[wirx]

Aastaid tagasi sai erinevate põlvkondade arvutiprotsessoreid eristada mudeli nime järgi (nt Pentium 2 ja Pentium 4) või äärmisel juhul võis protsessori võimsust hinnata megahertside järgi – parim oli see, millel megahertse rohkem. Tänapäeval võib sellise analüüsi põhjal arvutit muretsedes aga korralikult petta saada, sest olukord on muutunud oluliselt keerulisemaks.

Protsessori headust mõjutavad selle tuumad(cores), vahemälu(cache), voolutarve(TDP), megahertsid(MHz), kümned erinevad tehnoloogiad ning tagatipuks koosnevad protsessorite nimed keerulistest tähe- ja numbrikombinatsioonidest, mille mõistmiseks tundub vaja olevat doktorikraadi protsessorite ehituses.

Kvaliteetsed äriklassi sülearvutid kasutavad Inteli sülearvuti protsessorit ning nimi näeb välja selline:




Täispikk artikel parema kujunduse ja piltidega asub siin http://laptopid.ee/leht/88/Protsessoritest/

i seeria põlvkondasi kutsub Intel järgmiste nimedega:
1. põlvkond avalikustati 2010 a. "Arrandale" i5-520M
2. põlvkond avalikustati 2011 a. "Sandy Bridge" i5-2520M
3. põlvkond avalikustati 2012 a. "Ivy Bridge" i5-3320M
4. põlvkond avalikustati 2013 a. "Haswell" i5-4200M

Kiirusklasse on Intelil viis: i7, i5, i3, Pentium ning Celeron protsessorid.– Järgnevalt anname kiirusklassi märgistuse lõikes ülevaate selle kohta, mida tavakasutaja protsessori nimekoodist välja võiks lugeda.


i7 protsessor on kiireim, see sobib kõige paremini neile, kes vajavad kiiret arvutit, millega mahukaid programme kasutada ja suurt andmehulka töödelda. Sobib hästi kujundajatele, projekteerijatele, programmeerijatele, videotöötlejatele ja mänguritele.
Sellise kiirusklassis mudelinime lõpust võib teinekord leida ka QM (Quad Mobile), mis viitab sellele, et kasutusel on 4 reaalset tuuma, Windows Taskmanageris on need nähtavad 8 tuumana. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kuigi Intel "i7"on nime järgi ennast hästi müünud, võib juhtuda, et mõnes 200€ odavamas arvutis olev i5 on põhimõtteliselt sama kiire. Et asjast täit selgust saada, tuleb uurida protsessorite jõudlusnäitajaid erinevates testides ja justnimelt erinevates, sest igal protsessoril on omad nõrgad ning tugevad küljed. Saadaval on ka U tähega lõppevad i7 protsessorid, U tähendab seal Ultra Mobile, ehk teisisõnu on tegemist vähese voolutarbega protsessoriga. Kui QM protsessorid suudavad täiskiirusel töötades tarbida 47W, M protsessorid 37W, siis U protsessorite maksimaalne voolutarve on kõigest 15W. Voolutarve on aga otseses seoses protsessori kiirusega, sest mõlemas protsessoris on kasutusel sarnane tehnoloogia. Seega on QM protsessorid kuni 3 korda kiiremad, kui sama põlvkonna U protsessorid, olgugi et mõlemad on i7. Samal ajal tarbivad QM protsessorid jällegi väga palju energiat. Seetõttu ei kasutata neid üldiselt alla 15" süleaarvutites ja mitte kunagi õhukestes ultrabookides – põhjuseks ülekuumenemisoht ning vajadus suure ja raske aku järele.


