[tahanteada]

SSD-"maksimalistidele" on nüüd siis taas päevavalgele toodud üsna mitu "SSD-Twiikijat".
NB! Tegemist on siis Update tekstiga ning näha on, et vähemalt osad "Twiikijad" väidavad, et nad on ka sobilikud töötamaks koos Windows 10-ga:

Ready for Windows 10 – This application has been already optimized for Windows 10. This means for you: You don’t have to care which Windows operating system you have installed, you can buy this application today and even when you are switching to Windows 10 you can continue using this application without problems.


PS: Peale vaadates - tundub, et need "Twiikijad" on "laiskadele, Plug-and-Use, kasutajatele" - kes ei viitsi ise Windowsi või macOS-is "ringi rallida", et käsitsi kõiksugu muutatusi teha.

Updated: April 6, 2017
5 Free SSD Optimizer To Boost Speed, Performance And Increase Lifespan

https://www.geckoandfly.com/24352/optimize-boost-ssd/
--------------------
Linuxi maailmas ka väike tähelepanek:
A. nii mõnedki uusimate Distrode tootjad väidavad, et nad Optimeerivad SSD kasutust.
B. ühe näitena siis:
Latest Black Lab Linux Weekly Build Optimizes Swap File Management for SSD

Ja kui on nii - endal veel lõplikult järgi katsetamata, "siis visatakse HDD Linuxi-maailmast välja", öeldes: "tere tulemast SSD".

[jeesus188]

[bladerunner]

jeesus188, RAM boosterid on juba ammu olemas olnud

[jeesus188]

[raxz]

[Mnator]

[raxz]

[Mnator]

mina ei vaja äpufirma tooteid

[raxz]

[Mnator]

[HDTanel]

Mis krdi pärast te omale neid bloatware peale topite? noh okei näen, et aitab kergelt ühe nupuga teatud funktsioonid peatada ja ei pea ise hakkama registrys ringi möllama või kuskil mujal.. aga ausalt.. teil pole vaja midagi... täiesti tavaline SSD on pm samahea kui 3200MB\s M.2... mingit kiiruse vahe pm pole igapäeva tööd tehes. SSD ei muutu ka kunagi aeglaseks kui isegi mingi 95% täis stuffi.. tänapäeval vähemalt mitte.

[tahanteada]

Linuxi Canonicali maailmast on nüüd siis ametlikult, üsna usinasti järjest rohkem levima hakanud uus trend - eks näis millal Micorosoft sama ka Windows 10-s kasutusele võtab.

Ehk siis ära on kaotatud Swap partitsioon ning see on siis asendatud Swap failiga.
Ja see on siis nii vist kõikide uute Distrodega mis on disainitud Ubuntu 17.04 baasil.

Järgmisel pildil on siis uusim; Ubuntu MATE 17.04 ning ka sellega on kenasti näha, et Swap partitsiooni enam kasutusel pole.

---
Paar esimest kogemust selle Swap failiga:
1. SSD-ga on väga meeldiv kui ma omanikuna saan kasutada SSD kogumahtu, mitte et sellest on mingi a 4-20GB "ära lõigatud".
2. Ja kui on sama lahendus HDD-ga kasutusel, siis teatud olukordades muutub HDD käitumine ikka "neetult aeglaseks ning uimaseks"... Näidates selgelt, et midagi on kõvasti valesti.

Nii, et tunda on, et ka Linuxi maailmas on toimumas suurem ajalooline digipööre: Tere tulemast SSD, hüvasti HDD..

[pots4t4j4]

Tere tulemast SSD, hüvasti HDD oli ju 2011 aasta teema juba

[indu]

[Marie]

[tahanteada]

[laurx]

[Marie]

[H_K]

Kui SSD eraldi swap partitsioon ära kaotatakse aga asemele tuleb swap fail, siis ei ole ju see kettaosa kasutajale andmine päris puhas võit. Sõib ka vastupidiselt olla, kus swap partitsioon kaotati ära, sest selle partitsiooni täitumisel ei olnud enam kuskile swappida aga kui teha lihtsalt swap fail võib selle paisutada niisuureks, kui kasutajal SSD-l vaba ruumi on
Tegelikult ma ei saa üldse aru miks see swap peab salvestusmahtu koormama, võiks RAM-is istuda. Mul on 16GB RAM-i ja üler 7-8GB pole seda suutnud koormata, tavaliselt 2-4GB ainult.

