[Tanel]

link :: minut.ee


Muusika kuulamise pimetestis selgus, et kolmandik inimesi ei suuda vahet teha 48Kbps ja 160Kbps kvaliteedis kodeeritud muusikal. Taoline avastus tehti veebiportaali Cnet poolt läbiviidud testil, kus muusika võrgust kuulamise teenuseid võrreldi kvaliteedi suhtes.

Senine populaarne teenus Spotify on saanud konkurendiks Sky Songs nimelise veebisaidi. Spotify kasutab 160Kbps kvaliteediga OGG kodeeringut, Sky Songs aga 48Kbps kvaliteediga AAC+ kodeeringut. Üle kolmandiku testis osalenutest arvasid, et lahjemalt kokku pakitud muusika kõlas paremini.

[JT17]

Võiks nagu seda ka välja tuua ka, et kui paljud neist katsealustest ning kui kaua on nad kõrvaklappe kasutanud ning kui paljud on neist oma kuulmise kõrvaklappidega ära nüristanud.

Ühistranspordis sõites pole just eriti ebatavaline, kui mõni tegelane kuulab kõrvaklappidega muusikat nii valjult, et seda on praktiliselt terves bussis kuulda.

[DDA]

Kurb, et ei osata kuulata ka enam. Seepärast osad kuulavadki mingit mindless muusikat, nad lihtsalt ei kuule nii hästi ning seetõttu ei oska hinnata kvaliteetset ja head kraami.

[Max Powers]

Tavaline arusaam ongi ju, et "hea = kõvasti ja palju bassi".

[aatomik]

Mõne mehe auto on ka nagu leierkast - tümps tuleb ees ja pärast plekilärin järgi

[DDA]

Selles mõttes, et hea kvaliteet ja veits kõvemini annab mõnikord selle mõnu effekti küll, aga samas kui on piisavalt hea pala, mis ei ole üles ehitatud bassile ja nö ainult biidile, siis vaikselt kuulates kuuleb rohkem ja sügavamale. See nõuab muidugi sellist asjalikumat kuulmist.

[QWhite]

Arvan, et mõne jaoks on muusika identiteet ja kultuur, teise jaoks pigem elamus ja kunstiteos.
Ehk siis bitrate-i asemel hinnatakse näiteks ainult selle järgi muusikat, kas on Britney või Enrique, mis pole ju ka iseenesest vale, eriti kui suur hulk inimesi kuulabki muusikat ainult kellraadiost ja ei ole võrdlusmomenti.

[DeTHiCa.]

klappidega on just kõige paremini aru saada kumb on parema kvaliteediga.
tavaliste stereokõlaritega laua peal nii hästi võrrelda ei saa.
aga 48kbps ja 160kbps vahe on ju tohutu.. peab ikka päris kurt olema et vahet mitte teha, isegi lauakõlaritega.
kodeeringus ju eriti mingit suurt vahet ei tohiks olla...?

[Dogbert]

Ja see uuring saab olema ajendiks muusikatööstusele hakata legaalselt müüma ainult 48kbit/s muusikat. Ma üldse ei imestaks.
Mingi tuima tümpsu puhul 20 EEK kõrvaklappidega tõenäoliselt on raske vahet teha tõesti, eriti kui sa oled lisaks ka nii tume, et ei tea, mis kompressiooni puhul esimesena kaduma läheb ja seda muusikast otsida ei oskagi (kõrgemad sagedused näiteks).

[Ranirahn]

...

[R A T]

Ma ise üldjuhul teen vahet küll, kui lugu 128 satub olema.
See vahe, kust enam aru ei saa ja kõrgem kvaliteet ainult mp3-le suurust lisab ongi 160kbps ja VBR (variable bitrate e. muutuv bititihedus).
Nende puhul ma ei oska küll öelda, kas on tegemist 320kbps failiga või siis 160 või VBR.

Eelistan siiski veel sutsu kõrgemat, 192kbps faile. Kõige mõistlikum on siiski VBR.

