[Tanel]

link :: ERR Uudised


Täna esitleti kahte rakendust, mille eesmärk on muuta kodanike ja MTÜ-de jaoks omavalitsuste eelarvetest aru saamine lihtsamaks. Mõlemad annavad kodanikele andmeid, mis võimaldaks neil esitada poliitikutele ja ametnikele informeeritumaid küsimusi, et nad saaksid seeläbi kohaliku ja riigi tasandi poliitikas paremini sõna sekka öelda.

Mõttekeskuse Praxise meieraha.ee on visualiseerinud riigieelarve tulude ja kulude jaotamist juba mõnda aega. Nüüd lisandus sellele Tallinna eelarvet illustreeriv rakendus, mis näitab, kui suure osa pealinna eelarvest moodustavad ühistransport või haridusvaldkonnas tehtud kulud.

Suurema avatuse suunas on liikunud ka riik - eelmisest nädalast saab aadressil riigiraha.fin.ee kasutada rakendust, mis võimaldab analüüsida ja võrrelda kohalike omavalitsuste kulusid ja tulusid.

Rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi avaldas lootust, et eelarverakenduste abiga muutuvad kohalike omavalitsuste rahaasjad läbipaistvamaks. Kui praegu on kohalikel omavalitsustel kodanike ja MTÜ-dega suhtlemisel eelis, sest neil on finantsküsimustes rohkem teadmisi, siis nüüd võiks olukord muutuda võrdsemaks. Näiteks võimaldab rakendus võrrelda sarnase asukoha või rahvaarvuga omavalitsuste hariduskulutusi.

Praxises töötav ekspert ja meieraha.ee projektijuht Hille Hinsberg leidis samuti, et eelarved on väga tähtsad, aga sageli ka väga raskesti mõistetavad dokumendid.

"Põhjus, miks me hakkasime üldse eelarve läbipaistvusega tegelema on see, et igasugune eelarve, eriti veel riigi ja linna oma on kõige olulisemate otsuste tegemise koht. See tähendab, et see on ja võiks olla see viis, kuidas kodanik saaks oma sõna sekka öelda," ütles Hinsberg ERRi uudisteportaalile.

"Selleks, et inimesed saaksid oma sõna sekka öelda ja avaldada arvamust, et kas kulutused on põhjendatud ja tulud piisavad või tahaksid nad vähem makse maksta, tuleb anda ette alus, mille põhjal inimene saab üldse küsimusi esitama hakata," jätkas ta.

Hinsbergi sõnul võib tavainimesele mõnikord jääda mulje, et poliitilised arutelud eelarve üle muutuvad lehmakauplemiseks. Tegelikult on asi selles, et enamik eelarvest on erinevate seaduste või eelnevate otsustega juba kindlaks määratud ja iga aasta käib vaidlus vaid väikese osa n-ö vaba eelarveraha üle. Riigi puhul on see kuskil 15 protsenti, linna puhul võib see olla isegi veelgi väiksem, selgitas Hinsberg.

"Seega see vaidlus, mis võib tavalise inimeseni mõjuda natukene veidra või kummalise lehmakauplemisena käib tegelikult üsna väikese osa eelarve üle, aga see on oluline, sest just siin võivad olla peidus kokkuhoiukohad ja tegelikud valikute kohad. Kas on vaja niivõrd palju raha kommunaalkuludeks või vajab seda hoopis väga-väga sotsiaalkaitse. Need on väga olulised valikud," jätkas ta.

Hinsberg pidas riigi poolt tehtud rakendust tervitatavaks ja leidis, et kaks eelarvete analüüsile keskenduvat rakendust on üksteist täiendavad.

"Rahandusministeeriumist saab väga hästi kätte ajalise teekonna, kuidas on alates 2008. aastast omavalitsuste finantstervislik seisund muutunud. Kuidas on muutunud nende elanike arv, kuidas see peegeldub tuludes ja kuludes. Meieraha.ee keskkonnas näeb Tallinna puhul ainult ühe aasta eearvet. Erisus on ka selles, et meie näitame eelarvet, see tähendab prognoosi, rahandusministeeriumi rakendus näitab aga juba tehtud kulutusi," selgitas Hinsberg.

Tema sõnul kaalub Praxis tulevikus ka teiste linnade eelarvete visualiseerimist. Kuressaare linna eelarve on neil näiteks juba valmis, kuid pole veel avalik.