[Tanel]

link :: Postimees


Ungern-Sternbergi perekonna klaasist fotonegatiive vaadati viimati 1986. aastal. Need on liiga õrnad, et puutuda, ja liiga läbipaistvad, et kujutistest aru saada. Seda negatiivi ei saa hapruse tõttu isegi ajalooarhiivis kohapeal laenutada, aga hiljemalt 2011. aastal piisab Ungern-Stern­bergide 19. sajandist pärineva klaasnegatiivide arhiivi vaatamiseks internetibrauseri avamisest. Ja siis ilmub huvilise silme ette juba foto, mitte negatiiv.

Rahvusarhiiv, mille tuumikuks on Tartus asuv ajalooarhiiv ning Tallinnas tegutsev riigiarhiiv ja filmiarhiiv (lisaks kuus maa-arhiivi), saab Euroopa Liidult viie digiteerimisprojekti tarbeks 24 miljonit krooni.
/..../

Rahvusarhiivi digitaalarhiivi büroo juhi Lauri Lehe sõnul on asutuse serverites praegu 4,5 terabaiti informatsiooni, aga pärast Euroopa Liidu toetatud projekti läbiviimist käib jutt juba tavainimesele hoomamatust 150 terabaidist. Leht ütles, et ilmselt algab arhiivimaterjalide digiteerimine tuleval kevadel. Pärgamendid ja maakaardid jõuavad internetti kahe aasta jooksul, filmid ja negatiivid-diapositiivid aga juba ületulevaks aastaks.

Riigiarhivaar Pirsko ja tema alluv Leht ei vaidle enam omavahel selle üle, kas kõik rahvusarhiivis leiduv digiteeritakse, vaid selle üle, kui kiiresti see toimub. «Oleme dokumentide vahendamisel läbi interneti selgelt maailmaklass, siin pole mingit kahtlust,» lausus Pirsko.

Raha arhiividele
Rahvusarhiiv saab Euroopa Liidult raha viiele digiteerimisprojektile:
• filmiarhiivi ja ajalooarhiivi enam kui 400 000 fotonegatiivi ja diapositiivi digiteerimiseks – üle 7 miljoni krooni
• 30 tunni nitroalusel filmimaterjali digiteerimiseks – 4,3 miljonit
• 700 tunni originaalvideosalvestiste ja arhiivifilmide digiteerimiseks – 3,2 miljonit
• 4122 pärgamentüriku digitaliseerimiseks – 1,65 miljonit
• 19 700 eelmisest ja üle-eelmisest sajandist pärineva maakaardi ja plaani digiteerimiseks – 7,9 miljonit krooni

Loe edasi Postimees.ee