i5 on kõige levinum protsessor äriklassi sülearvutites ning see sobib hästi pea kõikideks toiminguteks, olgu selleks siis internetis surfamine, dokumenditöötlus, mängimine, kujundamine või filmide vaatamine.
Kuna see on kõige levinum protsessor, on sellest ka kõige rohkem erinevaid mudeleid. Ka siin kehtib tõde, et M-seeria on palju kiirem, kui U-seeria. Näiteks i5-4200M ja i5-4200U kiirusevahe on olenevalt testist kuni 30%, samas peaks isegi i5-4200U-st piisama 95% kasutajatele ning kellelgi ei tohiks selle vastu midagi olla, kui arvuti aku peab kauem vastu ja ventilaator enamus ajast seisab. Nii i7, kui ka i5 protsessoritel on "võime" end mõneks ajaks ülekiirendada(Turbo), aga seda ainult juhul, kui programm neilt seda nõuab ning tingimused sobivad on. Üldjuhul tavakasutajal Windowsis ei lähe ülekiirendamist vaja ning see aktiveerub teinekord ehk mõnel keerulisemal kodulehel. Aktiveerumise protsessi ei saa juhtida, seda juhib ning kontrollib protsessor ise.


i3 protsessoreid leiab nii hinnatundlikele klientidele mõeldud sülearvutitest, kui ka korralikest ärikasutajatele mõeldud arvutitest. i3 sobib hästi tavaliseks kontoritööks ja vähenõudlikumale kodukasutajale.
Paljud pelgavad tänapäevaseid i3 protsessoreid puhtalt nime pärast, kuna need on Inteli poolt i-seeriast kõige aeglasemaks tituleeritud. Tegelikkuses piisab 4. põlvkonna i3 protsessori kiirusest kenasti pea kõigile kasutajatele, kui tegemist pole just kujundajate, mängurite või videotöötlejatega. Näiteks ülaltoodud i5-4200Useeria protsessor on kiirusetestides aeglasem, kui laialt levinud i3-4000M. Samas, kui mängu tuua paljudes ultrabookides ja odavama hinnaklassisülearvutites kasutusel olev i3-4010U muutub olukord drastiliselt – nimelt see protsessor on aeglasem kui üle 5 aasta vana Core2Duo T9400(arvutimaailmas on 5 aastat väga pikk aeg!). Teisisõnu, alates i3 neljanda põlvkonna U-seeria protsessoritest on tänapäeva keerulisemate interneti saitidel(Facebook, Delfi, Postimees) täiesti tuntav kiiruse puudujääk, lehekülg hakib kerides ja isegi kiire internetiühenduse olemasolul avaneb see väikese viitega. Samas tavatöös ei tohiks see häirivaks faktoriks saada.


Pentium protsessorid sobivad soodsat arvutit otsivale inimesele, kes plaanib seda kasutada internetis käimiseks või kontoritöö tegemiseks.
Pentium on vana hea tuntud kaubamärk, mida oleks patt Inteli poolt unustustehõlma jätta. Tänapäeval leiab neid protsessoreid siiski ainult odavama hinnaklassi sülearvutitest. Pentium protsessorid on madalama Mhz kiirusega ning kiiruse testides jäävad i3 protsessoritele alla, samuti tarbivad nad jõudehetkedel rohkem voolu kui kaasaegsed i-seeria mudelid. Pentiumites on kasutusel Intel HD graafikakaart, mis on 3 põlvkonda vanem, kui 4nda seeria i-protsessorites kasutusel olevad Intel HD 4xxx kaardid, olles neist sellega loomulikult ka tunduvalt aeglasemad.


Celeron protsessor, mis on Inteli omadest kõige aeglasem ja odavam, sobib vähenõudlikule kasutajale, kes kasutab sülearvutit lihtsamate internetilehekülgede jaoks(Facebook nende alla ei käi), kasutab Office´t ning mõnikord vaatab filme.
Mõned Celeron tüüpi protsessorid ei oska oma sisemist "kella" muuta ning töötavad ainult kindlaksmääratud Mhz sageduse peal. Samal ajal kallima seeria protsessorid suudavad edukalt töötada 800Mhz või ka 3800Mhz peal. Mhz kiirusest sõltub aga peale arvuti kiiruse ka aku vastupidamine ning sooja eraldamine. Seega on Celeron protsessoriga arvutid lärmakamad ning nende akud peavad 2-3h vähem vastu võrreldes teiste Inteli protsessoritega. Celeron protsessoris on teinekord ära jäetud paljud käsud, mis kallimates aitavad töö kiirusele kaasa. Ka MHz taktsagedus on Celeronides tihtilugu aeglasem, kui Pentiumites ning teistes protsessorites. Samas on Celeron protsessorid tunduvalt odavamad, kui i-seeria protsessorid ja neid leiab just odavama hinnaklassi sülearvutitest. Tootja jaoks maksab Celeron protsessor ligikaudu 50€, i7-t aga naljalt alla 300€ ei leia ning kiiremad kallimad võivad maksta isegi üle 500€ - seda on rohkem, kui odavam laptop kokku maksab.


