[ihvike]

[NATAS999]

[Tomorrow]

[Jänes]

See siis ihvikese 1.03 pandud 2 faili kohta.

Spoiler

A vs B ütleb kuulmine, et faili B heli on pakkimistsükli läbinud, kõrgeid helisi on maha lõigatud. Integreeritud helikaart ja HD201 kõrvaklapid. Foobaari ei viitsinud tirida, kuulatud sai u 15 sek winampiga.

[ihvike]

[NATAS999]

ihvike, huvitav mismoodi kõige parem oleks CD pealt miskit juppi testimiseks võtta? Kindlasti on vaja lõigata mingi jupp välja. Et kas siis CD pealt WAV ja seda lõikuda-pakkida või CD pealt otse MP3 rippida ja seda lõikuda ja WAV'ks teha?

Kas WAV rippimisel tuleb üldse mingi vahe sisse CD'l oleva materjaliga võrreldes?

Muidu selle MP3 ja WAV eraldi lõikumisega oli selline jama, et sämplid ei klappind millegi pärast. Sai kirja pandud küll, kust maalt kuhu maani välja lõikasin, aga MP3 lõikuma hakates oli sama vahemik hoopis teises kohas. Ehk siis hoopis ms kaupa välja noppida, aga siis ei saa ilmselt samuti sämpleid klappima ja kokkupakkides tulevad massid erinevad.

Oskad ehk öelda, mis programmiga kõige etem rippida oleks?

BTW, Sinu nende A ja B vahel küll mingit vahet ei teind kõrva järgi.

nvm, tegin oma karvase testi ära ja tulemus sama, mingit vahet minu kõrv ei teind 320MP3 ja WAV

HOIATUS: Tegemist on karvase muusikaga. Kes metalli ja rokki ei kannata, neil mitte puutuda!
Metsatöll - Sõjahunt; 0:32-1:05 ehk 33 sekundi pikkune lõik, ei sisalda vokaale.

A:


B:

[ihvike]

Kõige mõistlikum on Wav-iks rippida, siis pääseb ühe rippimisega. Seejärel wavist sobilik jupp välja ja selle jupi saab siis kokku/lahti pakkida. Mul ka millegipärast oli mp3 pakkimise/lahtipakkimise tsükli läbinud fail on algse wav-iga võrreldes natuke pikem. Seda ma üritasin WaveLabis kompenseerida algusest ja lõpust vaikuse eemaldamisega, aga see pole päris 100% täpne. Igatahes sai vist enam-vähem piisavalt sarnaseks nende failide pikkused.

Ma ise kasutan ammusest ajast rippimiseks Exact Audio Copy't ehk EAC-d. Kui plaat on korras, siis ei ole mitte mingisugust vahet, arvutisse saab täpselt sama bitijada, mis plaadile pressitud.

[Traf]

NATAS999, CD ja WAV vahel erinevust ei tohi olla, eesmärk on just täpne koopia saada.

Mina tegin nii:

CD -> WAV -> Lõigutud WAV

Lõigutud WAV = SampleA.wav
Lõigutud WAV -> MP3 -> SampleB.wav

CD -> WAV: EAC.
WAV -> Lõigutud WAV: Audacity
Lõigutud WAV -> MP3: LAME + RazorLame. Ilmselt saaks ka Audacity jaoks vastava plugina. Foobari converteris jäi valikuvõimalusi vajaka.
MP3 -> WAV: Audacity või Foobar2000 converter.

ihvike, LAME 3.98.4 + RazorLame kasutades tuli MP3 läbinud WAV mul biti pealt sama suur kui algne sample. Ehk on asi konverteris, mida kasutada?

[NATAS999]

ihvike, aah, jõudsin enne sinu posti ära teha. Plaadilt võtsin MP3 ja WAV ja mõlemad lõikasin eraldi lahti. Pikkus tuli sama mõlemal, sampleid sama palju, natuke nihkes on, aga foobar ja siis see blind test pluginaga seda vahet ei tee. Mõni ms vist on nihkes.

blaze media pro, siis programmiks, mida kasutasin rippimiseks.

[ihvike]

[WAV]

MP3 lisab teatavasti failile juurde niipalju nullsämpleid, et saada oma viimane plokk täis. MP3 pikkus saabki muutuda ainult sammude kaupa, mitte sujuvalt nagu WAV puhul. Seega ongi enamasti MP3 veidi pikem ikka.
Võimalik, et teie probleemil oli ka mingi muu põhjus, ma ei jälginud te vaidluse sisu siin nii hoolikalt praegu.

