[ökul]

Eesmärk oli leida paari-kolme tuhande krooni ringis tööarvuti külge uued kõrvaklapid muusika kuulamiseks. Otsus muretseda arvuti külge väline klapivõimendiga helikaart, oli juba varem tehtud. Seega oli vaja leida maksimaalselt head heli tekitavad klapid, mõtlemata sellele, et kas olemasolev helikaart need ära toidab.


Koos saatekuluga kujunes EU-st tellides hinnaks 2300.- Eestis leidsin võrdluseks 2900, aga kuna neid kohapeal saada ei olnud, tellisin otse.

Veidi tehnilist infot:
* Type: Open-air Dynamic
* Driver Diameter: 53 mm
* Magnet: Neodymium
* Voice Coil: Copper-clad aluminum wire
* Frequency Response: 5 - 30,000 Hz
* Maximum Input Power: 500 mW
* Sensitivity: 98 dB/mW at 1 kHz
* Impedance: 32 ohms
* Weight: 280 g
* Cable: 3.0 m (Single/Hybrid-PCOCC)
* Connector: 1/8" (3.5 mm) mini stereo, gold-plated



Tegemist on mõõtudelt tõeliselt suurte kõrvaklappidega ja välimus paistab esmapilgul veidi imelik. Lillad klapi välisküljed ja kaks eraldiseisvat padjakest peatoena, ei ole iga audiofiili jaoks vist kuigi veenev komplekt. Värv ongi täpselt selline, nagu paistab juuresolevatelt piltidelt, enamus netipoodidest on selle lilla väga siniseks keeranud. Ja klapid on tõesti nii suured, et katavad pool pead ära.



Peale mõnetunnust kuulamist saab aru, et AD700 materjalid ja konstruktsioon õigustab ennast täielikult. Pole liialdus, et neid võiks terveks päevaks pähe unustada, ilma et tekiks suruvat tunnet või kõrvad higistama hakkaks. Kõrva poole jääv osa on kaetud pehme sametise riidega, ka tunduvad klapid peas sulgkerged. Üles-alla suunas kuularite asendit eraldi liigutama ei pea, õige kõrguse tagavad mitmes suunas parajalt tihkelt liikuvad padjakesed ja vastu kõrva suruva pinge tekitavad ülemised traadid. Ülemiste traatide kuju on ilmselt tehtud mingi standard pea järgi, mina sain õige asendi kätte pärast traatide vähest painutamist. Kui kõrvaklappe peaks kasutama mitu väga erineva peakujuga inimest, võib selle pideva painutamisega vist probleeme tekkida. Eraldi tahaks ära märkida veel heli tekitava osa head isoleerimist ülejäänud keskkonnast. Juhtme vastu lauda liikumisest või pea liigutamisest tingitud krõbinad on olnud suuremal või vähemal määral häiriv kõigi kinniste klappide puhul, mida olen omanud, igatahes AD700-ga seda probleemi pole.

Nüüd põhiteema juurde. Kõigepealt sai ühendatud kõrvaklapid koduse Low-End klassi Denoni stereovõimendi külge, allikana Technicsi CD mängija. See komplekt peaks antud hinnaklassi klappide jaoks juba piisavalt hea väljundi andma. Alustuseks paar uuemat jazzi plaati - Diana Krall, Norah Jones. Esimene asi, mis iseloomustuseks pähe tuleb, on mahe ja nüansirikas heli. Esimesel hetkel tekkis tahtmine veidi bassi juurde keerata, aga praeguseks paistab madalate sageduste tugevus ja kõla igati heal tasemel. Kas on see ainult tingitud paari kuu pikkusest sissemängimist, või mängib teatud rolli ka harjumine AD700 heliga, on tagantjärgi raske öelda. Kõrged ja keskmised tekitasid igatahes vaimustust juba esimesest kuulamisest alates. Toovad välja peenemadki detailid ja tekitavad üllatavalt ruumilise helipildi. Kui on korralik salvestus, võib hakata selgelt aimama pillide asukohta. Kui midagi ette heita, siis seda, et kohati mängivad vist üle, toovad esile seda, mida ilmselt ei peaks nii kuulda olema. Selle arvamuse tekitas mõni plaat, mida olin väga palju kordi kõlaritest kuulanud ja hilisem võrdlus elektrostaatiliste klappidega. Vokaalis üsna mahlased S-id ja selgelt esiletungiv pillikeele peal libisev sõrm, ei pruugi tõenäoliselt meeldida klassikalise muusika kuulajatele, kes ajavad taga taasesituse suuremat täpsust. Igatahes minu maitse järgi, kergest rockist kuni jazzi ja klubimuusikani, tekitavad need Audio-Technica klapid vägagi mõnusa heli. Ammustest lemmikplaatidest Guns'n Roses ja Dire Straits, mida on aastate jooksul kuulatud küll kõikvõimaliku tasemega seadmetel, pakkusid vägagi korraliku elamuse. Aga nagu öeldakse, et parim stuudiomonitor ei ole hea kodukõlar, ei peaks minu arust ka muusikat nautides kõrvaklapist taga ajama ülimat täpsust. Kui tahaks teema ühe lausega kokku võtta, siis toob AD700 popmuusikas välja just selle, mida enamik kuulda tahab.