Selline võrdlus eeldab muidugi, et algne fail on ka hea kvaliteediga olnud.
320kbps youtube ripp on ikka youtube ripp ja seda ikka automakis ei kuula (koos tümpsu ja plekilärinaga )


p.s. Madala kvaliteediga lugude esimene märk kehvast kvaliteedist on MADALAM HELITUGEVUS. Ehk siis, lugu mängib vaiksemalt kui kange kvaliteediga vennas.

[Dirty Harry]

[Ranirahn]

...

[electron]

Pole ära ju toodud uudises, mis süsteemiga kuulati seda muusikat. Kui on sitt süsteem, siis ei tee tõesti kvaliteedis vahet, sest et süsteem ei suuda ju seda kvaliteeti esitada. Mina arvan et on VÄGA VÄHE inimese, kes hea süsteemi korral vahet ei tee. Aga kui on mingi suvaline junn kõrvas, kõnnid mööda tänavat kus autod mööda vuravad jne. siis ei olegi oluline mis kvaliteediga asi kokku pakitud on.
Mul autos on kuulatavad 160 ja rohkem kokku pakitud lood, alla selle hakkab kergelt häirima. Toas rahus ja vaikuses soundi nautides ei taha tegelikult üldse kompressitud musa kuulata...
Ahjaa - mul on telefon SonyEricsson K750 ja mõnikord kuskil looduses telgis olles lasen mussi sellest telefonist telefoni enda "kõlariga" - ja ausõna ma ei tee vahet kas oli parajasti 160 või 48... ilmselt olen ikkagi kõrvavärdjas.

[.:MDK:.]

mäletan kui kunagi kooliajal ostsin uued nööbid (KOSS-i omad millel summutab välismüra) ja sõber küsis, et "kas teised ka tümakat kuulevad kui mussi lasta? ei kuule? no siis jumala mõttetud klapid" niiet teatud inimeste arvamust pole mõtet üldse arvestada... ise eelistan võimaluse korral 192kbps ja paremat, ju siis pole veel kõrvad nii rikutud.

[mikk150]

Siin on tehtud üks viga, nad oleksid pidanud kontrollima MP3 ga erineva bitratega. AAC ja OGG kvalikteedivahe ei ole nii suur ja mõlemad suudavad madala bitiga üllatavalt head heli teha mida MP3 kahjuks ei suuda(proovige ise järgi, convertige MP3 32kbit/s ja sama fail AAC 32kbit/s, vahe on öö ja päev samas OGG ja AAC vahe 32kbit/s on väike)

[alec]

[ihvike]

Algmaterjalist ja pakkimisalgoritmidest tingitud erinevus võib ka päris suur olla. Praeguseks on enamus pakkimisalgoritme ikka üsna heaks arenenud. Kunagi oli jah 128 kbit/s mp3 hirmus kole asi. Praegu aga ei pretendeeri isegi sellele, et absoluutselt iga materjaliga surmkindlalt ära tabaks, kas on mp3 (või mõni muu low-bitrate) või originaal. Teema ise on aga umbes nagu juustulaadne toode ja juust. See juustulaadne võib ju isegi täitsa võrreldavalt süüa kõlvata, kuid ega ikka sellist asja endale naljalt ostukorvi ei pane. Küsimus pole selles, kas suudad vahet teha, vaid selles, et sa tead, et kvaliteet pole ikka see, mis ta olla võiks. See emotsioon rikub kuulamiselamust rohkem kui see reaalne pakkimiskadu. Ignorance is bliss.

[Ho Ho]

Olen kuulnud, kuidas rahvas kuulab muusikat nonde kõrva torgatavate torudega nii, et seda on mitme meetri peale kuulda. Pagana hea tervis peab olema, et sellist lärmi välja kannatada. Endal on muusika valdavalt taustamüraks, vahel kui on mahti seda nautida siis keeran just nii valjuks, et muu müra välja ei kostuks.


