[Pailaps]

Ma olen võibolla liiga räme pessimist, et arvata, et keegi viimast oma südameheadusest teeb, kui lõpp-tarbijaid ainult käputäis. Lisaks juriidiline aspekt, et kolmandal osapoolel pole võimalik rikkeid lahendada ilma Digimaa OÜ või tema poolt volitatud isikuga suheldes.

Long story short. Kui midagi pekki läheb, siis kapitaalselt ja saab paras kunsttükk olema, et rikkeid likvideerida.

[bladerunner]

Etz, kiud koonduvad kuhugi ja sinna peab ka teenusepakkuja oma 'otsa' tekitama. Ehk et sellesse ma eriti ei usu, et iga majapidamine saaks hakata mitme teenusepakkuja vahel valima.

[Etz]

[jägaja]

[PlayFriik]

Huvitav kas sellest piisab, kui kortermaja peale 1 korter avaldab soovi (kortereid üle 15) DigiMaa projektis?

[Dirty Harry]

[forint]

[Inspiro]

[PlayFriik]

[harakas]

Tsiteerin Äripäeva lisa Kinnisvara artiklit Nutikodud massidesse.
"Üks sage põhjus, misks kortermajades omanikud sageli moodsate nutilahenduste kasutuselevõtu vastu on, tundub samas väga kummaline. Nimelt ruuteri otsa ühendatavat internetikaablit ei ole kuhugi vedada, üle värvitud seina või tapeeti ei lubata, kaablikanal puudub. Me ei tegele seetõttu vanemate kortermajadega"
Jutt lõpeb tõdemusega, et vanem põlvkond hääletab kõik noorte nutiettepanekud maha.
Mulle isiklikult jääb eramajas elava maainimesena arusaamatuks, et kas kortermajades ainult vanemad inimesed elavadki, et noorematel sõnaõigust pole, või on noored lihtsalt liiga passiivsed oma sesukohtade avaldamisel.

[mauro]

Tõenäoliselt - noored ei jõua enam kortereid osta - üldjuhul renditakse ja rentijaks mõni vanem inimene - üürnikul erilist sõnaõigust otsustes pole.
Nii ongi üldjuhul vanemate ülekaal või on neil "suurem" sõnaõigus, kuna on seal kauem elanud.

[pots4t4j4]

Inimestel on targemat teha kui mingite nõdrameelsete vanamuttidega maadelda, kelle jaoks 5€ on pmst varandus ja surmale 5 senti võlgu olles saab ju ka ilma mingi nutijurata hakkama vähemalt need 5 aastat mis veel elada on jäänud.

[merku]

[Tomorrow]

[harakas]

[indrpo]

Liiga palju eelarvamusi.
Operaatori GPON majja paigaldamist ei takista üldiselt ükski vanamemm.
Korteriühistu esimehed on enamasti ikka nooremapoolsed või keskealised.
Pigem tõesti võib takistada passiivsus, sest antenn oli katusel (maapiirkond) kuid nüüd on nende jaoks 1 laev läinud.
Kui pakkumist on korduvalt tehtud siis hiljem võib-olla investeeringupiirkond nihkunud ja maja peab ootama uut tuult.

Kui GPON juba majas on, siis ei ole ka "pensionäril" midagi liitumise vastu, tõsi ainult TV jaoks on vaja hulka seadmeid kuid mõni neist on siiani Lauatelefoni kasutaja, digiboksi lisamine on juba väike mure ja seadmete jaoks on turvaline koht alati võimalik leida.
Kui keegi veel rahast rääkis siis eesti pensionär on eestis rikkaim inimene (enamasti) ning hea töö eest annavad nad heameelega korralikku "töötasu".
Võlglased on ikka tänapäeva noored kes elamisi laenu peale võtavad ning aastas 5 korda soojamaa reise tehes ei mõtle absoluutselt tuleviku peale.

[pots4t4j4]

Kust see noor/vana vahet pole, sul seda raha elamise jaoks peaks võtma, et tänapäevaste hindadega see 100k sulas peopeale sulle lugeda ?

[indrpo]

[bladerunner]

[Etz]

[UB]

Küsimus Telia VoIP telefoniteenuse kohta: kas see kasutab ka mingisugust krüpteeringut? Küsin seda sellepärast, et kui ma kusagil väljaspool Telia võrku oma IP seadmetega toimetan, siis kui lihtne on minu kõnesid pealt kuulata?

[indrpo]

[kellu]

Olles KÜ juhatuse esimees olnud, siis jah, majja kommunikatsioonivõrgu ehitamise otsustamine on juhatuse pädevuses. On (väga suuri) KÜ-sid mille puhul võetava kohustuse suure mastaabi puhul on üldkoosoleku otsus vajalik. Mina 32 korteriga maja võrkude ehitamisel sellise asjaga kokku ei puutunud.

(Ka "tasuta" ehitatud võrk on KÜ poolt võetav kohustus, korteriomanike ühis- või kaasomandis olevat majaosa koormatakse näiteks servituudiga või muul moel reguleeritud talumiskohustusega)

Iseasi on KUIDAS seda "tasuta" asja ehitatakse. Üks jõuk paneb halja kaabli kaablisidemetega olemasoleva külge ja võrguseadmed "rippinstallatsiooniga" vabalt hõljuma. Teine seltskond paigaldab 3 8mm jämeduse kaabli vedamiseks perspektiivika, 50mm jämeduse 2mm seinaga terastorustiku koos massiivsete (ca 60x100x20cm) jaotusseadmete kastidega). Kolmas on kuskil seal vahel. Olemasolevat šahti ei tahtnud keegi kasutada, öeldi ainult et kesse viitsib sealt neid kaableid läbi urgitseda, kõigil rangelt ainult pinnamontaaž.

Omaette ooper on aktiivseadmete vooluvarustuse korraldamine, kui maja jaotuskilbis näiteks vaba kohta arvesti jaoks pole

Ahjaa, kui juhatusel huvi ühenduse võimaldamiseks puudub, on võimalik kolimata ka ühendus saada. Siis tuleb juhatuse valimistel anda nõusolek KÜ juhatuse liikmeks hakkamiseks ja ongi telkodega koostöösooviga juhatuse liige olemas. Mu teada on enamus KÜ-sid suht meeleheitel juhatuse liikmete leidmise osas. Konkurents ja intriigid KÜ juhatusse pääsuks on ainult sellistes KÜ-des, kus juhatus nagunii KÜ-d koorib või seda üritab. Sellisest majast on küll tervislik minema kolida.

[PlayFriik]

Võtsin korteriühistuga ühendust, eks paistab, kas neil on soov saata avaldus DigiMaa-sse või mitte.
Olin varemgi nendega ühendust võtnud valguskaabli osas ja siis jäi nende vastusest mulje, et neil endal oli ka soov valguskaabli jaoks, niiet ehk täiesti lootusetu pole.

[Inspiro]