Pärast kõrvaklappide arvuti helikaardi külge ühendamist, tabas mind täielik pettumus. Mõnusalt sügava ja maheda bassiheli asemel, jäi alles suhteliselt rõvedalt tampiv tümakas ja ruumiline helipilt oli peaaegu kadunud. Keskmiste ja kõrgetega võis pikemal kuulamisel tegelikult harjuda, bassiheliga ei jäänud ma aga kuidagi rahule. Madalaid sagedusi võis ju arvutist peale keerata, muutis see ainult seda, et kehvalt kõlav bass hakkas rohkem närvidele käima. Proovitud sai kahe arvuti küljes, ühes vana Soundblaster Live ja teises veidi uuem Soundblaster Audigy seeria. Pole muidugi erilised muusika kuulamise kaardid, aga veelgi kehvema emaplaadi integreeritud audio asendamiseks ajasid asja ära. Mõni päev kannatust ja siis jõudis kohale ka kõrvaklapi võimendi.



Pikemalt ei tahaks sellel peatuda, välise Audio DACi iseloomustamisega jääks ma hätta, pole ka sarnaseid seadmeid piisavalt proovida saanud. Minu jaoks on heli juba liiga sarnane sellega, mis tuleb minu Denon-Technics komponentidest. Võrdlusmomendist siiski nii palju, et ühe tootja kodulehel nägin üsna tobedat reklaamlauset, et nende DAC on 10x parem kui tavaline arvuti helikaart. Kõlab nagu pesupulbrireklaam!? Ainult mingi numbri, näiteks signaali-mürasuhte võrdlemine, ei anna kindlasti täit pilti, palju üks asi teisest parem on. Ma ei oskaks küll pakkuda, kas kuulates 3, 8 või 15 korda. Sama hästi võib üritada öelda, kui mitu korda on kitarr parem katkisest kitarrist?



Niisiis, pärast pildil oleva vidina külge ühendamist, klapid otseses mõttes digimuundusid (arvatavasti tegi seda Burr-Brown PCM1793 DA chip) korralikuks HiFi seadmeks. Ja hakkasid jälle bassi mängima! Olles lugenud ka ise enne ostu mõnda ülevaadet AD700 kohta, ei saa seega kuidagi nõustuda väitega, et need klapid kõlavad hästi igasuguse väljundi küljes. Võrreldes odavamatega ... võimalik, aga muusika hakkab elama alles korraliku DA konverteri ja võimendi olemasolul. Seega ei näe erilist mõtet raha kulutamisel, et pista need kuhugi, mis ilmselgelt ei suuda väljastada korraliku kvaliteediga audiot. Seda, kas mp3 on küllalt hea taoliste klappidega kuulamiseks, ma üle ei tähtsustaks. Eks palju sõltub algsest materjalist ja pakkimisest. Minu jaoks läheb see taluvuse piir kusagil 192-256 kbps juures. Kusjuures välise DAC-iga tundub isegi 128kbps palju parem, kui CD audio läbi arvuti helikaardi. Teine asi, millega ma mõne ülevaate osas ei tahaks nõustuda, on madalate sageduste esituse võimekus. Bassi tugevus - seda küll, bass ei tundu nii intensiivne, kui paljude kinniste klappidega. Aga mis puudutab kõlapilti, siis mängivad välja äärmiselt madalale ja bassiheli on väga meedliv ja lähedane heale kõlarile. Võimalik, et õige bassi saamiseks tahavad ka palju pikemat sissemängimist, kui mõned teised klapid.