[napoleon]

Mis selles swapi jutus nüüd uut on? Linuxis on saanud seda kogu aeg vastavalt maitsele kas eraldi partitsioonile või faili panna ja arvata võib, et saab ka tulevikus. Kumba pidi mõistlikum on, see sõltub juba n+1 asjaolust kuigi tõsi ta on, et SSD puhul pole see miinuseks, et fail fragmenteeruma kipub.

[Spezz]

[H_K]

Tekib üldse küsimus, kas SSD puhul osadel mudelitel see kättesaamatu partitsioon on swapi jaoks operatsioonisüsteemi mõttes, või on see eraldi partitsioon olnus seal SSD enda eripäradest tulenevalt. SSD ei ole veavaba tehnoloogia ja eri tootjad on selle vea osa erinevalt lahendanud, osad panevad rohkem mälukive, kui kasutaja tarbida saab, mis jätab mulje, et SSD suremist ei toimu, sest kasutusest välja läinud andmeruumi saab reservmälukivilt kompenseerida. Kas sellel eraldi "swap" partitsioonil võib olla mingi muu mõte, kas sinna koondatakse kõige kahtlasem andmemälu, mis võib otsi anda, või vastupidi, seal hoitakse reservi, mida vajadusel jagada, või on see kettosa ettenähtud eraldi tempoga koormamiseks, kui rohkem koormatav (nt ajutised andmed - swap) mäluosa teadlikult piiritleda, tõstab see ülejäänud andmemälu statistilist töökindlust.

[ufo56]

[tahanteada]

Lihtsalt üks uudishimulik küsimus selle eespooltodud Canonicali idee: kaotame ära Swap-"ketta" teemal:

Et kas siis tänapäeva igasugu ägedates IT-kõrgkoolides siis tõesti ei õpetata kahte imelihtsat asja:
1. SDD on oma ehituselt "Mälu".
2. Ja kuna tegemist on "Mäluga", siis ei vaja see enda tööks miite mingit Swap-"ketast" kuna Swap-"ketas" on ikkagi minevikujäänuk kuulsa HDD ajaloost. Ning see oli hädavajalik HDD-de tarbeks.
------
Niipalju veel lisaks, et revolutsioonilises Modern Linuxi maailmas ei kasuta keegi enam mingit vanamoodsat Käsitsiseadistust.
Modern Linuxit kasutavad Modern Userid kasutavad Automaatselt tehtavat installi ning "plug-and-use"-t.

Ning Linuxi maailmas, anno 2017, leidub ka muud revolutsioonilist:
A. "hübriid-versioon" - kus installi käigus saadakse aru kas tegu on SSD-ga või HDD-ga ning siis vastavalt sellele kas siis tehakse Swap-ketas või ei tehta.
PS: ei oska öelda kas see versioon ka "massidesse" jõuab või mitte.

B. Ning ka RAM-i kasutust optimeeritakse.
Näide siis: Linux Lite ja tema zRAM.

[londiste]

tahanteada, su post on jälle tüüpiline ülemõeldud segapuder.
ehitus ei puutu asjasse, ssd on hunnik flash kive, millega majandab üks tore kontroller, mis teises otsas vastab ühele või teisele andmesalvestuse standardile, eelkõige sata(3) või nvme.

flash on mälust suurusjärkude võrra aeglasem, seda isegi kontrolleri tehtavat maagiat arvestades ja tänapäeva kiirete nvme ketaste puhul.
saalefail või -partitsioon on ruum kuskil andmesalvestuse meedial, juhuks kui operatiivmälust peaks puudu tulema. virtuaalmälu ja virtuaalse adresseerimisega võib see juhtuda ja juhtub väga lihtsalt.

kas saaleruum on loogiliselt korraldatud faili või partitsioonina, on põhimõtteliselt kõrvaline küsimus. fail võimaldab lihtsamalt eraldatud mahu ja asukoha dünaamilist muutmist, murekohaks on fragmenteerumine. partitsioon võimaldab paigutada selle kettal paremasse kohta (näiteks: ketta algus, mis on kiirem), mis aga kipub ssd-de puhul tõesti ebaoluliseks osutuma. operatsioonisüsteemid otsivad selle kõige osas just neile sobivat kompromissi.

mitu linuxi distrot on juba päris pikalt kasutanud saalefaili, mitte partitsiooni. windowsid on algusest peale saalefaili kasutanud.
zram mõjutab jõudlust ja kuigi otsapidi asjassepuutuv, siis selle eesmärk ja sihtgrupp on ikkagi veidi erinev kui saalefaili küsimus laiatarbemasinates.