[martink01]

[cbr]

Tahaks ka tulevikus IT-d õppima minna. TTÜ-sse näiteks. Ja mitte nii eriti progemist, vaid just hardware'ga seotud stuffi kuna see nagu huvitab rohkem. Enne peab aga gümnaasiumi läbi tegema(tegelikult sinna jõudma )...

[Markos]

Mina soovitan, kui vähegi pead otsas on, viitsid ja tahad õppida, siis ürita polütehnikumi sisse saada. Seal saad 3 aasta ja 10 kuuga põhikooli baasil keskerihariduse, ja lööd sellega kaks nö ühe hoobiga. Sel ajal kui teised nühivad gümnaasiumipinki, valmid sina juba kesktaseme rakendusinseneriks, ning peale kooli võid juba rahulikult tööle asuda või kõrgkooli, näiteks TTÜ'sse või IT kolledzisse astuda, kusjuures viimased võtavad polüka kasvandikke raudselt parema meelega vastu kui gümnaasiumijuntsusid, kes ei tea asjast veel ööd ega mütsi, ka on sul endal mõõtmatult kergem, kuna praktilised teadmised on juba olemas. Kool ise on väga kõrge tasemega ja seal nalja ei tehta, luftivennad visatakse sealt välja harilikult esimese või teise semestri lõpul, on ka hiljem minejaid. Meie alustasime 30'se rühmaga, lõpetasid aga 13 .
Pluggeri väide, et ilma gümnaasiumita pole IT alale asja on puhta vale, gümnaasium on selge ajaraisk antud erialal. Gümnaasiumisse võid minna kudema siis, kui tahad õppida majandust, juurat või keeleteadust. Isegi ehitus ja mehaanikaerialadel tuleb kasuks väikene kesketapp läbida, saad kogemusi, mida gümnaasiumist ei saa.

[lauri]

it'd saab õppida ka siiski keskkooli hariduse baasil. kõik oleneb inimesest endast. ise läksin pärast keskkooli ttü'sse ja nüüdseks on asi läbi. kuigi kohati tunduvad ttü's õpetatavad ained suht mõttetud. aga eks elu näitab, mida ttü haridusega peale on hakata.

[marqs]

endal TPT lõpetet 2002. ja siiani rahul. arvestama pead, et näiteks füs ja mat võrreldes gümnaasiumiga ikka üsna kähku läbi saavad, ja kui riigi kulul nelja a pärast kuhugi popile alale tahad dipolmi saama minna, pead just neid ise üsna kõvasti juurde vaatama.
mul veel sõda vahel oli ja mat anal ja füüs kuuli päris metsikult kokku taovad praegu
ja polü annab sulle just üsna laia pinna, võib veider tunduda, aga selles paljud pettuvadki - et miks krdi pärast seal need automaatikad ja sided ja kümmet sorti elektroonikat sisaldvad ained, et nemad tahavad ikka progeda ja kasti kokku panna. lähevad siis asjad rohkem erialale lähemale, ei tea nimetet asjapulgad ikka ei maast ega ilmast ja pakuvad osale kaadrile hääd teenistust paari koodirea või võrguconfi eest
et keegi sulle seal kulbiga tarkust pähe taguma ei hakka ja kui närv nõrk ja/või laiskus suur, võib seal hingekirjas viibimine üsna lühikeseks jääda.
a loota, et seal kõik, mis nõutakse hea ja tarvilik on, on kah muidugi liiast (siingi on heldimusega vihjeid antud 308 vms ruumis asuva vanakraami lao, seal toimuva ning toimetava persooni kohta 8) )
kindel pluss ka välispraktika.
viimastel aastatel seal asi (vähemalt eemalt vaadates) ülesmäge läinud.

