[Betamax]

Olen nüüdseks kolm nädalat kasutanud LG GW620 ja arvan, et nüüd oleks õige aeg jagada selle telefoni esmamuljeid ning kogemusi. Mudel iseenesest polegi eriti uus – Eestis tuli see müüki juba kevade lõpupoole, kui väga ei eksi. Elisas peaks see veel senimaani müügil olema. Igatahes - minu jaoks oli see telefon siiski uus.

Vahemärkus
Kuna ma ei suutnud leida ühtki normaalset programmi, mis oleks olnud võimeline screenshotte tekitama ilma ennast rebestamata, siis osad pildid on võetud GSMArena.com ülevaatest.

Andmed telefoni kohta
Panen siia üldised andmed telefoni kohta. Täpsema info jaoks võib kasutada näiteks seda linki:
http://www.gsmarena.com/lg_gw620-2936.php


Telefoni mõõtmed: 109x54,5x15,9 mm
Kaal: 139 grammi
Ekraani tüüp: TFT resistive puutetundlik ekraan, 256K värviga
Ekraani resolutsioon ja mõõtmed: 320x480 pikslit, 3 tolli
Sisemälu: 150 MB
Mälukaardipesa: MicroSD (toetab kuni 32GB kaarti)
Toetatavad andmesideühenduse tüübid: GPRS, EDGE, 3G (HDSPA ja HSUPA), WiFi, Bluetooth
FM stereo toega raadio
GPS (A-GPS-toega)
3,5 mm heliväljundi pesa
USB 2.0
Kaamera: 5MP, 2560x1920 pikslit, autofookuse ja LED-välguga
Video: QVGA, 30 fps
Protsessori kiirus: 528 MHz
RAM: 256 MB
Operatsioonisüsteem: Android 1.5 Cupcake
Aku: Li-Po 1500 mAh
Ooteaeg ideaaltingimustes: kuni 600h (2G) / kuni 500h (3G)
Kõneaeg ideaaltingimustes: kuni 8h (2G) / kuni 7h 40min (3G)



Pakendi sisu
Telefon tuleb arvatavasti praeguse hetke kohta suhteliselt tavalise lisavarustusega. Seal pole küll midagi üleliigset, kuid samas ei oskaks nagu esialgu millestki puudust ka tunda.

Komplektis on siis lisaks telefonile:
- 1500 mAh Li-Pol aku (kerge, normaalse paksusega, kuid pindalalt suhteliselt lahmakas)
- 3,5 mm stereopistikuga hands-free (in-ear-tüüpi nagu tavaliselt SonyEricssoni W-seerial kaasas)
- 2GB MicroSD mälukaart koos MicroSD => SD adapteriga
- USB-pesaga vooluadapter
- MicroUSB-juhe
- Eesti-, läti- ja leedukeelsed lühikesed kasutusjuhendid ja muu kergemat sorti paberimajandus

Spoiler

Telefoni välimus-olemus-sisu
Telefon on puutetundliku TFT resistive ekraaniga ning vasakule avaneva QWERTY liugklaviatuuriga. Ideaalne komplekt minu jaoks, kuna miskipärast minu 10 vinkut pole võimelised puuteekraanidega normaalselt läbi saama. Katsetatud erinevate telefonide peal, alates iPhone’ist ja lõpetades Nokiaga. Igatahes füüsilise klaviatuuriga suudan ma tunduvalt kiiremini menüüdes liikuda ning sõnumeid trükkida.

Minu kasutusesse anti musta värvi telefon, mis näeb igati soliidne ja esinduslik välja. Netis piltidelt vaatasin, et eksisteerivad mingid musta-hallikirjud ja sinaka värvusega variandid, aga need rikuvad välimuse ära – telefon muutub liiga mänguasjalikuks. Minu jaoks on ainsad õige telefoni värvid ühtlane must, hõbedane või valge. Ülejäänud variatsioonid ei lähe kohe üldse mitte peale.

Telefoni korpus on kokku pandud päris mitmest detailist (lisaks liugklaviatuurile). Selles osas on siiani mu respekt läinud Apple’ile, kes suutis oma iPhone’i väljastpoolt teha sisuliselt kahest detailist koosnevaks – esipaneel ja tagapaneel. Vaatamata sellele pole antud LG mudelil probleemi detailide logisemisega nagu mitmel müügipakendist tulnud Nokia mudelil. Ka akukaas püsib kenasti kinni ja vaatamata päris tihedale kinni-lahti kiskumisele ei ole loksu sisse tulnud.

Esipaneelil olevad detailid on läikivast plastikust, mis on ideaalsed rasvaste kõrvade ja sõrmede indikaatorid.
Esipaneelil paiknevad kuular, valgusandur, puutetundlik ekraan, puutetundlikud Home ja Back nupud ning nende kahe vahel füüsilisel kujul menüü/seadistuste kuvamise nupp.
Nüüd, kolm nädalat pärast kasutamist olen täheldanud ka esimesi kulumisjälgi – telefoni ülaosas kuularist vasakul on must värv ääre pealt kuluma hakanud ja hõbedane kiht on näha. Ja telefoni olen hoidnud enamuse ajast teksade taskus eraldi teistest asjadest või siis seljakoti pehmes mobiilikotis. Võimalik, et mu kõrvad eritavad mingit hapet, mis on võimeline värvi metalli küljest söövitama

