamine mure oleks olnud, kui ikkagi küladesse poleks kaabel tulnud oleks asi hullem kui nõukogude ajal. Kas kõik maapiirkonna kliendid oleks pidanud ka asulates ära mahtuma siis 4G võrku. Selles olen ma veendunud, et ükski operaator poleks 100 kliendiga küladesse valguskaablit 20km kaupa vedanud.
Isegi nõuka ajal veeti magistraalvaske igasse kolkasse ja paigaldati analoogjaam, miks peaks tänane euroopaliit kehvem olema kui selle võrgu kasutamine on kõikidele soovijatele ühestel tingimustel.

Jah kuna tegemist on suhteliselt väikeste asulatega on äriliselt suur risk minna sinna veel kliendi võrku rajama ja teenust pakkuma. Kes jaksab, see teeb ega klient saab ikka oma teenuse kätte ja vähemalt võimalus on valguskaabliga liitumiseks.

Kui nüüd oleks läinud ainult jõuliselt turutõrget likvideerima siis oleks pidanud asutajaliikmed oü külanet ja oü naabrimees olema mitte eesti suurimad sideoperaatorid. Võrgu kasutamise hind oleks pidanud siis vastavalt ettevõtte suurusele olema kuid kas see poleks siis teistpidi ebaõiglane olnud?
Oht oleks olnud, et võrk vedeleks siis täiesti tühja sest väikefirma ei suuda ja ei taha ja suur ei saa sest kulukas on.