[minisvami]

Soetasin selle riistapuu kadunud Cowon D2 asendamiseks. Enne ostu varitsesin pikka aega foorumites ja netikaubamajades. Head kogemused D2ga sundisid mind Cowoni poole vaatama, kas siis S9 või D2, nende hind jällegi alternatiive otsima. Korraga avanes võimalus Head-fi kõrvaklapipedede foorumi kaudu soetada 16GB Samsung P3 1600 krooni eest ja nii magusat võimalust ei saanud kasutamata jätta. Ülevaates puuduvad minu tehtud pildid viisaka fotokaamera puudumise tõttu.


Üldist
P3 on Cowon S9 analoog, paljudes ülevaadetes neid omavahel võrreldaksegi, enamasti saab S9 võidu. Minu puhul otsustas asja hind. Korpus on alumiiniumist, puutetundlikku 3" 480x272 LCD ekraani katab klaas. Mis tähendab seda, et kui ma riista sellesse taskusse ei pista, kus ma tavaliselt lahtiseid teemante kannan, siis on ekraani kriimustumisvõimalus minimaalne. Pleier on reaalsuses õhem, kui ta piltide peal tundub. Käes hoides tundub kergest kaalust (90g) hoolimata mõnus ja usaldusväärne. Ülaosas on pisike valjuhääldi (mis ei ole midagi väärt), HOLD/ON-OFF nupp, vol+/vol- nupud, kokku siis kolm. Allotsas asub mikrofoniauk, ainulaadne (rsk, vihkan neid lahendusi, miks ei võiks universaalpesasid pruukida!) USB-kabla pesa ja 3,5 kõrvaklapipesa. Puudub laienduspesa ja kiirendusmõõtur. Akuaeg tootja andmetel: 40h audio, 6h video. Eks seda tuleb võtta koefitsiendiga; sõltub, kuidas pakitud muusikat kuulata, milliseid helimuutmisvahendeid kasutada ja palju ekraani torkida. Ma oleksin ise eelistanud natuke paksemat-raskemat seadet, mis 50+ tundi akut peaks. No aga see olen mina…
Külm boot on umbes 3-4 sekundit, bootimisaja varjamiseks näidatakse animatsiooni ja mängitakse kõlil. Ekraan on küllalt tundlik, aga kasutajaliidese ning täpsusega peab harjuma. Minul kulus umbes päev kasutamist, enne, kui pöial täpselt soovitud funktsiooni tabas ja oskasin seda teha, mida tahtsin. Leidsin, et võib P3 vabalt lukustama jope põuetaskusse libistada, ekraan tahab ikkagi niivõrd konkreetset puudutust, et ega ta seal omapäi midagi tegema ei hakka.

UI
Vaikimisi kolmepaneeliline, kohe on kaasas kolm teemat (kasutajad saavad neid ka juurde teha). Paneelidel asuvad ikoonid funktsioonide käivitamiseks ja Samsungi poolt loodud vidinad. Neis viimastest on mõned kasulikud (kell, kalender, ekraani heleduse muutmine, auto-off taimer) ja mõned mõttetud (tuules õõtsuv lilleke, puudutamise peale murenev piparkoogimees). Kasutaja saab vidinaid ja ikoone paneelide vahel (mida liigutatakse horisontaalse näputõmbega) lohistada. Taustapildiks võid ka mõne enda pildi sättida.
Näpuga ekraani torkides piiksub seade ja väristab end, andes taktiilse ja helilise kinnituse, et oled märki tabanud. Ekraani ülaserva puudutades saad mistahes ekraanil kiirkorralduste riba, kust mh kiiresti algekraanile pääseb. Ekraani alla on puutetundlik riba. Kui muusika mängib, siis ükskõik, mis sul ekraanil on (nt pildid või koduekraan vms), siis seda torkides ilmub kohe ekraani allaserva riba play/pause, back, ff nuppudega. mugav.
Pikkade nimekirjade kerimine pöidlaga hoogu andes on sujuv, mingit hakkimist, nagu mõned kasutajad kurdavad, ma ei ole täheldanud. Samas ei tunnista ta „küüruga“ kerimist, nii et ABBAst Zappani pääsemiseks pead terve listi läbi sõitma. Nõme. Mul on kasutusel viimane firmware, 2.20.