Spoiler

Alumise, liguklaviatuuri, külgede ja akukaane osa on mingist kummisest matist plastikust. Arvatavasti mingi ekstra kiht tavalisele plastikule peale „keevitatud“. Midagi sarnast nagu IBM/ Lenovo sülearvutite kaantel ja käetugedel. Igatahes on see plastik tunduvalt etem ja tänu oma kummisusele püsib ka paremini käes ja sõrmejälgi sinna naljalt peale ei jää, kui just sõrmi eelnevalt või seest läbi ei tõmba.
Alumisel klapipoolel asuvad siis kõik ülejäänud nupud.
Vasak pool (ülevalt alla): microUSB-pesa, helitugevuse nupud.
Parem pool: microSD-pesa, muusikaloendi lühivaliku nupp, kaamera nupp.
Tagaosa: LED-välk ja 5-megapiksline autofookusega kaamera.
Ülaosa: 3,5 mm heliväljundi pesa ja all-in-one sisse/väljalülitus-ekraani lukustusnupp.

Spoiler

Telefoni aku, laadija ja aku vastupidavus jms.
Üldiselt on mu kogemused puutetundliku ekraaniga telefonidega sellised, et akud peavad napid paar-kolm päeva. Seda ka siis, kui minimaalselt kasutada. Antud telefoni puhul oli mul sama eelarvamus – tassisin laadijat pidevalt seljakotis kaasas, kuna arvasin, et üle paari päeva minu kasutamise juures see vastu ei pea. Ütlemata meeldiv oli avastada lõpuks, et pooltühja akuga kasutamist alustades (tehasest tarnitakse need sellises olekus) sain telefoni lõpuks kasutada 4 päeva pluss mõned tunnid. Täpselt ei mäleta, kuna vaatamata sellele, et Androidil on Töövõimeaeg-nimeline loendur, unustasin seda vaadata. Kuni praeguseni olen telefoni aku täielikult nulli lasknud ning siis laadima pannud. Seega on iga kord näidik nullitud, kui laadimine läbi.
GSM Arenas on väidetud, et aku peab isegi ca 600h 2G kasutades vastu. Minu senine rekord on olnud keskmise kasutamise juures 168h pluss mõned minutid. Seega, suhteliselt reaalne, et telefon peab väljalülitatud Bluetoothi, WiFi ja 3G-ga 5-6 päeva kindlasti. Senini olen laadinud akut korra nädalas väljalülitatud olekus ning seinakontaktist. Kindlasti andis oma osa see, et tirisin applicationid ja widgetid, mis võimaldavad andmesidet, WiFit, 3G-d ja Bluetoothi ühe vajutusega sisse-välja lülitada. 3G lülitasin sisse ainult selleks ajaks, kui seda reaalselt vaja oli. Sama ka WiFi ja Bluetoothiga.
Ühesõnaga – aku on sellel telefonil uskumatult hea. Ainsaks miinuseks võib pidada ehk seda, et aku käib väga tugevalt telefoni külge. Kui Nokia ja SonyEricssoni telefonil keerad aku pesa allapoole ja üritad akut välja raputada, siis GW620 puhul asi nii lihtne pole. Kasutada tuleb mingit terariista, et aku ühelt poolt lahti saada. Küünega seda naljalt lahti ei saa. Pigem väänab küüne kahekorra (testitud enda küüntega).

Spoiler

Eraldi mainib märkimist laadija. Sellist laadijat nagu olen harjunud nägema SonyEricssonidel, Nokiatel, Samsungitel ja muudel telefonidel, LG GW620 ei oma. On ainult adapter USB-pesaga (nagu arvutitel) ja microUSB-juhe. Adapteriga saab ühendada ükskõik, millise seadme USB-kaabli, ja kui sellel seadmel toimub laadimine läbi antud liidese, saab kasutada seinakontaktist laadimise võimalust. Ideaalne.
Loodetavasti võetakse see varsti kõikide mobiilsete seadmete tootjate poolt kasutusele. Kasutasin seda võimalust oma SONY pleieri laadimiseks – lapakal puudub always-on-USB funktsioon, mistõttu peab see alati töötama senikaua, kuni pleieri aku laetud. Reisile minnes on see variant vägagi teretulnud, kuna maale või mujale puhkusele minnes ei hakka oma 15,4-tollise ekraani ja 3-kilose kaaluga lapakat alati kaasa vedama. Ehk siis üks juhe ja üks adapter kõige jaoks.

Spoiler

Asjal on ka pahupool. Ei leidnud mina nimelt seda kohta, kust saaks käsitsi USB-kaudu laadimise välja lülitada. SonyEricssonidel näiteks see võimalus on olemas. Häirib see peamiselt seetõttu, et vahel on vaja paar albumit arvutist kopeerida või pilte arvutisse kopeerida ning 2 minutiline laadimine võrdub ikkagi ühe laadimistsüklina. Sama asi on ka mp3-pleieritega. Ei tohiks eriti raske olla sellist asja tarkvarasse-riistvarasse sisse kirjutada. SonyEricsson sai sellega hakkama näiteks…

Seinakontaktist kestab nullist sajani aku laadimine ca 2,5-3 tundi. Täpselt iga paari minuti järel täituvust passimas ei käinud, aga kui telefon on välja lülitatud laadimise ajaks ja 3 tunni pärast tagasi tulla, on aku kindlalt täis.