[Wiltz]

testisin ka, 0.2db läks 6/10, up'id olid ilma igasuguse kahtluseta kõik täppi ja down/flat suht huupi...mida oli ka arvata nojah kui ambient ei oleks nii vali ja saaks rahulikult asjatada siis võibolla õnnestuks 8-10 ka täppi panna seal.

kõrgeid hakkasin kuulma kuskil 18khz'st ja dynamic range oli selline, et kuulsin juttu 60db maha, edasi enam ei tajunud midagi. 140db range, nojah, huvitav tõesti kellel seda reaalselt vaja läheb

[Noname]

Kodus: Creative Fatality mingid 600 eegused klapid ja moditud X-fi
6-0.5db 100%, alla selle oli vähem kui 50%
(öösel kell 1 haudvaikuses)

Ja töö juures Realteki int heli koos speedlinki 10 euri klappidega
6 - 0.1 100% WTF
(hommikul serverikasti müra kõrval 10.30)

[Wiltz]

ilmselt helikaart tegi mingi lisakrõpsu või häiringu sisse kui helirõhk järsult muutus...ja seetõttu tajusid kõik muutused ära. sügavalt kahtlen, et suhtkoht inimene oleks võimeline 0.1db range's tegema vahet eriti madalale kukkuvatel ja flat katsetel. eriti veel kuskil arvestatava taustamüraga keskkonnas.
aga võibolla sa ei ole tavaline inimene

[Noname]

No mul siin kõrval üks patsiga poiss kellel läheb progremist 32 tund järjest progremist ja tegi 0.1db ka 8/10 peale.
Mis siis, et on terve öö üleval olnud ja muusikat kuulanud klappidest.
Kahtlane jah, arvatavasti on see realteki helikaart.

[Traf]

Kusjuures tööl realteki kiibiga (kaardiks on natuke palju nimetada) käis kuuldav krõps alati, selle järgi kuulis ära. Kodus Audigy 2'ga ei olnud kuulda enam. Nüüd sai tööle FiiO E7 DAC võetud, samuti on krõbin kadunud ja vahet teha oluliselt raskem.

[NATAS999]

[ihvike]

Toome teema üle:

[Maldur]

[ihvike]

Maldur, ma ei tee mitte mingisugust viga. Sina teed selle saatusliku vea, et sinu jaoks on "omamüra" ja "müra" erinevad mürad, mis on vaatamata praktiliselt samale absoluutnivoole kuidagi "erinevalt kuuldavad". See on vale. Juhul kui -95 dB omamüraga seadmest kuulata signaali, mille omamüra on -96 dB, saame kokku -92,5 dB müra. Ja see on siis see müra, mida me võimendame üles, olenevalt sellest, millisel helirõhul me kuulame soovitavat signaali.

Kuid seadme, mille mõõtmisel ja 16/44.1 formaadis signaali kasutades saame SNRiks -95 dB, omamüra ei ole mitte -95 dB, vaid sellest väiksem. Mitte kuidagi, ma kordan, mitte kuidagi ei ole võimalik saada tähendust omavat SNR tulemust, juhul kui me ei kasuta reaalset signaali. Reaalse signaali müra ning seadme omamüra mõõtmisel liituvad. Ja polegi erilist põhjust neid eristama hakata, müra on müra.

"Üks müra mis oli algselt -95db on üles võimendatud ca -70db tasemeni, teine aga on ikka -95db... kuidas siis võrrelda?" Ei ole olemas sellist asja, et üks mürakomponent ei võimendu.

[Jaan]

Maldur, nii ei mõõdeta mürataset.
Kõik on suhteline, samuti ka müratase- seda mõõdetakse mingi kindla nivoo suhtes, tavaliselt on see digihelimaailmas 0dB.
Loogiline, et kui me mõõdame seda näiteks 10X madalama nivoo suhtes, (-20dB) siis ka tulemus kehvem.
See, mida sina pildil näitad on mis täpsemalt? Kaalutud/kaalumatta? mis spektris müra mõõdetkse? On kuskil olemas selle programmi müramõõtmise täpsuse testid-võrdlused?
Soovitan sul kasutada müramõõtmiseks RMAA-d, selle tulemused on väga lähedased sellele, mida sa saad audio precision seadmetega.
Jah ma tean hästi seda EBU teemat, reaalsus aga on hoopis midagi muud. Nende standardite järgi käitutakse siis, kui on mingid rahvusvahelised ülekanded, kui aga on tavaline live salvestus või salvestatakse cd tegemiseks midagi, siis on nivood kõvasti kõrgemad.
Ja ongi õige, sest digiaudio maailmas on reegel- salvesta nii lähedale 0dBFs-le kui saad, aga ära kunagi ületa seda.
Miks? Sest iga A/D või D/A muundur töötab kõige paremini just Fs läheduses, mida lähedam 0dBFs-le, seda madalamad moonutused, suurem dünaamika jne.
-20 oli lintmakkide ajal testnivoo, sest lint ei kannatanud nulliga kõrgeid salvestada, digimaailmas seda muret pole ju.
Ütle mulle üks hea põhjus, miks ma peaks -20-ga salvestama, kui mul on proovides nivoo selgeks tehtud?
Meil jäetakse tavaliselt "varuks" 6dB-d, see muidugi sõltub muusikast jne.
Võtsin lahti ka ALC889 pdf-i- äkki on ikka see reaalsus:


ps.Mul on täpselt see sama emaplaat olemas (P55A-UD6) kui väga soovid, võin seda testida sinu soovide järgi.