AMD protsessorid on mõeldud ainult neile, kelle arvutiostu ainsaks eesmärgiks on võimalikult vähe raha kulutada. Need protsessorid saavad hakkama lihtsamate interneti lehekülgede kuvamise ning mõõduka kontoritööga.
AMD protsessoreid leidub ainult kõige odavamates sülearvutites, mis kvaliteediga ei hiilga ühestki otsast. Vähe sellest, et korpus on pandud kokku (kõige odavamast) plastmassist ning ekraan läigib, on need arvutid ka tänu AMD protsessoritele lärmakad, aeglased ning nõrga akuga. Kiiruse tabelis leiab kõige kiiremad ja uuemad AMD protsessorid umbes sealt, kus asuvad tänapäevaste Inteli protsessorite kõige aeglasemad mudelid. Näiteks on ülalmainitud aeglane Intel i3-4010U kiirem, kui üks kiiremaid AMD sülearvuti protsessoreid A10-4600m, samal ajal on Inteli protsessoril ette näidata 1700Mhz AMD 3200Mhz vastu. Paljud arvuti ostjad kahjuks Mhz realt kaugemale ei jõua ning ostavadki "poole kiirema" AMD. Asi läheb aga eriti hulluks, kui vaadata voolutarbimist. Intel vajab maksimaalselt 15W AMD aga 35W, olles samal ajal aeglasem kui 4-5 aasta vanused Inteli protsessorid. On ette tulnud ka juhuseid, kus 3-4 aastat vana Inteli protsessoriga sülearvuti on ringi vahetatud uue AMD protsessoriga sülearvuti vastu, samal ajal teadmata, et uus arvuti on hoopiski aeglasem, kui vana. Eriti kurb on vaadata neid sülearvuti ostjaid, kes käivad uue ja uhke välimusega AMD protsessoriga sülearvuti eest välja üle 400€, valivad sinna kiire videokaardi, hulgim RAM mälu ning lahmaka kõvaketta, aga lõpptulemuses jääb AMD protsessor pudelikaelaks ja kiirust pole kusagil tunda, sest kogu info käib protsessorist läbi.


Kui protsessorite erinevaid põlvkondasid võrrelda , siis üldistades võiks ju arvata, et 4nda põlvkonna i3 protsessor on sama kiire, kui 3nda põlvkonna i5 või teise põlvkonna i7. Mingite mudelite skaalas eeldatavasti läheb selline väide isegi täppi. Aga kuna aga igas põlvkonnas on väga palju erineva kiirusega i5-i või i7-d, siis tasub kindlasti enne ostu tutvuda kiirusetestidega - link



Kõige uuemates protsessorites on sisseehitatud videokaart, mille kiirusest piisab võimsamatel i7 ning i5 mudelitel keskpärasele mängurile, videode vaatajatest rääkimata. Tõsisemad mängijad ning projekteerijad vajavad eraldiseisvaid videokaarte. Kui aga eraldi videokaarti otseselt vaja pole, siis ei tasu integreeritud videokaarte karta.Integreeritud videokaardi eelis eraldiseisvate ees on väiksem voolutarve ning vaiksem arvuti. Paljudel sülearvutitel on sees 2 videokaarti - integreeritud töötab näiteks netis surfates ning kui tekib tahtmine mõnda mängu mängida, lülitub automaatselt sisse eraldiseisev kiire videokaart - tänu sellele on arvuti üheaegselt vaikne ning kiire.