Puuteekraan, puutetundlikud nupud ja väline klaviatuur
LG GW620 on resistive ekraan – detailidesse ei hakka selle puhul laskuma. Resistive ekraani kohta võib rohkem lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Resistive_touchscreen
Ekraan on sellel telefonil üpris „vetruv“. Lootsin, et need kihid on jäigemad. Alguses ei pannudki tähele, aga kui hakkasin mugavuse tõttu Nokia XpressMusicu puutepulka kasutama, avastasin, et ekraan „vetrub“ silmnähtavalt sissepoole. Pärast seda enam ei julgenudki tugevamalt ekraanile koputada. Mine tea, mida veel ära lõhun.
Ekraan ise on täiesti normaalse tundlikkusega. Alguses oli päris palju probleeme, kuna mu sõrmed pole suuruselt just lapse omad ning oma osa andis ka fakt, et minu sõrmed on mitteühilduvad puutetundlike ekraanidega. Esimese nädala kasutasin telefoni spetsiaalselt ekraanikilega, mis oli telefonil juba karbist võttes. Hiljem võtsin kile ära ja isiklikult ütleks, et ekraan muutus tundlikumaks ja kasutamine meeldivamaks. Enam ei pidanud mitu korda koputama-puudutama.
Eriti heaks võrdluseks sai mäng nimega Poke A Mole (saadaval Android Marketist täiesti tasuta), mille sisu seisneb selles, et tuleb üheksast erinevast august nina välja pistvatele muttidele pikki pead koputada. Pärast kile eemaldamist suutsin esimese puutega juba mutte rivist välja lüüa. Enne seda pidin tihti mitu korda „koputama“.

Kui menüüs ja seadistustes on võimalik suht-koht pingevabalt sõrmega orienteeruda, siis brausimisel tundsin valusalt puudust puutepulgast. See on ka ainus asi, mis võiks komplektis olla. Kasvõi eraldi tilpneva jubinana nagu näiteks Nokia N97-l või 5800 XpressMusicul.

Vahet pole, kas Androidi enda brauser või Opera Mini – mina oma jämedate sõrmedega ei saanud tihti õigele lingile pihta. Eriti käib see väiksemate elementide peale vajutada üritades (näiteks foorumis see tilluke kollane nelinurk, mis viib viimase lugemata postituse juurde). Nokia puutepulka kasutades oli see tunduvalt kergem. Andsin paar korda telefoni ka oma sõbrannale, et viimane saaks oma e-maile kontrollida ja veidi aja pärast pidin tal selle käest ära võtma, kuna ta läks nii närvi, et tahtis telefoni vastu seina visata. Põhjus? Küüned. Naistel on reeglina pikad küüned. Niipea, kui ta üritas sõrmega ekraani puudutada, läks ekraani vastu ka küüs, mis põhjustaski vale funktsiooni aktiveerumise. Kui aga küünega proovida ekraani toksida, ei teinud ekraan sellest enamikel kordadest väljagi. Ju siis polnud sel juhul puutepind piisavalt suur.

Teine probleem puutetundlikkusega, mis mind isiklikult alguses tõsiselt häiris ja närvi ajas - Home ja Back puutetundlikud nupud telefoni allosas. Need nupud võiksid minu poolest olemata olla või peaks neid olema võimalik välja lülitada. Probleem selles, et need on ÜLItundlikud. Kui hoida telefoni käes, siis tahes-tahtmata pöidlaga ekraani ülaosas opereerides puudutab pöidla all olev peopesa neid nuppe. Ja need reageerivad koheselt. Vahel tundub, et isegi ennetavalt. Jube tüütu on, kui kasutad programme, mis Home või Back vajutamisel ei minimeeri end, vaid pakivad asjad kohe kokku ja sõidavad mälust minema – näiteks pildistamine.
Järgmine variant nende nuppude kogemata puudutamiseks on välist klaviatuuri lahti lükates ja telefoni pöörama hakates. Esimene nädal kulus mul iseenda dresseerimisele, et ma jumala eest ei võtaks telefoni ümber pöörates telefoni alaosast kinni. Siis oli kindel, et üks nendest nuppudest „tajus“ minu jäseme kohalolekut. Ajuvabaks ja irooniliseks muudab asja see, et mu sõrmedele reageeris ekraan halvemini kui nendele nuppudele. Need nupud on kordades tundlikumad kui ekraan.

Ekraani nähtavus on normaalne. Saab valida, kas panna ekraani heledust automaatselt reguleerima tarkvara (vastav andurikolmik on kuulari kõrval) või teha seda käsitsi. Mõlema otstarbekus on 50-50. Kui automaatika peale panna, siis ei pruugi väga heleda päikese korral ekraanil midagi näha olla. Eriti hull on asi pildistades – kui päike paistab, pole ekraani peegelduse tõttu kujutised eristatavad.
Kui panna manuaali peale, siis kannatab jälle aku ja mõnikord pimedas telefoni kasutades hakkab ekraani heledus silmadele. Ja see tähendab jälle manuaalset lähenemist seadistustele.

Üks vinge omadus on telefoniga rääkides lasta anduril ekraan välja lülitada. Niipea, kui telefon kõrva äärest ära võtta, lülitub ekraan jälle sisse. Seda funktsiooni saab käsitsi sisse ja välja lülitada.

