[xpander]

oma 7 aastase linuxi kasutamise juures siiani 1 kernel panic näinud ning see oli ka oma esimese kerneli ehitamisega, millest pooled asjad puudu jäid.

windowsi BSOD'sid olen niipalju näinud et varbaid ja näppe pole niipalju ühel inimesel et neid kokku lugeda, tõsi küll viimased 3 aastat pole windowsi ise omanud. küll aga on käinud läbi läppareid millel BSOD loobib jne. lihtsalt reinstall on aidanud seega raua viga pole olnud.

[prtv]

[Dogbert]

Ei ole ka kernel panicut kohanud mitmesuguse riistvara peal, aga mu oma vanakesest läppar on selline imelik elukas, mis loobib seda bootimise ajal päris tihti. Lugu tundub hapuks minevat üsna kerneli käivitamise algusjärgus, aga kus just täpselt ja miks, ei ole suutnud ega viitsinud uurida. Kui sellest ühest kriitilisest punktist mööda saab, siis töötab vigadeta, aga üsna sageli jääb sinna toppama. Riistvara on vist vähelevinud (ATI/AMD kiibistik SB200 ja HD3200 graafika) ja tundub et just kiibistikuga on mingi jama ja seda algusest peale. Kohe alguses pärast ostmist ei läinud sel ajal värskeimad buntud ta peal üldse käima, aga hiljem asi paranes ja nüüd enamasti ikka läheb
Windows töötab nii ja naa, aga bootimise ajal kokku ikka ei jookse. Kui bootimise ajal mõni USB lisaseade küljes on, siis Windowsi käivitumise ajaks jääb Windowsi jaoks üks sisse-ehitatud USB seade talle reeglina tundmatuks jne.
Üks väga ebaõnnestunud riistvaraline eks(peri/kre)ment ühesõnaga, mille peal ei Linux ega Windows päris korralikult töötada ei taha. Mingit otsest viga aga ükski test ka ei näita ja kui OS juba töötab, siis ega ta kokku kah ei jookse. Probleemid on bootimise-aegsed ja võimalik, et HP ikalduva BIOS-iga seotud.

[Prosperity]

[marqs]

[woox2k]

No hüüumärk oli võibolla natuke liialdatud aga lause mõte oli see, et erinevalt üldisest reklaamist ei ole Linux mingi imemasin, et kõike ette taha ära teeb ja kasutajal ei jää muud üle kui ainult kastidesse linnukesi panna ja eeldada et kõik alati toimib. Vahest tuleb ka käed mustaks teha ja ise teada mida täpselt teed, muidu võid vabalt avastada, et ühel toredal hommikul OS enam käima ei lähe või käitub ettearvamatult. "Maali" näide oli seal selleks, et out-of-the-box on tõesti enamus distrosi täiesti kasutusvalmis ja kui selle võimalused on kasutajale piisavad, siis pole mitte millegi pärast vaja muretseda ja saad rahus kasutada kuni arvuti raud otsa saab.

Ärge saage minust valesti aru, ma ei ütle, et Linux nüüd konkureerivatest operatsioonisüsteemidest kehvem oleks, lihtsalt kasutaja peab oskama oma pead kasutada igas OS's. Pikaajaline kogemus teeb elu kergemaks ka alati, kuna sa tead täpselt OS eripärasi ja oskad varakult vältida probleeme nende lahendamise asemel.

[lightbluefox]

apt-get install linux-headers-$(uname -r|sed 's,[^-]*-[^-]*-,,') broadcom-sta-dkms käsu peale ütleb
Unable to locate package broadcom-sta-dkms

edit: kõik vaev ilmaasjata, piisas vaid pakihaldurist firmware-b43-installer istallimisest ja kõik töötab.

[Dogbert]

Millisest distrost käib jutt? Debianist? Buntulistel saab broadcomi suletud koodiga wifi draiveri paigaldada nn "Additional Drivers" dialoogist paari hiireklõpsuga.

[lightbluefox]

Dogbert, Debian jah, Mindi all oligi nii nagu kirjeldasid.

[aht0]

huvitav tegelikult et keegi ei soovitanud FreeBSD-d (ise ka ei taibanud kuna küsiti linuxi kohta) aga kui on niikuinii nö värske alustaja siis peaks õppimiskurv sama valus/valutu olema

Lihtsalt OSi-huvilisele võib pakkuda huvi ka OpenIndiana (OpenSolarise fork)
Nii FreeBSD kui ka Solarise jaoks pakub Nvidia töötava 3D kiirendusega draivereid nii et Xorg töötab ilusasti

[Dogbert]

Jep, kuna küsiti Linuxit, siis ei oska nagu BSD-d soovitada
Nii palju kui ma selle üht nuditud versiooni (PFSense) kasutan hetkel paaris kohas, siis Linuxiga äärmiselt sarnane, aga siiski piisavalt erinev. Solarist pole proovinud, aga solarise jaoks tehtud daemonite initskriptid sobivad väikeste modifikatsioonidega ka Linuxile, tundub ka väga sarnane. Eks nad kõik Unixilaadsed ole, bash on shelliks ja peamised käsud on samad (Solarise jaoks kirjutatud Virtualboxi VM-ide automaatse käivitamise-sulgemise skript vajas vaid minimaalset kohendamist Ubuntul kasutamiseks)

[HacaX]

[aht0]

[namstoop]

Aga mida Mageia kohta arvatakse

https://www.mageia.org/et/about/


Mul kah miskit ühele netbookile vaja, mõtlesin et prooviks LInuxit. Ega sellega peale veebis brausimise, reisidel vahel filmide vaatamise ja mõnikord mõne ettekande tegemise muuks eriti ei kasuta.