Inteli protsessoritest põhjalikumalt - http://ark.intel.com
Protsessorite tähistusest täpsemalt - http://www.intel.com/content/www/us/en/processors/processor-numbers.html
Protsessorite võrdlustestid - link
Vanemad protsessorid - http://laptopid.ee/leht/71/Vanadest-protsessoritest
Täispikk artikel asub siin http://laptopid.ee/leht/88/Protsessoritest/

[Tomorrow]

Hea artikkel

[wirx]

Kui kellelgi on midagi lisada või täpsustada, siis kommentaarid on oodatud.

[Vael]

Ülevaatlik postitus ja eks ta nii ongi, et Inteli vastu ei saa eriti CPU osas. Siiski peaks mainima, et AMD APU istub uusimates konsoolides ja integreeritu GPU osas on AMD pea jagu Intelist üle. Kui läheb odavama otsa läpaka ostuks, mille nõrga korpusega eraldi graafikat ei tasu lisadagi, siis võiks AMD uuemad APU-d isegi valik olla. Energiasäästust ei hakka rääkimagi, kuigi FX 7800 APU-d peaks paberi järgi ka 34W kanti olema.

[kaspar00]

amd vastane lahmimine on tingitud sellest, et see odavklass konkureerib kõige agressiivsemalt kasutatud kallimatega ning vajab seetõttu maksimaalset antireklaami?

[serxx]

WTF!?
AMD kõlbab ainult netibrowsimiseks?
Celeroniga Facebook ei tööta!

Täielik BS!

Just nagu ainult i7 ja i5 kõlbakski osta.

Ainult Intel Atom ja AMD E-seeria (Atomi analoog) protsessorid on uimase võitu. Kõik muu kannatab kasutada, kui soovid just väga kõrgelennulised pole. Osta ainult piisavalt MÄLU (2GB on vähe, kui XP-d ei kasuta!), soovitavalt ka SSD ja keera SWAP kinni. Käib väga ilusti.
Võrreldes Inteliga on AMD integreeritud video päris hea ja kui on soov mängida (vanemaid ja lahjemaid) mänge, siis AMD võib olla selleks täiesti suuteline ilma videokaarti ostmata.

See artikkel on küll kas inteli tellimus või siis lihtsalt täiesti puusalt tulistatud.

[salatoimik]

AMD voolutarbe poolt olen ehk nõus, aga nii väetid need APUd nüüd küll pole, kui siin reklaamitakse

[DeTHiCa.]

artikkel peaks olema erapooletu ja faktidele toetuv, eriti kui seda HV avalehel näidata.

AMD-ga seonduv jutt siin artiklis on mingi Inteli fänboyismi poolt genereeritud jura - jõudluseväited tasuks üle vaadata vastavalt benchmarkide tulemustele.

[wirx]

Jutt ei käi sugugi konsoolidest või PC-dest, jutt käib AINULT sülearvutitest ja sülearvutite turul on AMD
Sülearvuti protsessori kiiruse testides leiab kõige kiiremad AMD protsessorid alles tabeli keskosas, umbes seal, kus lõppevad uued i seeria protsessorid ning algavad mitmeid aastad vanad core2duo-d, mis kiirusest me siin räägime?

[mikk36]

[Revilo]

[wirx]

Txxx seeria on kohe-kohe 7a vana muideks ning on pea sama kiire, kui uutest sülearvutites leitav AMD(olgugi, et AMD lasi viimase sülearvuti prose 1.5a tagasi välja on tegelikult ka 4nda põlvkonna inteli i seeria pea sama vana) kui sellist asja ei tohi aeglaseks ja iganenuks nimetada, siis mida võib?
Facebookis peab olema palju sõpru, palju reklaame ning siis paari lehekülje vahel liiklema, võtab isegi i5-4xxxM prosed mõtlema, i3-dest ja aeglasematest rääkimata, ahjaa ning soovitavalt kasuta FullHD reso.

[tahanteada]

[ricom2ger]

Pentiumi ja Celeroni osa on täiesti mööda, need erinevad peamiselt ainult Mhz, midagi väga ära jäetud pole. Tänapäeval peab täpselt teadma, mis Pentiumi ja Celeroniga tegu on, nimelt Atomi nimetust ei kohta enam kuskil, sest need Atom prosed on just Pentiumi ja Celeroni nime taha peidetud. Neid ei tasu isegi soovitada ...