Väline klaviatuur. Asi, milleta see telefon oleks minu jaoks kasutu ja mõttetu. Kuna telefon on mõeldud all-in-one noorte multimeediaseadmena eksisteerima (lisaks muusikale, filmidele ja Youtube’ile ka Facebook, Twitter, Messenger ja muud noortepärased suhtluskanalid), siis on loogiline, et ekraanile kuvatavast telefoninumbristikust sõnumite ja pikemate tekstide jaoks lihtsalt ei piisa. Siinkohal ei saa mainimata jätta jälle oma sõrmi, kuna nendega on võimatu sellel ekraani numpadil midagi sisse trükkida. Paigutus on sellel „ohtlik“ – millegipärast on leitud, et sõnumi saatmise/sisestamise nupp peab olema paremal pool kohe 9 WXYZ nupu kõrval. Kuigi ma WXYZ tähti eriti ei kasuta, siis õnnestus mul ikkagi saata päris mitmel korral pooletoobine sõnum, kuna piisas sellest, et vajutasin millimeetri võrra 6 MNO nupust mööda. Oi, kuidas see vahepeal vihale ajas, kui järjekordselt Messengeri või SMS-i kaudu pooliku lause või sõnumi saatsin. Võib-olla on Lõuna-Korea inimestel peenemad ja täpsemad sõrmed kui minul ja äkki nemad kurdavad selle üle, et nuppude suurusega on hoopis ruumi raisatud?

Spoiler

Tagasi tulles välise klaviatuuri juurde. Tegemist on täiesti kasutatava suurusega nuppudega ning välise klaviatuuri peal mõlema käe pöialdega kiiresti trükkimise omandasin paari päevaga (mida rohkem Messengeri ja SMS-e, seda kiiremini see oskus tuleb). Valgustus klaviatuuri tähtede all on adekvaatne – paremat tahta ei oska. Klahvid on piisavalt suured ja teineteisest piisavalt kaugel, et isegi minusugusel pöidlahiiglasel oli raske kogemata valet klahvi vajutada. Siinkohal jälle hoiatus naistele – kui teil on küüned, siis te ei saa seda klaviatuuri kasutada ja üleüldse tundub, et see telefon pole vastassugupoolele mõeldud. Kui nad just masohhistid pole. Katsetatud sõltumatus laboris (minu kodus) katseisiku peal (minu sõbranna) korduvalt.
Klaviatuur liugleb edasi tagasi sujuvalt. Mingeid konarusi ega ebakõlasid liikumises ei teki. Huvitav tähelepanek – klaviatuuri ümber olev plastikraam on kriimustusefektiga, aga kriimustuste suund on risti klaviatuuri liikumise suunaga. Alguses tekitas see paariks sekundiks ehmatuse, et kas tõesti on juba klaviatuuri liigutamine seda kriimustanud ja mehhanism hõõrub kusagilt korpust?

Välisel klaviatuuril on ka miinuseid. Päris mitu isegi.
Esiteks puuduvad sealt täpitähed (neid pole füüsiliselt olemaski klaviatuuril). Ei ääd, ööd, õõd ega üüd. Neid mingi klahvikombinatsiooniga välja manada pole samuti võimalik (vähemalt kolmenädalase kasutuse jooksul sellist kohta ei leidnud). Huvitav, kas Saksamaa/Austria turg on LG jaoks näiteks liiga ebaoluline, kuna valides sisestuskeeleks saksa keele, polnud ka seal antud tähti?

EDIT: täpitähed siis lõpuks leitud - tuleb siis vastavalt o-, a- või u-tähte all hoida selleks. Väike vihje sellise funktsiooni kohta võiks siiski kasutusjuhendis olla.

Spoiler

Teiseks puuduvad selles telefonis elementaarsed funktsioonid nagu Copy ja Paste. Eksisteerib variant hoida Shifti all ja nooleklahviga valida tekst, aga vana head „kopipeisti“ pole. MIKS? See poleks ju nii raske liigutus olnud. Äkki mõne lisaprogrammiga saab, aga pole seda Android Marketist veel leidnud. Kolmandaks on klaviatuuril „omadus“ mitte töötada, kui akut on ca 5% alles. Sellise funktsiooni väljalülitamise kohta ei leidnud. Lisaks suudab klaviatuur oma taustavalgustuse kiiremini välja lülitada kui ekraan. Ehk siis klaviatuur on iseseisev üksus. Arvestades, et 5 protsendi pealt telefoni väljalülitumiseni kulub oma 15-20 minutit, siis on see klaviatuuripoolne iseseisvus tihti tüütu ja tundub ülepingutatuna. Eriti häiriv on täisklaviatuuri pealt ekraani klaviatuuri peale minna.


Opsüsteem ja tarkvara
LG GW620 omab Androidi 1.5 versiooni operatsioonisüsteemi. Android on iseenesest tänapäeva nutitelefonide standardiks saanud – kasutajasõbralik ning paindlik. Apple’it siikohal ei maini ja Symbian koos Windows Mobile’iga on varjusurmas. Ülejäänud opsüsteemid on suhteliselt marginaalsed (Samsungi Bada näiteks).
Kahjuks selgus netis surfates, et LG ei plaani sellele telefonimudelile uuemat Androidi versiooni ametlikult väljastada. Arvestades 2.2 uusi omadusi, on 1.5 praeguseks hetkeks juba antiigimaiguline. Sellele vaatamata suudab Cupcake oma ülesannet väga hästi täita. 528 MHz protsessori ja 256 MB RAM-iga suudab telefon multitaskingut edukalt ja probleemivabalt käsitleda.
Käivitumisaeg on võrdne vana arvuti omaga – üle ühe minuti. Ühe korra mõõtes sain tulemuseks 1 minut ja 14 sekundit. Talutav, kui arvestada, et tegemist ongi juba taskusse mahtuva arvutilaadse tootega. Minu Nokia 6300 suudab end mõne sekundiga pärast SIM-kaardi parooli küsimist käima tõmmata, aga selle sisu ja opsüsteem pole võrreldavad uute telefonidega.
Kogu kasutamise ajal suutsin ma telefoni ainult ühe korra kokku jooksutada ja ühe korra mingi jama widgetitega tekitada.
Kokkujooksmine toimus mulle arusaamatutel põhjustel – ainus, mis taustal töötasid oli andmeside ja eBuddy. Mingil hetkel lihtsalt telefon hangus avaekraani juures ja ka 2-3 minuti pärast polnud mingeid muutusi. Tuli lihtsalt aku küljest võtta ja telefon uuesti sisse lülitada.
Widgetid läksid lolliks pärast Android Marketi kaudu uuendamist. Avaekraanil kuvati 3 widgeti asemel must ristkülik ja seal sees tekst, et widgeteid ei saa laadida. Samas ekraani teisel pool olevat 2 widgetit laaditi edukalt. Aitas problemaatiliste widgetite eemaldamine ja uuesti lisamine avalehele.

