[tonusoo]

Liitiumioon(Li-Ion) akud on tänapäeval äärmiselt populaarsed erinevates kaasaskantavates seadmetest- pihuarvutid, mobiiltelefonid, PDA'd, mp3 mängijad jne. Kuna olen tihti kuulnud ekslike arusaamu Li-Ion tüüpi akude kohta või nende panemist samasse patta näiteks Niklil baseeruvate aku liikidega, siis otsustasin üht-teist Li-Ion akude kohta kirja panna. Tegu on minumeelest üsna praktiliste soovituste ja käitumisjuhenditega nii et peaks "Kasulike näpunäidete" rubriiki kvalifitseeruma küll

Nagu eespool mainisin, siis on Li-Ion akud väga populaarsed erinevates kaasaskantavates seadmetes. Seda tänu oma kõrgele massi ja talletatud energia suhtele(hetkel umbes 0.25MJ/kg kohta; tulevikus kuni 0.9MJ/kg kohta ning 0.9-1.9MJ/l kohta) võrreldes teiste aku tehnoloogiatega. Teine positiivne omadus on võrreldes Niklil baseeruvate akudega väga väikene iseeneslik tühjenemine. Samas algab see koheselt peale aku tootmist nii et aku tootmisaeg on oluline ja Li-Ion akut varuks osta pole mõistlik. Kusjuures on oluline ka keskkonna temperatuur, kuhu aku seisma jäetakse ning ka aku täituvus ennem seisma jätmist. Väga hea ja laboritingimusi mitte nõudev keskkond Li-ion aku jaoks on külmkapp, kus ta veedaks pikemat perioodi 40-60% laetuse juures maksimumist. Kindlasti ei tohiks allapoole miinimumi tühjenemist kontrolliva kiibiga akut(näiteks sülearvuti oma) panna seisma väga tühjalt, sest kiibiga Li-Ion aku tarbib voolu ka siis kui aku kasutuses pole ning sedasi võib aku tühjeneda allapoole miinimumi. Kui see juhtuma peaks, siis kvaliteetsed nutikad akud keelavad ohutuse huvides edaspidise elementide laadimise ning aku võib vastavasse prügikasti viia Li-Ion akusid võib laadida suvalisel hetkel(kusjuures nad saavutavad tühjast peast ~80% laetuse juba tunni aja jooksul) ja tihti- nad ei kaota olulisel määral oma mahtuvust ega eluiga selle tõttu. Seda omadust võiks nimetada mäluefekti puudumiseks, mis on kindlatel NiCd akudel. Kusjuures seda tüüpi NiCd akud pole olnud üldiselt kasutuses laiatarbekaupadel vaid väga kitsastes valdkondades. Näiteks kosmosetehnikas. Ühesõnaga mäluefekt Li-Ion akudel, nagu ka valdaval osal teistel aku tüüpidel, puudub. Tähtis on meeles pidada, et temperatuuri kasvades Li-Ion aku mahtuvuse vähenemise kiirus kasvab lausa kordades. Halva disainiga sülearvuti puhul jahutuse osas võib aku sedasi olla toatemperatuurist tunduvalt kõrgema temperatuuri juures, mis tema mahtuvust kordades kahandab võrreldes jaheda temperatuuri juures olemisega.
Li-ion akude sisetakistus suureneb ajapikku ning läbi selle ka aeg, mis nad vajalikul pingel töötada jaksavad. Li-ion akud võivad peale väga pikka jõude seismist(~1-3 aastat) "magama" jääda, kust nende üles äratamiseks tuleb neid laadida mitu ööpäeva. Aga ka siis pole garantiid, et aku mahtuvus taastuma hakkab. Li-Ion akul on termosensor, mis monitoorib elementide temperatuuri ja liiga kõrge temperatuuri korral lõpetatakse arvuti toitmine vooluga. Lisaks on igas elemendis vastav kaitsekiht, mis liigkõrge elemendi sisetemperatuuri korral (kuskil 130C ) sulab ning sedasi jäädavalt keemilised reaktsioonid peatab. Veel on igal elemendil rõhule reageeriv ventiil, mis liiga kõrge rõhu korral selle stabiliseerib, kuid aku muutub seejärel kasutuks. Samamoodi ka tugeva põrutuse korral kaob rõhk selleks spetsiaalselt loodud ventiili purunemise tõttu elemendist ning aku muutub kasutuks. "Nutikad"liitiumioon akud on küllaltki keeruka ehitusega, mis on üheks nende võrdlemisi kõrge hinna põhjustajateks.