[WAV]

[ihvike]

Jättes 20 dB ruumi ülespoole, viskad sa 20 dB reaalselt kasutatavat dünaamilist ulatust prügikasti. Tegelikult seda keegi ei tee, isegi kui salvestatakse 24 bitisena - seda seetõttu, et kokkumiksimisel oleks võimalikult palju n-ö headroomi.

[Jaan]

[Maldur]

Tegelikult on ju nii et me kuulamisel ei kuula ega tuvasta kuulamisel kunagi seda "magusat" 0db taset. Me kuulame ikka reaalset programmi ning minu pakutud pildil presenteerib selle keskmist nivood see 440Hz signaal tasemega -21,77db, signaalis leiduv resulteeriv müra aga annab nn Noise Floori mille alla me ei kuule. Nende signaalide vahe on siis 49,022db - mida saame nimetada maksimaalseks dünaamikaulatuseks selle tingliku programmi juures nende seadmetega. Dünaamikaulatusel puudub otsene seos 0dbFS-ga, mida me pealegi ei kuula, sest me ju seame kuulamistugevuse keskmise tugevuse ehk siis toodud näites -21,77db järgi. Mitte formaadi võimaliku 0dbFS järgi.
Kas me kasutame DR ulatuse tuvastamiseks RMAAd või SpectraLabi pole siinkohal küll kriitilise tähtsusega, professionaalne soft on neist kahest küll vaid viimane.
Toodud pilt oli kaalumata, flat. Kes mõõtmisi teinud see teaks ju graafikut nähes kohe millega tegu , ka vajalikud ühikud näha.

Jaan võttis lahti ALC889 datasheedi ja "äkki ikka on see reaalsus"... Huvitav küll, kui mina neid numbreid reaalsuse pähe pakkusin eelmises topicus siis oli ihvike kohe jaol et mind nende eest maapõhja tampida

Selle 20db magusa osaga on tõesti nii et see on kõige kvaliteetsem. Seda moonutuste hulga osas. Aga sama rõõmus ei saa olla dünaamika osas - mis kasu on kellelgi sellest et imeväikeste moonutustega träkk on vaid 2-3db dünaamikaga?
Sangaga kuulajal vaid...
Tänapäeva DACid on ka tasemel -60db juba niivõrd väikeste moonutusega et ükskõik mis sang mis iganes asendis moonutab kordi rohkem. Kehvade moonutuse taha varjumine ei ole seega täna enam tõsiseltvõetav vabandus et teha paskmuusikast planku.
Kui 20db kasutamata jätmine on äraviskamine siis on huvitav täheldada et umbes sarnane seltskond sõdib väga vastu igasugustele HiRez formaatidele - mis ju annaksid selle "äravistatud" 20db vaat et kuhjaga tagasi.

Jaan ütleb et nii ei mõõdeta mürataset.
Kuidas mõõdetakse nende seadmete parameetreid mis ei saa jooksutada RMAAd? CD player või meediaplayer, tuuner vms?
Kasutatakse normnivooga ja -sagedusega signaale sisendis/taasesitusel ja väljundisse ühendatakse FFT analüsaator. Kas andmed avaldatakse kaalumata või kaalutud kujul sõltub juba tootja suvast, tendents on et eelistatakse seda varianti mis annab parema (kommertsedu silmas pidades) pildi. Tihti on selleks A-weighted mõõtmine. Mille vastu on hakanud tekkima kampaania kuna see ilustavat liigselt seadmete parameetreid.
Mina tegin ka nii - lasin uuritaval seadmel ette mängida mingit signaali, mille nivoo lihtsalt reguleerisin umbes selliseks et vastaks vahemikule -20/-23db ja seda mõõtis eraldi vaid selleks tehtud arvuti FFT analüsaatoriga. Sisendis on Juli@ helikaart, mille parameetrid ka RMAA kasutamisel ületavad oluliselt jutuksolevaid seadmeid, seega siin mingit mürade maskeerumist olla ei saa.
Lahus seadmetega mõõtmisel on see eelis et mõõdetavaks saavad olla mis iganes seadmed, mõõtmisi saab teha reaalajas ning testsignaalid võivad olla vastavad uuritavale parameetrile. RMAA abil selliselt teha ei saa.
Samuti ei teki võimalikke loop-ühenduste problemaatikat.
Tarkvara looja taust ei jäta mulle küll võimalust kahelda kas ta suudab adekvaatselt parameetrid mõõta, kuid kahjuks pole mul esitada "täpsuse testi-võrdlust". Pole isegi tulnud mõttesse et see võiks olla hr Ljadovi softist kuidagi väga erinev.
http://www.soundtechnology.com/st_hist.pdf
Maksim sellist listi vist ikka kokku ei saa...?

Ihvike, kui kuulata -95db omamüraga seadmest signaali mille enda teoreetiline müra on näiteks -120 või -144db?
Mis vastuse sa välja pakud?