[mihkelv]

Mageia on väga hästi eestindatud ja kui valid lokaaliks eesti, siis saad peale kauba ka ID-kaardi tarkvara kaasa. Kui mulle Fedora mõnede pakkide rolling release põhimõte ei meeldiks, kasutaksin just mageiat. Muidugi töölaua pead vastavalt oma raua nõudlusele valima.

LISA.
Eestindamise all mõtlesin ikka mageia enda tööriistu, mitte töölauda. Võimalik, et väiksemad ja kergemad töölauad on kehvasti tõlgitud... kui üldse.

[harakas]

[namstoop]

[NoMilleks]

Niivõrd-kuivõrd vana teema, aga olgu...
Ubuntu on muidugi sellepoolest tore, et näeb suht kena välja (kuigi miks nad selle lillastumisega kaasa läksid, ma ei saa aru). Algajale suurepärane. Endal viskas see kommertslikkus lõpuks üle (Unity otsing, tarkvarakeskus jne). Isegi installer meenutab olemuselt Win XP-d. Avastasin, et Debian Wheezy on hea stabiilne ja kiire, kuigi mõne arvates ehk pakid liiga vanad versioonid või nii... Fedorat proovisin, aga Gnome-shell 3.8 läägis rohkem kui 3.4 Debianil. Pealegi, kuna graafiline majandamine mõnevõrra tohkem istub, siis Yumex oli võrreldes Synapticuga ikka kole uimane. Kui ainult 64-bitisel Debianil ID-kaardi ka tööle saaks. Ubuntu installiskript toimis ilusti 32bitisel, aga 64-bitisel tekkis mingid broken packages jura.

[lightbluefox]

Casanova, proovisid seda õpetust?
https://github.com/martinpaljak/ria-debian-build

ja veel üks

[NoMilleks]

Tänud vastamast. Toda lingil pakutut olen proovinud, ei toimi. See ./builder ei ehitanud minu arust kuskile midagi ning apt-get update luhtus, rääkimata installist. Mis ta täpselt kobises, jään hetkel vastuse võlgu. Ka kodukausta loodud repository kaustas polnud midagi. Teist varianti millalgi siis proovin. Tundub, et probleem on 64bit spetsiifiline?

[Krizto]

Debianis saab peale Wheezy ka Jessie-t (testing) ning Unstable (SID) kasutada. V6rdluseks, Ubuntu LTS p6hineb testingul ning tavaversioon unstable-l, kuigi ylevaateid lugedes peetakse Debiani Unstable-t stabiilsemaks kui teisi distrosid (sh ka Ubuntut). Unstable ja testing on nn rolling release-id millele pidevalt uuendusi tuleb. Muidugi Ubuntu install on mugavam kuna enamlevinud programmid paigaldatakse automaatselt, aga Debianiga on t66d veidi rohkem (ja alguses ei n2e nii kena v2lja).
See ongi linuxi v6lu ning viga, et ta niiv6rd killustatud on.

[NoMilleks]

Mina olen nii aru saanud, et kui näiteks Wheezy's sources.list failis muuta neis ridades wheezy > stable, siis peaks ta end automaatselt uuendama, kui Jessie samuti stable saab olema (ehk minu omast saab Jessie)? Kui jätan nii, nagu on ehk wheezy, siis uue stable väljalaskel jääb minu oma old-stable seisu?
Proovisin testingut netinst isoga installida, aga kobises, et kernel modules not found või midagi sarnast ja edasi ei osanud talitada. Tegelikult polegi mulle see Testing nii oluline, Stable töötab suurepäraselt. Ubuntult ületulnuna pole see Debian nii rämedalt keerulisem midagi. Tuleb lihtsalt jälgida, mida teed. Netinst isoga on hea, jätan töölauakeskkonna esialgu panemata (muidu installib liialt ka ebavajalikku pahna), pärast hakkan kõike asju tasapidi lisama vastavalt vajadusele.

EDIT: Ei läinud ka siin eespool antud pingviinist võetud õpetus mitte, nagu ka muud seal antud juhendid. Ikka mingid dependency probleemid. Juhe koos. Miks ta mul 32-bitisega töötab, ei tea.

[alliance]

[NoMilleks]

Üleminek on muidugi kergem, kuid igasuguste tasuliste asjade pähemäärimine minu mõistes ei ole osa üleminekust. Mina igatahes nõustun paljulevinud arvamusega, et see kõik on Ubuntu enda sloganiga vastuolus. Kui see kommerts eemaldada, ei tee see ju asja keerulisemaks. Keda see ei häiri või seda kupatust vajab, andku minna.

[lightbluefox]

Proovige siis Minti, sellest murest vaba ja osade arvates paremgi kui Ubuntu.