[nexus4]

Mis panga terminal on? Eesti? See peaks olema riigipõhine ja sõltuvalt siis terminali riigist. Eestis on 10€ limiit, kusagil hesburgeris on mul ka 12 eurised maksed läbi läinud, aga terminali teksti järgi ei ole tegu Eesti pangaga.

[Fukiku]

Mulle SEB-st viipekaarti tellides selgitati, et viipelimiidi võib panna kuni 50€, sest mujal maailmas võib suuremaid viipeid ka teha, aga Eestis kohalik limiit on ikkagi 10€. Siiani pole üle 10€ õnnestunud viibata, proovinud olen küll. Huvitav on see, et Rimi terminalid küll näitavad viipemärki ekraanil kutsuvalt, aga ei aktsepteeri mu kaarti. Kas see on mingi Rimi poliitika, et tegelikult nad viipeid ei aktsepteeri või mingi muu kala, ei tea. Prismas on terminalidel viipefunktsioon lihtsalt välja lülitatud.

[nexus4]

[Sold OUT]

[Magic]

Kui terminal mujalt siis võib tõesti suurem makse toimida. Aga huvitav mis pakkujaga tegu.

[Magic]

Makselahenduste pakkujaid ju teisigi kui meie põhipangad.
Ehk kui keegi sai 20.- maksta, siis ju võimalik.
Kogu point see, et meie 10.- on BS.

[Sold OUT]

Et muust riigist toodud terminalide abil saaks viipekaarte tühjaks tõmmata?

[Magic]

Suuremat makset saaks küll teha. Tühjaks tõmbamise jutt suhteliselt BS paanika tegelikult - Läbi mobla kaante saab heal juhul Coopi terminalis maksta, mis võtab küljelt.

[Sold OUT]

Miks peaks läbi kaante möllama...varastad tänaval kaarte ja kohe piiksutad.

[KillFrenzy]

Eesti kaardi Austraalias kiibiga makstes polnud pini vaja. Sama lugu austraalia kaardiga eestis.

[Magic]

Coop viskab 10.60 peale errori, pidi kiipi kasutama ja pini sisestama.

[Markos]

[jägaja]

Sellega ma küll nõus ei ole, et kaardiga makstes kulub raha vähem. Ikka vastupidi on ja sellest ka varem räägitud, et kaardil oleva raha kogust inimene ei taju ja maksab, kuna kaardil ju raha on, sest makse aktsepteeritakse.
Sularaha puhul aga näeb inimene rahakotis oleva summa kahanemist ja omab paremat ülevaadet saadaolevatest ressurssidest.

Suurte ühekordsete ostude puhul on asjad natuke teisiti, kuid söök ja igakuised kulud kipuvad pangakaardi kergemini tühjaks lüpsma, kui seda rahakotis oleva rahaga maksmisel.
Just need € siia ja € sinna on sellised märkamatud vampiirid. Sularaha puhul sa märkaksid kohe, et mingi eur on kusagile kapinurgale jäänud. Kardimaksete puhul saad pärast väikeseid summasid kokku liites ainult konstanteerida, et näe, kulus ära jah.

[Markos]

Finantsdistsipliini ja mentaalse arvepidamise küsimus, kui inimene peab vahetult nägema transaktsioonide tulemust, antud juhul siis raha vähenemist rahakotis. Mina teen krediitkaardi väljavõtte järgi korra kuus statistikat, kuhu läinud, kuipalju, üllatus üllatus, summa summaarum on kuude lõikes üsnagi konstantne number, variatsioone muidugi on, samamoodi on loodud ka esmärgipõhine ülempiir. Muud kulutused (kaardivälised) on reeglina staatilised. Sularaha kasutades ei oleks võimalik seda teha, ok, ma võin võtta korra kuus täpselt eesmärgi jagu raha välja ja lüüa arve lukku, kuid siis jääks nägemata see, kuhu raha on kulunud. Ma ei näe sularaha kasutamisel mitte ühtegi plussi.

[Max Powers]

95% eesti inimestest on kuised väljaminekud konstantsed

[jägaja]

Maxim Puente, just, ega rohkem ei lähe, kui palka saan
Ja mul puuduvad toetused talinna linnavalitsusest, riigi äriettevõtte juhatuse liikme tasud, riigikogulase autokompensatsioon ja liisingmaksed jmt. Ehk siis tuleb olemasolevahga majandada.

[Magic]

[Markos]

[Magic]

Emotsioon ka maksab.
Tuima exceli meeste naised pole ka eriti õnnelikud minu nähtu põhjal.
Selles suhtes analüüsida enda kulutusi... seda saab ka peast teha. Pole vaja kõike kuhugi tabelisse panna.

[Janis]

[jägaja]

Janis, kusjuures võib sulas palka maksta ja samas on sunniviisiliselt kohustuslik, kuna paljud rahaliikumised on võimalikult ainult ülekannete näol.

[Markos]

[Ardo]

Siia vahele sobib fun fact, et näiteks Maanteeametis ei saa sularahas riigilõivu tasuda. Võrdlemisi jabur.

[Magic]

see seal väga pikalt olnud

[Betamax]