Suhtlemine arvutiga
Meediat võid laadida nii eritarkvara kui lihtsalt Windows exploreri kaudu. Samsungi enda soft Emodio on eriti õnnetu jupp tarkvara, soovitan eemale hoida. Kasutan ise MediaMonkeyt, aga sama head tulemused saab ka WMP ja WinAmpig. Lihtsalt Exploreriga lohistades hoiatab OP (testitud win XP ja 7), et see content, nt FLAC ei pruugi pleieris mängida, aga sellest ei maksa hoolida: P3 mängib ikkagi probleemitult. Arvutiga ühendatult ei ilmu P3 USB seadmete alla. Andmevahetuse ajal hoiatab pleieri ekraan, et praegu ei tohi lahti ühendada. Kui P3 on ühendatud arvutiga või USB seinalaadijaga, siis ei saa teda kasutada.
Kopeerimiskiirust ei hakanud mõõtma, minu jaoks piisavalt kiire ja mälu järgi kiirem kui Cowon D2.

Helitugevus
Heli saab reguleerida 30-astmelisel skaalal nii ekraanil näppu lohistades kui seadme ülaservas olevate nuppude kaudu. Vaikimisi sätib P3 igal sisselülitamisel vol tugevuse 15 peale (hoolitseb, sinder, kasutaja kõrvade eest). Minu kasutatud klappide ja kuulatud muusika puhul on see 9/10 juhul sobiv helitugevus. Proovisin kasutada ka portatiivset klapivõinu NuForce Icon Mobile. See ei andnud testitud klappide puhul suurt midagi juurde, P3 enda väljund on keskklassiklappide jaoks piisav. Läbi lampklapivõimu ühendasin külge ka AKG K501 suured klapid. Jah, mobiilne allikas on ikkagi mobiilne kõigi oma eeliste ja puudustega. Võrreldes kvaliteetallikatega esines igasugu vajakajäämisi, aga ega ma nende AKG klappide mööda linna ringi ei kavatsegi joosta, see pärast sellel pikemalt ei peatu.

Muusika
Audio: MP3, WMA, Ogg, FLAC, AAC, WAV, ASF. Formaaditoetus ja helikvaliteet (mida ma enne ostmist muidugi kuulnud ei olnud) oli üks peamisi põhjuseid P3 soetamisel. Heli testimiseks kasutasin Phonak Audéo PFE IEM-klappe (põhiline kuulamisvahend selle pleieri jaoks), Denon AH-D1000 suletud klappe, Sennheiser PX100 ja Koss PortaPro avatud klappe. Erinevate klappidega testikuulamine (mille karakteristikutega olen tuttav) näitas, et P3 enda signatuur on võrdlemisi neutraalne. Heli seadistamiseks pakutakse 7-ribalist ekvalaiserit (60Hz-14KHz) ja Samsungi enda DNSe (Digital Natural Sound engine) helimoonutusvahendit. Viimasel on 10 eelseadistatud väärtust (jazz, church, dance etc) ja kolm pesa personaalsete seadistuste jaoks. Nendesse pesadesse sain kerge vaevaga luua profiilid kõigi klappide jaoks, mida selle pleieri taha pistan. IEM klappide puhul oli tänaväärne võimalus sättida crossfeedi ja ruumikaja. DNSe ei ole nii võimas vahend kui näiteks Cowoni pleierites kasuatatv BBE, aga näiteks bassivõimendus on minu kõrvade (ja mälu) järgi loomulikum, kui Cowoni MachBass. Kuulan enamasti jazzi/klassikat, testimiseks läks peale kõike polkast rockini, MP3 kuni FLACini.
Muusikat võib valida nii artisti, albumi jne ID-tagi järgi kui ka kataloogide kaupa sirvides. See viimane minu jaoks väga oluline, mitte iga pleier ei paku seda võimalust. Albumipilti oskab P3 võtta vaid ID-tagiga mp3 sisse punutud pildist, ta ei oska miskipärast kasutada nt samas kataloogis asuvaid folder.jpg või cover.jpg pilte.
Seadmel on viis „on the go“ playlisti, kuhu jooksu pealt lugusid lisada. Playliste saab koostada ka arvutis. Line-out puudub.

