[alliance]

link :: postimees


Lõuna politseisse on aastavahetusest siiani pöördunud 51 inimest, kellelt SMS-laenu skeemiga on raha välja petetud. Pettusi soodustab laenufirmade põgus isiku kontroll – laenata saab ka võõra nime all.See on üks põhjusi, miks uue kuriteoliigi ohvreid lisandub tõusvas tempos. Mullu oktoobrist alates pöörduti Lõuna politseisse vastavasisuliste avaldustega 19 korral, tänavu sai see arv ületatud juba esimese kahe nädalaga – 22 pöördumist.


Eilseks oli 51 tänavu politseisse pöördunud kannatanut kirjeldanud ühtekokku rohkem kui 60 pettusefakti, neist üle paarikümne Tartus ja Tartumaal.

Abistaja satub hätta

Lõuna politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissar Janek Maasik tõdes, et petuskeem algab abipalvest sõbrale, tuttavale või sugulasele – aga enamasti võhivõõrale: kas tohiks kasutada tema pangakontot, et saaks lasta kiiresti raha üle kanda ja selle välja võtta, selgitab Maasik.

Põhjuseks, miks enda kontot kasutada ei saa, ütleb abipaluja tihti, et arve on blokeeritud või pangakaart kadunud.

Tuttavaile on petturid nende pangakaardi või netipanga paroolikaardi kasutamise vajadust põhjendanud SMS-laenu võtmisega, lubades seejuures, et mingeid kohustusi abistajal ei teki. Ent petturil pole kavatsustki laenuna saadud raha tagasi maksta.

Võõrad on usaldanud petturile pangakaardi teadmises, et kontol raha pole ja mingit kahju ei saa tekkida.

Kui ohvril on arveldusarve juba olemas, palutakse tal sõlmida internetipanga leping, pangakaardi olemasolul võtta aga summa sularahana välja.

Soovitud lepingute sõlmimisel on pettur pangas ohvriga kaasas ja lepib telleriga asjad ise kokku, ohvril jääb vaid dokumenti näidata ja allkirju anda. Seejärel jätab kuriteo plaanitseja pangast saadud lepingud, paroolikaardid ning salasõnad enda kätte.

Sageli on pangast suundutud joonelt internetikohvikusse, kus pettur teeb internetipanga vahendusel laenutaotlused mitmesse SMS-laenu pakkuvasse firmasse. Kui isik vastab krediiditingimustele, on summad päral poole tunniga.

Maasik tutvustas, et laenusumma laekumise järel on mindud kahte teed. Esimene: ohvril lastakse sularaha välja võtta. Teine: pettur kannab summa edasi näiteks oma isiklikule arvele.

Maasiku sõnul on olnud ka mitmeid juhtumeid, kus pettur helistab näiteks ajalehekuulutuse peale ning huvitub müüdavast kaubast, mille väärtus jääb tavaliselt mõnesaja krooni kanti. Pettur küsib müüjalt isikuandmeid ja pangakonto numbrit ning tellib SMSi vahendusel müüja arvele laenu, näiteks 3000 krooni.

Siis helistab pettur kauba müüjale, teatab, et kandis kogemata üle liiga suure summa ja palub müüjal enamsaadud raha, näiteks 2700 krooni, tagastada enda öeldud arveldusarvele.

Müüja ehk kannatanu saab pettusest teada alles siis, kui laenufirmast laekub arve.

Kahju ja ebameeldivused

Maasik märkis, et isikutel, kelle dokumente on kasutatud sellise laenu võtmiseks, on oht sattuda pankade ja teiste krediidiasutuste maksehäirete nimekirja ning see võib saada edaspidi takistuseks näiteks laenu saamisel. Oma isikuandmete avaldamisega kõrvalistele isikutele tuleks olla ettevaatlik, ka siis, kui lubatakse heldet tasu.

Ühekordselt võetuna pole SMS-laenu summad küll väga suured, petturid võtavad aga enamasti laenu mitmest firmast. See kasvatab kahju kümnete tuhandete kroonideni.

Politsei kinnitusel on pettureid ka tabatud. Tegu liigitub kelmuseks ja on karistatav rahatrahviga või kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Kuidas SMS-laenamine käib?

1. Tuleb saata lühisõnum teatud numbrile, kust saab taotluse formaadi.

2. Saata määratud kujul sõnum, kus näidatud laenusumma (1000/2000/3000) krooni, laenu tähtaeg (kuni 2 kuud), nimi, isikukood, konto nr ja elukoht.

3. Laenutaotluse rahuldamiseks saata kolmas sms, kus on kirjas laenufirma kinnituskood.

• Raha arvele jõudmine ei tohiks võtta üle tunni.