Omaette teema on telefoni ühendamine arvutiga. Kulus pool tundi, et selgeks saada, miks XP SP3 ei leia telefoni drivereid üles, kuigi kodulehelt tarkvara ja kõik vajalik oli installitud. Enne telefoni ühendamist tuleb valida SD-kaardi ja telefoni mälu alt, et kasutataks ainult massmälu. Seejärel suudab arvuti leida vajalikud driverid massmälu jaoks ning hiljem, kui massmälu välja lülitada, leitakse ka ülejäänud driverid (modem, andmeside jms). Ja sellest polnud kasutusjuhendis sõnakestki.
Teine probleem oli alguses LG Eesti koduleht, mille valikus taoline telefonimudel üldse puudus. Õnneks sain tarkvara inglaste kodulehelt. Nüüd uurides on kodulehe disaini muudetud ja ka info telefoni kohta koos driveritega sinna üles riputatud. Samasugust nähtust olen täheldanud ka Samsungi juures, et teatud mudelitel, mida meil ametlikult müüakse, puudub kodumaises keeles Samsungi kodulehel info koos driveritega.

Tarkvara tõlkimine. Üldiselt on tõlge täiesti talutav, kuigi näiteks sõna „lokaat“ tekitab esmapilgul hämmingut, et miks mitte kasutada sõna „asukoht“ vms? Lisaks harjumatule tõlkele on vahepeal ka korralikult puusse pandud. Näiteks helitugevuse reguleerimisel kuvatakse „Meediumi maht“. Või on mõni asi üldse tõlkimata jäänud – pildi kvaliteedil on variandid Peen, Ülipeen ning Vidutinis (???). Inglisekeelsest variandist vaatasin, et see peaks tähistama Normaalset (Normal).

Kaasasolev lisatarkvara on standardne. Mitte midagi liigset. Olemas on erinevate dokumentide sirvimiseks Quickoffice, kolm erinevat e-maili klienti (GMail, Moxieri, ja My e-mail), suhtlusvõrgustikke ühe programmi alla koondav SNS, videotöötlusprogramm, raadio, pleierid, kalender, Moxieri sünkroniseerimisprogrammid ja loomulikult Google’i enda kompott (Youtube, Google Talk, Google Maps, GMail). Ülejäänud eluks vajalik tuleb tirida Marketist.
Minu isiklik lemmik on Curvefishi kollektsioon - http://curvefish.com/ Sealt on must-be APN On/Off nimeline widget. See tuleks kindlasti installida, kui pole andmesidepaketti ega soovi saada järgmise kuu alguses üüratut telefoniarvet, millest enamuse moodustab andmeside. Põhjus lihtne – Android hoiab vaikimisi andmeside aktiivsena ja kõik programmid saavad seda kasutada. Nokia Symbianil on näiteks võimalik seadistada, et iga programm küsib enne võrku ühendumist luba. Androidil seda pole. Ma poleks seda avastanudki, aga panin telefoni arvutikõlarite juurde ning koheselt hakkas kõlaritest tulema seda toredat andmesideühendusele iseloomulikku häält. Taskilleri installi järel oli näha, et suvalisel ajahetkel ärkavad mingid programmid ellu ja tahavad internetti pääseda. APN On/Off õnneks likvideeris selle probleemi. Üleüldse on imelik, et kui paned näiteks SMS-i programmi käima, siis aktiveeruvad GMail, Moxieri e-mail, My e-mail. Miks? Ja need pole ainsad programmid. Sisuliselt kõik programmid käituvad nii. Paar korda oli juhus, kus programmid käivitusid taustal üksteise järel ja lõpuks oli 120 megast RAM-ist järel ainult 30 Taskilleri andmetel.
Kõige rohkem oleks tahtnud nendest Moxieri vidinatest lahti saada, aga uninstalli võimalust neile polnud. Võib-olla kusagil rohujuure tasandil on, aga ma pole piisavalt friik, et oma telefone klokkida või nende tarkvara ise ümber kirjutama hakata.