[erkin]

Ise õpin Tartu KHK-s IT II kursus
Kergem kui ülikoolis ja matat vähem, II kursusel natuke kõrgemat matemaatikat

[capo]

Mina soovitan sul pilku Polütehnikumi poole pöörata. Sai see asutus kunagi ise lõpetatud ja nüüd on siis ülikooli pingi nühkimine käsil. Need 4 aastat õpinguid (minu ajal isegi 5 annavad sulle tehnikamaailmas küllaltki laia silmaringi. Sealt edasi juba vaatad ise, kas soovid oma elu põhjalikumalt siduda IT maailmaga või oled huvitatud hoopis teisest valdkonnast. Meie kursuse lõpetaja seas leidus mõlemaid. Kergelt muidugi õppimist seal võtta ei tasu, puhastustöö on aastate jooksul päris muljetavaldav.

Natuke teisest vaatevinklist ka. Tänu tehnikumi välispraktikale on enamusel töökoht kindlustatud viimastel kursustel, mis saab veel paremat olla kui kooli kõrvalt raha teenida. Minu lõpetajatest grupivendadel pole töö leidmisega siiani raskusi olnud ja paljud neist õpivad ka kõrgkooli kõrvalt (ka mina). Tööpakkujad hindavad samuti polütehnikumi paberitega tööjõudu, kes siis veel kui mitte nemad pole need, kes näitavad sealse hariduse kvalieeti. Pean tunnistama tegelikult, et lõpetades polnud üldse saadud haridusega rahul, alles nüüd hakkan aru saama, mida mulle sealt tegelikult kaasa anti!
Nii et kaalu seda asja.

[weyoun]

mina õpin näiteks hoopis juurat ja olen enda teeks valinud kõikvõimalike sertifikaatide tegemise. Praegu neid veel väga ei nõuta, aga paari aasta pärast võib nendest euroopa liidus töö leidmiseks kindlasti rohkem kasu olla, kui mingist it kolledzi paberist. näiteks MCSE träkile kulub laias laastus 7000 krooni. Sellise paberiga on eestis inimesi sadakond ja töö leidmisega probleeme pole. Palganumbrid enamasti alates 15 000. Mujal Euroopas või ameerikas on selle (või CompTIA network+; a+; server+) paberiga suuremad lootused kui mingi eesti kõrgkkooli paberiga.
Oma sõprade hulgas olen uurinud, paljus ttü või it kolledzi lõpetanu siis IT valdkonnast jagab. Matemaatikaga neil probleeme pole, kuid näiteks domeeni planeerimisest ning ehitamisest windowsi või linuxi keskkonnas teatakse häbiväärselt vähe. Vähem kui kooli/eriala nimest tuleneda võiks. Nii vähe, et kui mina peaksin oma teoreetilisse 1000 inimesega firmasse n. win2000 domeeni ehitama hakkama, siis enne võtaksin endale tööle mcsa sertifikaadiga humanitaari, kui it haridusega reaali. Loomulikult on inimesi, kelle teadmised on juba kooli minnes suurmad nendest teadmistest, mis nad kooli lõpetades saavad.
Mina leian, et positiivne IT hariduse juures on see, et saad tugeva matemaaika põhja alla, antakse võimalus näppida igasugu imepille, millega suurel osal eesti rahvast, kunagi kokku puutuda ei õnnestu (n. SUNi masinad, CISCO ruuterid). Negatiivseks pean ma seda, et humanitaarharidusega inimestel ei ole sellistel erialadel õppimisega eriti lihtne hakkama saada. Koolijärgne praktiline töö ei eelda sügavaid matemaatika alaseid teadmisi. Ei pea õppima diskreetset matemaatikat, et subnette arvutada. Palju praktikat ja manualide lugemine ainukesed asjad mis korralikult õpetavad.
Kokkuvõtteks: raha eest ma küll IT-d õppima ei läheks.

[cbr]

Aga kui saaksid stipendiumi? Kelleks sa siis tulevikus tahaksid saada kui sa juurat õpid? Advokaadiks või mõneks riigitegelaseks?