Allikas: ühe laenufirma koduleht

[WäntWõll]

KRT. see kes selle reha otsa astub on ikka mingis suures hädas
Kui sult seda eluähvardusel välja nõutakse siis ma ei tea(elu on sitt ja tuleb igasugu jama ette) vist.

[alliance]

pm vana tartu leht ,eks sellest ka meie erilisus

[Vidget]

Võibolla on tartlasele see summa suurem ja ta pöördub meelsamini politseisse ja näitab ennast lollina. Samas kui tallinlasele on see õppetunni eest ja ei taha ennast lollina näidata ning politseisse ei lähe.
Samas mingi suvalise matsi soovipeale ma küll ei viitsiks panka minna ja hakata paberitega majandama.

[2mblik]

enda tutvusringkonnas on ka isik, kes võttis..kuid tal oli seda 3000 eeku ikka väga vaja.. ja raha on ta ka ammu tagasi maksnud..

[T6nnn]

põhimõtteliselt on inimesed ise süüdi. Peab ikka päris lammas olema, et võõrale oma panga andmed (halvemal juhul e-panga paroolid) annavad ja lambad on teadupärast pügamiseks. Ärge nüüd keegi valesti aru saage (ma ei õigusta seda), lihtsalt inimesed peavad targemad olema.

[e-Thug]

Mis andmeid selle jaoks vaja on ja palju on laenu intress?

[erkinem]

[e-Thug]

See intress on ju kohutav, tule taevas appi..

[ossa]

Ei noh, hea kirves intress on umbes 23 % kuus
Peab ikka püsti hädas olema, et sellist laenu võtta

[AJ]

Petturei se kõrge intress ei sega, nad ei plaani ju ise seda kinni maksta.

[connor]

Karta on et lihtsameelseid (või tähelepanematuid) jätkub veel tükiks ajaks kellelt raha välja petta.
Veel lihtsam on inimesele lihtsalt üllatus teha - võtta laenu ja vaadata mis näo teeb kuu lõpuks, kui keegi intressiga mingisugust laenu tagasi tahab.
Tõesta siis veel et ise ei võtnud...

Lisaks veel "suurest" intressist:
SMS laen ei olegi mõeldud aastateks - kuude/aastatepikkust laenu tuleks ikka pangast võtta.
Tegemist just pandimaja ja panga vahepealse asutusega kus antakse väike summa kiirelt laenuks.

Näide:
Smslaen: 3000 võtad, 3000+700 tuleb tagasi maksta (aeg 1 kuu)
Hansapank: 1 mill võtad, tagasi maksad 1.5 milli. (aeg 20 aastat, ühe kuu keskmine makse on ~4100, keskmine intress on ~2100).
Tulumaksu tagastusega tuleks kuuintressiks ~1700-

Ja üleüldse, mitte intress ei määra vaid see mis rahaga peale hakata

[alliance]

milli eest maksab vist jupimaad rohkem intressi

[2mblik]

kodulaen 1 miljon.. tähtaeg 20 aastat:
intress on 4,53%
intressikulu kokku 522 248 krooni
tulumaksu tagastused kokku 105 630 krooni

jubedus

[ePe]

Minu arvamus:

Kui pangakonto omanik pole mingit lepingut laenu andjaga sõlminud, ei vastuta ta laenu tagasimaksmise eest. Laenukontoril on leping isikuga, kes mobiiltelefoni kasutas ja andmed sisse toksis. Eestis võib vist tõesti lepinguid sõlmida igasuguses vormis, kui seadusega pole ette nähtud kindlat vormi - seega kasvõi suuliselt või sms teel. Aga kohtus peab siiski tõestama, et leping on sõlmitud ja siis peaks suulisle lepingul olema tunnistajaid. Vastavalt peaks ka lepingu pooled tõestama, kes täpselt sms'i kirjutas. Loogiliselt võttes on ka seda võimatu ilma tunnistajateta teha.

Laenu võtab see, kes sms'i valmis toksib. Ma saan aru, et laenu andjad lubavad ise mobiili omanikul või kasutajal võtta laenu kolmanda isiku nimel, nad pole midagi teinud et sellist juhtumit välistada. Vabalt võib olla olukord, et minul on ostu-müügileping isikuga A. Olen tale andnud meievahelise lepingu ettevalmistamisel kõik sms vormis vajalikud andmed. Nüüd kodanik A võtab laenu ja laseb laenu üle kanda minu arvele. Kuna mulle laekus raha, olen rõõmus ja annan kodanik A-le asja üle. Kas mina olen võtnud laenu? Ei ole!

Pangakonto omanik pole seoses laenu saamisega millekski kohustatud, sest pole laenu andnud firmaga mitte mingit lepingut sõlminud ja firma ei saa mitte kuidagi vastupidist tõestada.