Spoiler

Töölaudu on kolm ja liiguvad need horisontaalselt. SonyEricssoni X10 Minil on näiteks igasse ilmakaarde võimalik näpuga vedada, et erinevaid töölaudu kuvada. Aga 3-st töölauast piisab täiesti. On peamine töölaud, ehk avaleht, suure kellaga. Siis on Google’i töölaud Youtube’i, Marketi, GMaili, Google’i otsinguga ja Google Mapsiga ning multimeedia töölaud galerii, kaamera ja pleieritega. All reas on kõikidel töölaudadel põhifunktsioonid – numbrisisestamise valik, telefoniraamat, SMSide kaust ja rakendustesse viiv lühivalik. Neid muuta ei saa. Tegelikult saab, aga siis peab teemat vahetama. Mulle üldiselt meeldis LG kohandatud variant rohkem kui Google’i vaikimisi pakutav.

Spoiler

Spoiler

GPS oli funktsioon, mida tahtsin kindlasti testida ja testisingi. Google Mapsiga töötab see ideaalselt. Kui aga tahta mingit offline kaartidega tarkvara, siis läheb asi veidi kurvemaks. Leidsin sellise programmi nagu MapDroyd, millele saab eraldi kaardid alla tirida. Enamuse ajast funktsioneerib, kuid vahel viskab pildi segi ning kuvab aiateibaid. Näiteks olin ma kord oma esialgsest asukohast üle 60 meetri kaugemal bussipeatuse kõrval GPSi ja kaartide andmetel. Teisel korral jalutasin paralleelselt teega üle 10 meetri kaugemal. Üldjoontes võib asjaga rahule jääda, kuna tegemist ikkagi tasuta tarkvaraga. Aga päris ausalt tunnistades meeldib mulle Nokia oma tasuta kaartide pärast ikkagi rohkem antud juhul.
Tarkvaraliselt on tänu GPS-ile ka Geotagging fotodel, mis on hea võimalus lasta automaatselt iga foto juurde ära märkida pildistamise asukoht.

Eraldi mainin ära Remote Desktopi ja Skype’i võimaluse. Selles suhtes on uusimad telefonid ikka tase omaette. Ma saan serveris muudatusi teha ilma kontorisse minemata kasvõi keset tänavat Tallinna kesklinnas üheaegselt kõnega või kusagil Põlva rannas ning võtta kaugekõnesid kusagile Iirimaale teisele Skype’i kasutavale telefonile sentigi maksmata. Awesome! Lihtsalt awesome!

Kaamera
Telefonil on 5MP autofookuse ja välguga kaamera. Sisuliselt millegi jahmatavaga tegu pole, kuna fotode kvaliteet on keskpärane ning 5MP koos autofookusega on väga paljudel telefonidel. Funktsionaalsust on kaameral aga küllaga. Kuna mulle meeldib jubedalt makrovõtteid teha, siis pöörasin enamuse tähelepanust sellele. Kahjuks valmistas see mulle pettumuse. Esiteks tahab makrovõtte jaoks kaamera väga, kui mitte liiga häid valgustingimusi, ja teiseks on fokusseerimise edukus tihti pettumuseks. Näiteks üritasin teha makrovõtet rohelisest puulehest, taustal helesinine maja. Vaatamata sellele, et suur osa pildist oli leht, suutis kaamera fokusseerida ikkagi 5 meetrit kaugemal olevale majale, mitte nina ees olevale lehele. Lõpuks ca 40 sentimeetri kauguselt suutis kaamera fokusseerida, aga selle kohta ei saa enam makrovõte öelda. Ütleks, et mu kunagi SonyEricsson K750i suutis oma tunduvalt vanema tehnoloogia ja väiksemate megapikslitega palju lähemalt fokusseerida.
Kuigi funktsioone ja seadistusvõimalusi on, pole fotodes midagi, mis tekitaksid WOW! efekti. Värvid on tuhmid, fokusseerimine ebaefektiivne ja pildi salvestamise aeg vägagi aeglane.
Kõige lõpuks tundub, et Android kannatab sama lolluse all nagu Nokiagi. Kui aku hakkab tühjaks saama, siis on määratud, et kaamera ei tööta. Miks? Kas kasutaja on nii loll, et teda peab blokeerima – äkki ta ei saa aru, et aku tühjeneb? Võiks siis vähemalt mingi lüliti selle väljalülitamiseks leiutada…

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Näidispildid kaameraga (tegin väiksemaks ja resolutsiooniks 1024x768):

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Spoiler

Helid, kõned, klapid, muusikad, raadiod ja muu audio
Esimene asi, mis kõrva kratsima jäi, on kuular. Vahepeal on heli ideaalne. Lausa liigselt puhas – kuna vaikushetkel ei kosta isegi sahinat, olen paar korda ekraanile vaadanud, et kontrollida, kas kõne pole mitte katkenud. Samas järgmise kõnega on heli masendav – kuular „peksab üle“, krõbiseb ja sahiseb. Olulist rolli ei mänginud, kas heli selguse funktsioon oli sees või väljas. Jälgisin seda temaatikat ja tundub, et selline asi juhtus väga tihti siis, kui mulle helistati vanematelt telefonidelt. Uuemate telefonidega oli heli korras. Kahtlane. Ei oskagi siin täpsemat põhjust nimetada.

Kõlar seevastu on väga hea. Helisemine on kenasti kosta põlve juures olevast püksitaskust keset Vabaduse väljaku liiklusmüra. Etteheiteid ühesõnaga pole.

Kaasasolevat kõrvaklapid on mugavad ning kasutatavad ka tavalisel pleieril. Katsetasin neid nii telefoni kui ka pleieriga. Pleierist tulev heli oli siiski nende klappidega parem. Aga plusspunkti saavad need klapid oma kõrvasõbralikkuse eest. Absoluutselt ei salli neid plastikust vankrirattaid enam. Nende kasutamine võrdub minu jaoks kõrvade vägistamisega.