Video
Video: WMV9, MPEG4 (AVI, SVI, XviD, DivX), H.264 (.MP4). Hehee, pole vast formaati (peale .mov ja .mkv), mida P3 ei mängi! 16:9 ekraan teeb filmivaatamise mõnusaks, aga ekraanile saab manada ka teisi formaate. Ruudukujulisemaid võib venitada, pikergusemaid servadest lõikuda või siis nende naturaalses suhtes vaadata. Selle jaoks on videoekraanil eraldi menüü.
Ma ei vaevunud ühtegi laetud videot eraldi konverteerima, formaadist ja resolutsioonist hoolimata mängiti need virisemata ette. Kui kataloogis on .str formaadis ja videoga samanimelne subtiitrifail, võetakse see automaagiliselt külge. Mängida võeti ka AC3 5.1 kanaliga videot, mis siis stereoks downmixiti. Naljakas see, et ühe testfaili puhul jäi pilt sel puhul videost maha, aga kolm filmi, mida proovisin, mängisid veatult.
Ka video jaks on eraldi DNSe seaded (Theatre, Drama, Action etc). Omaette huvitav asi on WibeWoofer, mis madalate helisageduste juures pleierit õrnalt käes võdistab. Muusikat kuulates mõttetu, kuid videot vaadates päris huvitav.
Videost saab teha ekraanitõmmiseid, mis salvestatakse pildikataloogi. Päris mõnus funktsioon on Mosaic Search, mis jagab kogu video 16, 32 või 64 pisipildiks. Reaalselt kasutav on vaid 16-pildiline maatriks, 64-pildilise pihul on pöidlaküüned liiga väikesed, et neid 3“ ekraanil eristada võiks.
LED-ekraan (ma oleksin muidugi eelistanud AMOLED, aga mis sa teed ära) käitub päris viisakalt ka nurkade alla vaadates. 3“ ekraanilt kannatab vaadata nt 20-minutilisi teleshow-sid või muusikavideoid, täispikka filmi ei viitsiks küll. TV-out puudub.

Raadio
FM-raadio kasutab antennina klapijuhet, nagu selliste riistade puhul tavaline. Raadiovastuvõtja tundlikust saab seada kolmeses skaalas. Jaamu saab salvestada käsitsi või automaatselt, selleks on paarkümmend salvestuspesa. Üldiselt võib raadio kvaliteediga rahule jääda, väljaarvatud Vikerraadio, mis ragiseb (Tallinn, Nõmme). Samas R2 tuleb puhtalt, mis on naljakas, kas neid siis ühest mastist ei edastata? Raadiot saab ka salvestada, samuti töötab P3 vajadusel keskpärase diktofonina.

Bluetooth
P3 on BT võimeline. Saab kasutada BT klappe (mida ma ei kavatse teha, sest mulle ei piisa BT helikvaliteedist muusika kuulamiseks), vahetada faile väliste seadmetega ja ühendada telefoniga. See viimane on eriti mõnus minu jaoks. Talvel on mu telefon (SE K810i) sügaval pika jope all püksitaskus ja kuna enamasti klapid peas, siis ei kuule ma helinat ega tunne värinat. Telefon võtab P3 külge kui juhtmevaba headseti. Sissehelistamisel peatatakse automaagiliselt mängiv muusika, raadio või video, klappidest kostab helin ja küsitakse, kas soovid kõnele vastata. Rääkida tuleb seadme allosas asuvasse mikrofoni. Minu jaoks on helikvaliteet laitmatu, teine osapool kurdab vahel kaja ja ümbritsevate helide võimendamist. P3 lubab ka välja helistamist virtuaalklaviatuuril numbrid valides või kõneregistrist sirvides. Kahjuks ei integreeru ta iseenda aadressraamatuga.

Muud
P3 on kaasas mõned mängud (millel ma ei kavatse pikemalt peatuda), flashi-mängija (töötavad ka mõned flash-mängud), pildi- ja teksivaatur ja muid vidinaid: maailma linnade metrookaart, äratus, aadressraamat jms, millel ei hakka lähemalt peatuma.

Kokkuvõtteks
5-pallisüsteemis annan hindeks 4+, see siis minu vajadusi ja ootusi silmas pidades. Vaieldamatult on lugejate hulgas inimesi, eks eelistaksid iga kell nt iPod Touchi või siis hoopis Sansa Clip+.

Plussid
Hea helikvaliteet (kõrgema keskklassi klappidega)
Avar formaaditoetus nii audio kui video puhul
Video ei taha enamasti konverteerimist
Suhteliselt kobe aku-aeg (jah, ma tean, et on olemas selles suhtes kõvemaid riistu)
Bluetooth ühendus telefoniga
LED kohta üliviisakas ekraan
Kohandatav kasutajaliides, võimalus neid ise luua
Hiilgav hinna/kvaliteedi suhe (minu jaoks muidugi: 16GB = 1600kr)

Miinused
Taktiilseid nuppe võiks rohkem olla (nt spetsiaalne home-nupp või back-ffw nupud), nupud võiksid olla programmeeritavad
Laienduskaarti ei saa lisada (see paistab viimasel ajal uuemate PMP-de üldine häda olevat ja pole raske välja mõelda, miks)
Unikaalne USB-kabla (vastik mõelda, mis siis saab, kui see ära kaob)
Laadimise ajal ei saa seadet kasutada.
Puudub Line-out (ampida pole sügavat mõtet) ja TV-out.