[marqs]

vaata, palju eestis kõikvõimalikes riigi- ja erakõrkoolides juurat ja õigust õpetatakse. arvad sa tõesti, et kogus see mass tahab ja saab advokaatideks või poliitikuteks? ja kui paljud neist, kes ttüs/tu's + erakoolides it värgi bakalaureust taga ajavad, seda just oma põhi elualaks võtta soovivad? hea, kui suund veel laias laastus samaks jääb. see, mis ala paberid sul kooliajast taskus, ei pruugi küll enam kindlalt näidata, mis ametimees sa oled. hea näide sellest weyoun.

[martink01]

Aga nii see ongi... Näiteks ei usu ma iialgi, et Tallinna Pedagoogikaülikoolis Infoteadust õppijad oma eriala valides ka arvestasid sellega, et nad hakkavad näiteks raamatukogudes või arhiivides tööle... Sama on ka teiste erialadega. Neid kellel on kindel suund ja siht, on tegelikult ju vähe. Väga populaarne eriala (arvatavasti ka paljud siin õpivad seda) on psühholoogia. No mis asi see on?? See on ju üks suur mull, mida õpitakse ning kogu see mass, kes läks psühholoogiat õppima suundub teistele kohtadele. Paljud neist hakkavad tööle vilunud psühholoogidena? Paljud tahaksid minna näit gümnaasiumi nõustajaks?See, et inimene huvitub psühholoogiast, arvutist jne ei ole piisavaks argumendiks ju seda ka õppima minna. Eriala valikul on primaarne kompromiss oma tahte ja tuleviku visoonist. Näiteks need noored, keda huvitab arvuti ning riigielu - poliitika, uudised jne ühesõnaga avalik info - neil on see otsus palju kergem. Peab arvestama sellega, keda on vaja. IT meestest on küll hetkel puudus, kuid kui arvestada sellega, et umbes 1-2 aastat läheb veel aega kui IT spetsid hakkavad lõpetama oma bakalaurust, siis arvan, et see valdkond täitub - ja ta täitub väga kiiresti. Riigitöölisi - nõunikke, spetsialiste jne on alati vaja - töö on ju olemas. Tavaliselt ei viitsi ma eriti kirjutada, kuid loodan, et sellest oli natukene teelahkmel olevatele kasu...

[kännuämmelg]

nu.. omal kah TPT läbitud hallidel aegadel.. ja IT tarbeks matet ja füssat sai seal liialt vähe (olgugi,et oma aja tegijad õpetajad olid). praegu ennast harida proovides on tunne, et oleks ikkagi võind keskkooli nühkida..
PS. meie lõpetanutest (ligi 30 erinevat matsi käis läbi lõpetas tosinajagu) on erialaga seotud ametis ainult paar meest..

[weyoun]

Ma arvan, et ma kindlustan oma tulevikku juurat õppides. Mul on alati võimalik juhul kui mul ITst kopp ette saab, tegeleda edasi juriidilises valdkonnas. Juriidilisel haridusel on ka see hea omadus, et seda läheb rohkem tavaelus vaja kui enamikku muid haridusi, ta on praktilisem. Näiteid on palju. Normaalsed inimesed käivad tööl ja kui töölepinguga sulle käru keerata tahetakse või liiga vähe pakutakse, on hea kui juurast matsu jagad. Igatähes kasulikum haridus kui trollijuhi oma.

[gemini]

Taavi_R, best choise IT eelõppimiseks on SEE => http://www.nrg.tartu.ee/nrg/

[Markos]

Ennegi neid juurat õppinud IT mehi ja juhte nähtud, mõni võib vaevaga midagi ehk jagamagi hakata, aga õiget sotti sealt ei saa. Jah, oma koha peal oskab ennast juuraalaste teadmistega kindlalt kinni hoida ja teistele sitta keerata, see pole ka ilus. Kui tahad it peal midagi teha, peab baasiks ikka mingi tehniline haridus olema, juura läheb sellest ikka väga kaugelt mööda, alustalad nö puuduvad. Võid saada küll heaks kasutajaks, kuid ei midagi enamat.