Loodetavasti oli see Li-Ion akude selgitus abiks seda tüüpi akude hingeelu tundmisel. Kõik täiendused/täpsustused oodatud

[tahanteada]

Niipalju lisan, tootjad ajavad ka taga müüginumbreid ning seetõttu on elektroonika kontroll-latt liiga kõrgele jäetud. Ehk siis - laadida oleks võimalik tegelikult veelgi tühjemaid akusid, kui kasutatav elektroonika võimadab.
Seega - kes on nupukas ja oskab elektroonikast "mööda hiilida", saab veel küll neid akusid "renoveerida". Iseasi, kas on viitsimist mässata mikrovooludega ja vägagi "pikaajalise laadimisega"....

[EpX]

Jah. Olen seda sama usaldusväärsetest allikatest lugenud. Küll aga on mul üks küsimus selle kohta, et kas ma pigem toimini õigesti, valesti või neutraalselt. Nimelt iga õhtu, kui ma sülearvuti välja lülitan, siis võtan ma ka aku toite tagant ära. Muidu aga kui sülearvutit oma toas kasutan, hoian toite kogu aeg sees. Korra üle nädala teen ka tühjaks laadimist [seni kuni pildi taskusse viskab] (soovitatavalt on öeldud teha seda korra kuus, et aku mahtu näitaks programm täpsemalt). Just aga huvitab see, et kas ööseks tuleks võtta aku toide tagant ära või mitte?

[VR53]

See ei oma tähtsust, vähemalt mitte uuemate sülearvutite puhul. Näiteks IBM akud hakkavad by default alles alates 95% pealt laadima, et vältida ülelaadimist. Soovitav on see muuta 90% peale, mis pikendab veelgi aku eluiga. HP äriklassi puhul oli see 96% ja sarnaselt peaks toimima ka enamus teisi uuemaid sülearvuteid. Täielikult tühjakslaadimist ei ole just kõige parem iga nädal teha. Kui arvutit kasutatakse iga päev aku pealt, siis kord kuus piisab. Kui aku pealt tihti ei kasutata, siis piisab ka 2-3 kuu jooksul ühest korrast.

[EpX]

[VR53]

Ma kardan, et ML arvutil ei saagi muuta. Lenovo arvutitel saab muuta spetsiaalse aku tarkvaraga: ThinkVantage Power Manager > Battery Information > Battery Maintenance... > Custom > start 90% & stop 100%, seega uuri, kas sinu arvutile on midagi sarnast.

[J1anno]

natuke OT:
Üks hea vidin arvuti aku tervise kontrollimiseks on Notebook hardware controll, mis näitab aku wear levelit ja muid aku parameetreid. Väga hea on sealt veel näha sülearvuti hetke voolutarbimist.

[Hendrique]

Kuna sel teemal on kasutajate seas endiselt väga palju küsimusi ja väärarusaamu, siis: liitiumakusid (Li-Ion) ei ole vaja esimest korda pikalt laadida. Näiteks, kui 1000mAh aku laeb laadija umbes 1,5 tunniga täis, siis kontroller katkestab laadimise ning kui laadija jääb veel tunniks, päevaks või nädalaks aku külge, siis edasist laadimist niikuinii ei toimu. Samuti ei ole vajadust lasta Li-Ion akul enne laadimist võimalikult tühjaks saada. See jutt käib Li-Ion akude kohta, mis on kasutusel kõigis tänapäevastes sülearvutites, mobiiltelefonides ja digipeegelkaamerates (see ei kehti laetavate Ni-Mh AA/AAA akupatareide kohta).
Seega: Li-Ion aku esimest korda pikalt laadimine on kasutu ja reeglina võimatu!

[Cacib]

Seega akuga miskit ei juhtu kui arvuti töötab enamik ajast toite pealt vooluvõrgust, st akut arvuti küljest eemaldada pole mõtet?

[kännuämmelg]

[nevermind]

[kännuämmelg]

[mightythor]

Teab keegi selgitada, kuidas OS(Windows, Android jt) Li-Ion akudega suhtlevad? Kuidas teab OS liitiumioon aku mahtuvust raporteerida? On seal mingi standardiseeritud liides aku kontrolleri ja sülearvuti/telefoni emaplaadi vahel?