Muidugi on originaalartiklit N+1 korda kopeerides-tsiteerides "unustatud" mainida et võrreldi kaht üsnagi erinevat formaati. 160kBit Ogg'i vs 48kBit AAC. Milliseid täpseid seadeid kasutati pole mainitud. Ühtlasi on vahepeal muutunud ka esialgne sõnum. Nimelt mitte kolmandik ei osanud neil kahel vahet teha vaid kolmandik eelistas 48kbit formaati. Seal on suur vahe kuna eri pakkimisalgoritmid võivad heli kvaliteeti muuta erinevalt. Tuues analooge nonde inimestega, kes tervet trammi oma kõrvaklappidega lõbustavad siis ei imestaks, kui näiteks too AAC jättis bassid alles ja tõmbas kõrged helid maha ja tänu sellele tundus kõrvale mõnusam olevat.

[alec]

Nii oligi
Selle vahega et kuulati profikõrvaklappides, kus mõnus bass jätab veel parema mulje

[Dirty Harry]

[Sold OUT]

Eile kuulasin 320kbits klassikalist barokkmuusikat ja flac formaadis Biitleid (esimest korda näen seda, pidi mingi kvaliteedibosside formaat olema?) ning täna on tõesti masendav 128kbits Nelly Furtado albumit kuulata

eriti masendavaks läheb vist siis kui saan oma z-5500 kätte, hetkel mingid 2.0 creative junnid laual

[angel]

kui vähegi viisakad klapid/kõlarid ja kõrvad täitsa tümba tümba puruks pole lastud siis on vahe suht suur (flac/cd vs viletsam mp3 nt 193 vms). 320kbit's mp3'e veel kannatab kuulata aga alla selle on juba suht masendav. FLAC ja CD pealt kuulamine aga kõige parem. Kuigi kui mingit mainstream paska kuulata siis vast tõesti vahet ei ole... kuna seal pole midagi kuulata.

oletan et enamus on juba kurdid kui vaadata millist jura kuulatakse suht voluuum põhjas. Eriti lahedad on siiski need autojuhid kelle tulemist on juba kaugelt tümpsu saatel kuulda. Mäletan, et ühel bemmil lausa tagumine luuk värises tümpsust. Ega seal sees olev juht enam mingit kõrvakuulmist omada saagi

[mikk36]

angel, sa siis tahad öelda et kui anda sulle plaaditäis lugusid ja need suvalises järjekorras ette mängida sulle (erinevad lood), siis sa eristad täie kindlusega ära omavahelt FLAC ja MP3 failid (ütleme et mõlema algallikaks on CD-AUDIO)?

[angel]

tea... ise olen testinud mingit 198 vms mp3'e vs flac. Vahe oli tunda eriti kui oli vaja naabreid korrale kutsuda. Ja kui mussi kuulan siis vahest ikka vaatan et mis kuramuse "poolik" hääl tuleb kuniks avastan et olen lihtsalt valesse formatti asja rippinud. Ehk siis madalama kvaliteedi mp3'e.

Z5500 kõlareid kasutan koos X-Fi'ga kui see peaks rolli mängima. Kõrvaklappe enamasti ei kasuta või kui kasutan siis odavad käkkid -> HD202. Kuulnud et kui mingid asjalikumad 2-3k osta siis pidavat olema veel täpsem heli esitlus iseasi kas kõrv seda kohe kõike tajuda oskab. Samas ma ei kuula ka igasugu tümba tümba asju ja mainstream jura. Klassikalise muusika juures on asi hästi märgata ja teatud mettalit kuulates.

Aga jah see on minu kogemus ajast.. vast mängib rolli ka see et ma ei mõika kuidas inimesed saavad kuulata muusikat kus osa helisid on välja võetud mis minuteada sisuliselt mp3 endast kujutab. Iga inimese kõrv on erinev ja äkki mõned tunnetavad neid helisid mis mp3'es maha võetakse.
Enamustele vist on jah tõesti tähtis see et bass põhjas ja mingi rõve vaiba kloppimine käiks... ühel arvuti kasutajal oli lausa winamp sedasi paika seatud ja see heli mis sealt kõlaritest tuli erines originaalist kenasti ja oli suht rõve