to kännuämmelg: kummaline lend oli teil siis, meil on täpselt vastupidi, kolme rühma peale kokku on vaid mõned vennad läinud totaalselt teise eriala peale, enamus on jäänud märkimisväärselt oma liistude juurde ja mõned, kaasaarvatud mina, tegutseme kõrvalaladel. Õppisin tööstusautomaatikat, töötan it valdkonnas, pole just omavahel kauged erialad. Peab mainima, et need, kes oma erialale truuks jäänud, on ka suhteliselt kõvad tegijad, eriti telekommunikatsioonipoisid, enamike telesaadete lõputiitritest võib nende nimesi lugeda.

[kännuämmelg]

to markos: et siis 701 88 oli.. ja tiitritest tõesti neid väheseid näha

[Taavi_R]

[weyoun]

Hm, markos, miks nii vaenulik? Mina ei hoia ennast oma juuraalaste teadmistega tööl kinni. Samuti ei ole ma kellelegi sitta keeranud. Juuraharidus on kasulik näiteks siis kui soovid oma firmat luua. N: soovid rentida sõbra olemasolevalt firmalt enda loodavale firmale 20 arvutit. Loodava firma asutamisleping on tehtud ja dokumendid on äriregistris ning ootavad registrisse kandmist. Kuid leping arvutite rentimiseks sõlmitakse uue firma nimel juhatuse liikme poolt enne, kui äriregistri kanne. Suudad sa mulle lambist, ilma et seadust tuhniks, öelda, kes selle lepingu eest vastutab või kas see leping üldse kehtib? See on selline hirmus lihtne küsimus. Palkad juristi?

Oleneb mida sa ITs teha tahad. Mu sõber on näiteks eesti ühe suurima virtuaalserveri administraator. Igasuguse IT või muu hariduseta. Aastakese näppis kodus linuxit, kandideeris ja sai koha.

Kas sa tõesti üritad mulle selgeks teha, et koolis õpetatakse midagi mida ma ise õppida ei saaks? Mida sa pead silmas alustalade all? Kui sa pead alustaladeks tõenäosusteooriat, diskreetset matti jne... mnjaa... huvitav palju siin neid it spetsialiste on, kellel seda reaalses töös vaja läheb. jaajaa, loomulikult on hea kui seda oskad, aga praktilist kasu sellest ju ei ole? Ma usun et sa ei arva, et MCSE ja CISCO eksamid on kerged. Küllalt on olnud pankade ja it firmade kõvasid, kogemuste ja IT haridusega tegijaid, kes MCSE võrgu infrastruktuuri eksamil kolinal mitu korda järjest on läbi põrunud. Henn Sarv on lõpetanud TTÜ majandusinformaatika alal aga ei osanud 1998 aastal oma igapäevases tööläpakas igapäevaselt kasutatava Norton Commanderiga faile movida ja üritas mulle selgeks teha, et selline funktsioon puudub... Ei mäleta küll, et ta peale seda mingeid alustalasid kuskil IT koolis oleks omandamas käinud... praegu on ta MCSE, MCSA, MCT jne. Ma ei tahaks uskuda, et ta oma töökeskkonda sama halvasti tunneb kui aastal 1998.
Vaevalt, et sinagi kõiketeadja oled, kindlasti on nõrku kohti. Ehk siis: kõik oleneb sellest mida sa teha tahad. Kui tahad võrke ehitada, ei ole vaja teada, kuidas laserprinterit parandada ja vastupidi, samuti ei pea arvutivõrgu administraator teadma kõiki exceli nüansse.