Raadio oli ebahariliku disainiga. Esimese ropsuga ei saanudki aru, kuidas selle ketta süsteem käib. Mugav see just pole, aga samas ei sega nii palju, et paneks alternatiivi otsima. Lisaks oli raadio heli üllatavalt hea kvaliteediga. Isegi tajusin klappides mõnusat bassiheli, mida tihti isegi pleierid ei võimalda… telefonidest rääkimata.

Spoiler

Tavapleier vajaks mingit alternatiivi. Esiteks juba ekvalaiseri tõttu, mida originaalil pole. Või on see nagu täpitähed – nii hästi ära peidetud, et ei leia üles. Igatahes, heli on kergelt plekine ja bassist võib ainult unistada. Ütleks, et ideaalleviga raadiot kuulates on heli raadio puhul parem kui pleieril.

Spoiler

Eraldi peaks ära mainima äratushelinad. Peale kuke kiremise hääle olid kõik sisuliselt äratuseks kõlbmatud, kui just pole plaanis oma 100-aastast vaegkuuljast vanaema surnust tagasi tuua. See-eest olid telefonihelinad positiivselt head. Ei pidanudki oma mp3-sid hakkama helinateks panema. Olemasolev valik rahuldas täielikult kõik vajadused. Kahjuks ei saanud neid telefonihelinaid panna äratuskella helinateks. Igatahes sellist valikut polnud, et sobraks ka telefonihelinates äratuskella funktsioonis.

Spoiler

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata mõningatele puudustele, on tegemist täiesti talutava telefoniga. 4000-kroonise hinnaga seda ei ostaks. Kindlasti on näiteks HTC-l või Samsungil midagi paremat selle hinna eest, aga vaatasin, et Elisas on see müügil 1990-kroonise kliendihinnaga. Selle hinnaga läheks kaubaks küll.
Lisaks peaks arvestama, et see telefon on mõeldud suhtluskeskkonnafriikidele, kellel on piiramatu mahuga andmesidepakett – vastava suunitlusega programmid on sinna eelinstallitud ja kõik need vajavad näljaste nägudega internetiühendust.

P.S. Kui sa oled naine, kellel on pikad küüned, siis see telefon pole sinu jaoks. Pikkade küüntega on selle telefoni kasutamine pehmelt öeldes võimatu.

P.P.S. Kindlasti jäi mul midagi kahe silma vahele selle ülevaate kirjutamisel, aga Androidi opsüsteemi 3 nädalaga 100-protsendiliselt läbi ja lõhki tundma õppida pole võimalik. See ülevaade on minu isiklikust vaatenurgast ja ei pruugi kõikide teiste arvamustega ühilduda.

Ja lõpuks plussid ja miinused:

+ väline klaviatuur
+ väga hea aku
+ saab kasutada tavalisi kõrvaklappe
+ väga suur valik erinevat tarkvara opsüsteemi ja kasutusmugavuse täiustamiseks
+ mugavad klapid
+ asjalik ja universaalne laadijakomplekt
+ nüüdseks on hind täiesti taskukohane

+/- naised ei saa seda telefoni kasutada – tähendab see rohkem internetti meestele
+/- tegemist on Androidiga, kuigi vana versiooniga, mida ei saa väidetavalt uuendada
+/- tõlge lonkab paaris kohas, aga see ei takista kasutamist
+/- GPS on, aga võiks paremad kaardid olla (eeskujuks Nokia)
+/- kaamera on tavaline ja autofookus teeb selle tavalise telefonilutsu kaamerast paremaks, aga aku tühjenedes hakkab blokkima
+/- eestikeelsel kodulehel puudus telefonile tugi, kuid nüüd tundub asi korras olevat

- pole Copy-Paste’i
- arvutis driverite installimine võib problemaatiliseks osutuda
- puutepulk võiks kaasas olla
- ettevaatust andmesidega, kui pole ühtki andmesidepaketti eraldi tellitud – megabaidid ilma selleta on kallid
- on-screen klaviatuur on täiesti kasutu
- lootsin, et korpuse detailid ei hakka nii kiiresti kuluma

[mikk36]

Oled GPS'i signaali püsivust jälginud ehk ka miski tarkvaraga, mis oskab ära näidata ühendatud satelliitide arvu ja nende signaalide tugevust?
Hea kvaliteet on alates seitsmest satelliidist, alla selle võib tõesti väga kergelt esineda 10 või rohkema meetriga eksimusi, mis on täiesti normaalne.
2-3 meetri täpsuse jaoks on vaja 10+ satelliidi kandis ja sellega saab hakkama vaid suure antenniga GPS kiip, näiteks PNA'des (Tomtom, Becker jne) olevad (lageda taeva all enamasti 11-12 ühenduses).

[Betamax]

Mingid GPS checkerid ma installisin küll. Pean kodus telefonist vaatama täpse nimetuse (hetkel juba teine LG testimiseks kasutusele võetud). Igatahes see programm mäletamist mööda leidis 4-5 satelliiti 3-minutilise ootamise peale. Bussiga liikudes katkes ühendus mõnes piirkonnas päris tihti (võib-olla Lõuna-Eesti maastiku eripärad), aga jala/jalgrattaga liikudes mitte.

[mikk36]

4-5 on jah selline "paras sitt tulemus", millega kannatab vaid jalutades ja vaikselt sõites navigeerida. Suuremal kiirusel on vead kerged tulema, eriti kui GPS'i infot kasutav rakendus ei oska piisavalt siluda kehva tulemust.