Seega "pettasaanud" kontoomanikud peaksid laenu ja intresside tagasinõudjatelt viisakalt kuid kindlalt nõudma pooltevahelise lepingu esitamist laenu andmise kohta ning kui nad seda ei tee siis sama viisakalt ja kindlalt nõudlejad urruauku saatma. Las otsivad oma klienti, kes sms'i teele saatis.

Ootan huviga esimesi kohtulahendeid, kus tõdetakse et kuna sms-laenajatel vettpidavaid lepinguid pole, siis ei ole neil võimalik ka kellelegi mingeid nõudmisi esitada. Parimal juhul võivad nad paluda alusetu rikastumise sätete alusel tagastada algsumma miinus tagastaja kulutused. Kui konto omanik suudab osutada kolmandale isikule, kes laenu tegelikult võttis, siis konto omanikult ei ole võimalik absoluutselt mitte midagi nõuda.

Kiiret pankrotti sms-laenajatele!

[Dolph]

Kaval plaan, jah, aga nii satud sa mingise musta nimekirja ja katsu sa siis kodulaenu võtta, kui sinu kohta käib kommentaar on: "võttis meilt laenu ja siis saatis perse".

[ePe]

Seda et krediidiinfo nimekirja ilmselt ei saa panna inimest kellega laenajal pole mingeid lepingulisi suhteid.

[pppd]

ePe, ilus loogika, aga eksisteerib üks ebamugav nüanss - nimelt on olemas täiesti tõestatav ülekanne laenukontori arvelt saaja arvele. Juhul kui raha saaja soovib väita et tema ei ole laenu soovinud, peab ta igal juhul saadud raha tagastama, vastasel juhul tuleb mängu võlaõigusseadus ja kontseptsioon nimega "alusetu rikastumine".

[ePe]

pppd, jah mainisin ka ise eelmises postis alusetut rikastumist mida mõnedel juhtudel võibolla saab kasutada. Kui aga keegi võtab näiteks laenu et mulle millegi eest maksta ja laenukontor kannab raha otse minu arvele, siis pole see minumeelest kasutatav. Laenukontor ei tegutse eksimuses seda ülekannet tehes vaid täidab kellegagi sõlmitud lepingut. Kellega nad lepingu sõlmisid - seda nad peavad ise teadma ja tõestama.

Mul on näiteks momendil autolaen võetud. Pank kandis raha otse automüüja arvele. Kas arvad, et kui mina ei suuda või ei taha laenu maksta, on pangal mingit asja automüüja juurde väites alusetut rikastumist või midagi muud? Ei ole nii!

[daddo]

ePE, 100% nõus.

Krt, Eesti on ID-kaardi riik ja sellist jama ikka võimaldatakse. Tehku need liigkasuvõtjad oma veebidesse digitaalse allkirjaga allkirjastatava lepingu sõlmimise võimalus ja andku tõelistele soovijatele poole tunni või tunniga siis oma laene.

Sest tõesti, need andmed pole salastatud. Ja kui ma olen selline isik, kel paljud asjad on kõik igasuguste otsekorraldusega korraldatud, siis ma äkki ei logigi oma internetipanka nii tihti sisse, sest ma tean, et mul seal endalgi piisavalt raha, et maksed automaatselt toimivad.
Ehk ma ei pruugi isegi enne sellest enda arvele laekunud summast teadlik olla, kui mingi firma, kellega minul isiklikult pole mitte mingisugust seost olnud, esitab minu vastu nõude. Ja see pole normaalne.

Palun, ID kaart on olemas. Samade andmete kuhugi veebivormi trükkimine on veel kiirem, kui SMSi ja sellele digiallkirja külgehaakimine ka sekundite küsimus. Ja sel kujul minupärast olgu selline teenus olemas...

[Draqula]

[daddo]

[pppd]

[paunukas]

Kui sms-laenud turule tulid, tekkis kohe küsimus, kellele neid vaja on? Esiteks on laenusumma üsna väike, nagu ka tagasimakse periood. Teiseks on nende laenude intress haiglaselt kõrge!! Kui nüüd tuleb välja, et lepingud on praktiliselt olematud ja laenudega võid teisele tõsist "mäkra mängida", siis võib öelda, et antud laenupakkujad ise on süüdi tekkinud olukorra üle, kus nii mõnigi on juba petta saanud. Kui rahahäda on käes, minge küsige sõprade-tuttavate käest, keegi ikak annab ja ilmselt ei küsi ka nii suurt intressi, kui üldse küsib!

[soodent]

Huvitav pangas käies alati pakutakse teha leping sms laenude lubamiseks.Kas ilma pangaga lepingut omamata saab siis ka selliseid lepinguid sõlmida mingi x firmaga mis sms laene pakub?