[DoS]

[plugger]

[painkillah]

_marek i jutt eelmisel lehel on täitsa õige, peale IT ala ilmumist eestisse hakkas massiliselt sinna voolama, nüüd on paljud IT alase haridusega tööta , sellepärast tuleks valida midagi nt muud kuid IT seonduvat. ja nüüd: kas keegi teab kas pärnus on mõnd head it kallakuga kõrgkooli ,endal käib praegu 11 klass (16 aastane) ning oleks vaja edasiõppimisvõimalusi (majandusala klass- PRG) , olen kuulnud Saksa IT tehnikumist aga see pidi käsn olema, samas on mul huvi õppida arhidektuuri, kui tallinnat ma vihkan, sinna ma ei lähe õppima ega elama mitte mingi penni eest. mnjah, ex enne tuleb lõpetada gümnaasium ja siis vaadata tulemuste järgi kas on yldse mõtet kuhugi minna.....
edu kõigile koolielus!

[KrikU]

TPT on selline huvitav õppeasutus, et sinna sisse pole teab-mis keeruline saada ja kui oled põhikoolis lohe olnud (like me), siis saad ikkagi TPT-sse sisse ka kesisema nii 3-de ja võibolla isegi mõne 2-ga (kokkuvõtted ikka peavad 3-d olema) tunnistusega!
Aja jooksul loksub seal aga kõik paika ning seega on võimalus laiskusetolm raputada ja asuda tööle kui on annet.

Mina läksingi sinna kooli kuna ei saanud korralikku (eliit)gümnaasiumisse sisse. Nüüd olen rahul tehtud valikuga!

Ma õpin 3-ndat aastat nüüd TPT-s Elektriseadmed ja -süsteemid eriala peal ja olen üsnagi rahul kuigi asi päris raskeks läinud - lahedad ained nagu näitena digitaaltehnika või elektrotehnika esimesel/teisel kursusel vajavad korralikku keskendumist. Ilma õppevõlgnevustega õpilasi on meie erakordselt suures rühmas (3-ndale kursusele on venitatud tervelt 27 inimest 41-st kes alustas) siiani tavaliselt ~5 inimest.

Ma julgen väita, et TPT tase on korralik, vana kaader õppejõudusi kes aastakümneid antud asutuses töötanud ja ka ennem ise seal õppinud, teavad mida teevad!

PS: Meile kui "elektrikutele" antakse praegu üsnagi positiivseid ennustusi tuleviku kohta, nimelt olla IT osas juba see nn. tootlikus nii suur, et kõigile enam ei jätku kohti. Elektrikuid ja insenere on aga praegu suur puudus, seega töökohad kindlad ning edasi õppimise võimalus samuti olemas. Rääkides sellest tean aga ka seda, et kooli lõpetada ei ole üldse mitte kerge.

[fr0ze]

ma lõpetsain see kevad põhikooli ja nüüd käin gümnaasiumis(rebaste retsimis nädal praegu rsk ), arvan et tegin õige valiku, no offence a vähemalt minu tuttavatest läxid polukasse jt. kutsekoolidesse need kes keskkooli ei saanud

[plugger]

Olles tuttav Pärnu saksatk-ga soovitakin eelkõnelejal vaatama minna mis koht see õieti o, mitte tuttavate jutu järgi hõisata, kool iseenesest nii tehnika kui üldise olemuse poolest tasemel, samuti õpib seal palju sellist rahvast, kes tõepoolset asja jagavad ja oma erialale pühendunud on. Samas tean inimesi kes ülikoolist it-pealt tulnud ja ei jaga asjast mitte halligi, peale selle mis neile seal korra puust ette ja punaseks tehti.... minu tähelepanekute järgi peabki see ISEÕPPIMISE protsent IT õppimise juures olema väga kõrge, kui tahad, et asja natuke rohkem jagaksid.

[painkillah]

jätsin märkimata selle et mul 2 tuttavat selle kooli lõpetanud ...nende käest pole kommentaare saanud selle kooli kohta aga mnjah... ega jah...ah eks ta ole nii jah...pärnus pole paremat kohta, küllap peab siis sellega leppima. Hetkel on mul täitsa õppepraktika olemas (koolis arvutiklassi hooldaja- igast riistvarakiskumist ja ka harva midagi softiga), samas mu nn "ülemus" ongi selle kooli lõpetand, eks ma küsin tema käest seda arvamust kah siis....