Mõne võrdluse tahaks ka välja tuua:

Kõige lihtsam on mul võrdlusmomenti leida AKG k240-MKII klappidega, kuna ise oman neid. Tegemist siis poolavatud stuudiomonitoridega, mis kasutusel koduarvutis video ja audio töötluseks, enamasti siiski filmivaatamiseks või mängimiseks. Aga kahjuks siin palju öelda ei ole, AD700 mängib need üle nii veenvalt, et ei oska leida ühtegi momenti, milles k240-MKII parem oleks. Või ehk k240-MKII kuivem ja eriti keskmiste sageduste juures detailivaesem heli, jätab odava SB-Audigy väljundist nagu parema mulje. Siinkohal ei taha ma mitte maha teha AKG kõrvaklappe, tegemist omas klassis igati hinnatud tootega. Näiteks ise eelistasin neid selgelt Sennheiser 280Pro-le, mida Eestis väga palju müüakse. Lihtsalt minu jaoks oli üllatus, et mitte väga palju kallim avatud Audio-Technica, pakkus muusika kuulamisel täiesti teisest klassist elamuse.

Lisaks loetud ülevaadetele, meelitas mind avatud kõrvaklappe ostma paaril korral kuulamiseks laenatud Grado SR80. Kui rääkida nendest, mida ma olen proovida saanud, siis Grado helipilt on sarnaseim. Grado tugevus paistab rohkem välja kuskil keskmiste ja kõrgete vahel. Kõrvakriipivalt teravad kitarririfid ja hästi helisev vokaal pole AD700 peal nii esiletungiv. AD700 on kuidagi ühtlasem kogu sagedusalas, heli natuke mahedam. SR80 jätsin välja põhiliselt selle tõttu, et ei istunud mulle mugavalt ja kostsid väga palju läbi. Kuigi ka AD700 on avatud klapid, katavad nad kõrva täielikult ja välised helid ei häiri nii palju.

Olles saanud kuulata kõrvuti AD700-ga ka STAX elektrostaatilisi kõrvaklappe, tuleb tunnistada, et High-End audioga AD700 muidugi võistelda ei suuda. Kogu oma detailse helipildi juures, mängivad elektrostaatilised klapid kõik need detailid välja puhtamalt ja veelgi avatumalt. Ma ei oskagi seda paremini kirjeldada, täpselt nii lihtne see minu jaoks kuulates paistis. Samas kui aus olla, ootasin isegi suuremat vahet ja Audio-Technica tunnustuseks peab ütlema, et vähemalt oli, mida võrrelda. Just väga ruumiline helipilt on see, mis üritaks nagu paigutada AD700 tunduvalt kallimasse hinnaklassi.


Mis tõesti üllatas:

+ kogu sagedusalas ühtlaselt hea esitus
+ mugavaimad kõrvaklapid, mida mul on kunagi õnnestunud proovida
+ detailne ruumiline helipilt

Pole nagu eriline eelis, aga miinuseks ka lugeda ei saa:

+- korralik koostekvaliteet
+- heli tekitava osa hea isolatsioon juhtmest ja korpusest
+- ilma hea väljundita ei näita täit potentsiaali
+- nagu avatud klappidele omane, lasevad mõlemat pidi heli läbi

Paar miinust ka välja pigistatud:

- klassikalise muusika jaoks võivad jääda ebatäpseks
- kitsama pea jaoks ülevalt natuke laiad (aitas traatide ettevaatlik painutamine)

[ossa]

[Desmond5]

[K3ndu]

2300kr klappide eest, nojaa.

[Napsi]

[Tomorrow]

[Number1]

Kus kohast selle välise Audio DACi ostsid?

[ökul]

[libe]

[Anti112]

Mingit linki selle DAC/klapivõimu valmistajale/müüjale?
Töötab välise toitega nagu aru saan?

[ökul]