[wirx]

[mikk36]

wirx, kusjuures, peale takti ei erine mitte kui midagi seal: http://ark.intel.com/compare/81014,81013

[wirx]

Hind on pea 2x ja Celeronil on Smart Cache
Eks neid mudeleid ole mõlemaid väga palju erinevaid ning on olemas Celerone, millel on vähem ja on olemas Pentiume millel on rohkem tehnoloogiaid ja vabalt võib olla ka vastupidi -
http://ark.intel.com/compare/59836,59801 või siis teistpidi http://ark.intel.com/compare/71141,71142 kõik oleneb konkreetsest mudelist ja sellest, kuidas Intel seda müüa plaaninud on.
Lisasin ülevaatesse, et Celeronid on üldjuhul ka aeglasema taktsagedusega, kui Pentiumid.

[ricom2ger]

Enamus "Advanced Technologies" on tavakasutajale kasutud, Turbo ja HT on rohkem perfile kasuks.

[wirx]

Nõus.
Nende Facebooki kiiruste kohapealt, eile kasutasin Dell Latitude E7440 millel sees i5-4300u prose, täna tõstsin sama ketta Precision M6500 millel i7-840QM prose, kiiruse testides on suht-koht samad, kuigi i7 on 5a vana juba. Samas FullHD resoga E7440 tundsin pidevalt, kuidas erinevate lehtede vahel arvuti uimab, eriti hästi andis tunda, kui Facebookis näiteks albumite lehekülg avada. Kõik need mured on, aga kadunud 5 aastat vana M6500 arvuti peal. Kui ma nüüd oma ketta tõstaks ringi mõnda Celeron või AMD arvutisse ei jõuaks ära oodata lehtede avanemist. Kiirus on suhteline asi, see mis ühe jaoks on kiire võib teisele tunduda paigaltammumisena. Laps istub elutoas mul R40 arvuti taga ning ei kurda kunagi, et see aeglane oleks oma 2GB RAM-i ning pea 10a vana prosega

link

[tahanteada]

wirx: Väike näide - ja millest jagu saamine nõuab lausa jahutuse suuremat ringiehitamist:

Aceri netbook, sees AMD APU.
1. Tööle minnes koheselt temp. nii 60-65 kraadi, edasi kerkib max. vahemikku 80-85 kraadi.
2. Ja ventikas töötab pidevalt juba selle 60kraadiga ja üle 75 kraadi hakkab lärmama juba täiesti tuntavalt.

Ning nüüd ma juba leiutan pikka aega, et kuidas see sees olev pisiventilaator saaks ära vahetatud hoopis suurema ja parema ventika vastu, et temperatuuri nii 10-15 kraadi alla saada.
Lihtsalt hea pisike, kerge, masin aga ei taha liigtemperatuuridega kirstu saata. Ja ta siis enamjaolt seisab, et kuumusega talle mitte liiga teha.

[ricom2ger]

Mis APU´ga täpsemalt tegu?

[wirx]

Pisikestel masinatel on tihtilugu ka pisikesed radikad, mida suurem radikas seda ühtlasemalt jagab tempi ära jõude hetke ja töö vahel (ala kasutaja avab veebilehe, cpu põhjas ning hiljem hakkab sealt infot lugema, cpu maas) ventikad just väga suured ka pisikeste sisse ei mahu. Paljud tootjad aga meelitavad ostjaid piskeste ja võimsate arvutitega, egas paberil ju näe kui lärmakas või kuumenev tulevane arvuti olema saab. Isegi reviewdest pole tihtilugu abi, sest reviews on nt i3-ga mudel X, aga klient soetab endale i7-ga selle sama mudel X-i kus on sama vent ja radikas sees, mis i3-lgi oli.

[Hazar]

[wirx]

Mänguril jääb jah 99% graafika taha, teistel kindlasti mitte.

[Dirty Harry]

AMB mobiilsete CPUdega hästi kursisolevad inimesed - kas oskate äkki ka välja tuua häid äriklassi läpakaid mis neid kasutavad?