Kaartide osas on Nokial eelis tänu sellele, et nad omavad ise Navteq'i.

[Cul]

Vot see on ülevaade, mis on tõesti ülevaate nime väärt.
Minu kiitus tegijale.

[K3ndu]

Tõesti kiitus ülevaatajale ,aga selle raha eest paistab ikka värki väga palju olevat, WIFI,GPS,5Mp kaamera jne.

[mar99]

Suurepärane ülevaade. Muideks täpitähed saab klaviatuurilt nii, et hoiad pikemalt all ilma täppideta klahvi ja siis annab ta valiku. Näiteks ä tähe saamiseks hoiad paar sekundit a tähte ja siis valid erinevate a baasil häälikute seast ä.
Offline kaartidega naviprogramme on samuti rohkem kui üks, paraku on igaühel neist omad kiiksud.

[Betamax]

Väga hea info. Proovin seda õhtul. Kasutusjuhendist täpitähtede kohta küll mingit infot ei leidnud ja sellise variandi peale ei tulnudki, et vastavat tähte all hoida.

[inca]

Kena ülevaade.
Kahtlustan, et see asjade väljalülitamine aku tühjenedes on ikka LG, mitte Androidi featuur.
Kas brauseris ekraanil näppu hoides siis kopi-peisti valikut ei tule?
See pikemalt vajutamine on ju suht läbiv teema androidis. Samas ise olen HTC peal, nii et ehk on see hoopis Sense'i teema.

[Betamax]

Ei, nii Androidi kui ka Opera Mini brauseritel toimib see asi zoomina. Lootsin isegi selle kuidagi sarnasel viisil leida, aga ei tundu olevat igatahes. Või siis vajutan/puudutan valet kohta?

[mar99]

Opera mini-s toimib kopimine järgmiselt: peale esimest puudet (zoom) teed tekstile pikema vajutuse, mille peale avaneb menüü "select text". Originaal brauseriga tuli minu mäletamist mööda vajutada kõigepealt menüü nuppu, mille peale avanenud menüüst tuli valida "select text". Mõlemal juhul sai edasi teksti puhverdada. Tõsi, näpuga seda teha on tõsine piin, seega soovitav kasutada stylus-t või mõnda improviseeritud puutepulka, kasvõi plastikust otsaga pastakat. Ka puidust hambaork on edukalt välja aidanud peenemat nokkimist vajavates situatsioonides.

[Betamax]

Täpitähed lõpuks avastatud. Success! Aga eestikeelses kasutusjuhendis võiks see kusagil kirjas olla Igatahes, teen ülevaatesse muudatuse.
Aga seda kopimist ei saanud mina küll tööle. Ainult suumib ja pikemal vajutamisel mingit menüüd ei avane. Mingi vibratsioon käib telefonist läbi, aga ekraanile miskit ei kuvata.

[mar99]

Sellest ma järeldan, et copy+paste funktsioon on android 1.6 ja ülespoole pärusmaa. Kuna endale sai custom ROM sisuliselt kohe selga lastud, siis ei katsetanudki 1.5-ga seda funktsiooni. Vabandused segaduse tekitamise pärast.

[Betamax]

Kusjuures, GSMArena ülevaade väidab ka, et peaks olemas olema selline asi: http://www.gsmarena.com/lg_gw620-review-464p4.php
Veider

[Betamax]

Katsetasin siis eile õhtul pool tundi ja mitte mingit tulemust. Kuna pean telefoni varsti tagasi viima, siis mõtlesin, et teen tehase seadete taastamise ka juba ära. Pärast seda surfasin veidi ringi telefonis ja mõtlesin uuesti proovida. Ja seekord töötas

[eents]

[Betamax]

Et siis kusagil keegi põlve otsas ikkagi nokitseb asja kallal? Väga positiivne. Peaks proovima, kuigi eriti ei söanda - pärast brickin telefoni ära

[eents]

[No1.]

On ta siis nii aeglane nagu mõned väidavad?Kas androidi saab 1.5 update ida 2.2 või mis iganes see kõige uuem versioon on?

[Betamax]

Ei ütleks, et aeglane. Kui just pikka aega mõnda teist überkiiret Androidiga telefoni pole kasutanud - näiteks Desire'i-laadsed.
Ametlikku 2.2 versiooni ei tule. Kui tuleb midagi, siis on see kellegi isiklik arendus.

[Tshaika]

Copy paste on olemas. hoiad shifti all ja nooltega tõmbad vajalikust tekstist üle. Üles tuleb kiri : tekst on kopeeritud lõikelauale.
Kui kusagile tahad lahtrisse kleepida seda teksti siis hoia lahtrit peal ja siis tuleb menüü kus on valik kleebi. Voilaa.

[reciver]

Mul üks lihtne küsimus telefoni kohta. Kui ma tahan minna Näiteks "Market"- isse või kuhugi kus ta küsib Kasutajatunnust ja parooli. Siis kus oleks see koht kus ma saaks teise kasutajag sisse logida ?

Ettetänades P.

[Tshaika]

Siukest kohta olen isegi otsind, ei ole leidnud. Market töötav vist Gmail konto läbi seega peks vahetama terve telefoni gmaili ära. Said aru mis mõtlen?

[kaupz]

on keegi tehase 2.2 pannud või eve2.3.5 ?

millise variandiga oleks menüüs liikumine kõige kiirem ?
ram ja rom mahtude suurust vahetamise variandid?