praegune kellaaeg 19.06.2024 16:02:33 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
CoiL
HV Guru
liitunud: 07.06.2006
|
06.02.2016 03:09:03
|
|
|
marcor1, tänud, xiph.org artikkel oli väga huvitav lugeda, jälle targem 
|
|
| Kommentaarid: 95 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
83 |
|
| tagasi üles |
|
 |
eternity
HV kasutaja
liitunud: 20.11.2008
|
|
06.02.2016 20:11:44
|
|
|
Siinkohla lisa lugemist kui keegi tutvunud pole : http://recordinghacks.com/articles/the-world-beyond-20khz/.
Isiklikust kogemust võin öelda, et 16/44.1 ja 24/96 vahel on vahe sees siis kui sa kasutad kuulamisel vastavat varustust. Kui su heliallikad lähevad ülemises otsas ainult kuni 20khz-ni siis ei ole ilmselgelt see vahe märgatav. Enda Adam A8xide (mis tootja andmetel vähemalt ulatuvad 50khz-ni) peal on ikka selge vahe sees, kasvõi juba lindistamisel lisa headroomi näol.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
07.02.2016 00:21:24
|
|
|
Kui keegi teeb siin pimeteste piisavalt suure valimiga ja näitab, et suudab teha vahet 16/44.1 ja 24/96 klippidel (või kõrge bitrate'ga MP3 vs FLAC) suure %-ga, siis ma usun neid. Enne kui selliseid tulemusi pole ette näidata ei tahaks kedagi uskuda niisama.
Lindistamine on teine teema aga muusika taasesitamisel ei tohiks inimesed vahet teha.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
08.02.2016 16:55:25
|
|
|
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
Lihtsalt tehnilisest ja muusikateoreetilisest aspektist lisaks veel seda, et isegi kui sul on helisalvestus- ja taasesitustehnika ning formaat, mis võimaldab >20 kHz, siis 99% on seal müra ja sedagi nii vaikselt, et muusikaliselt olulised sagedused varjutavad nii müra kui ka selle 1% võimalikku muusikalist infot nagunii ära. 20 kHz-40 kHz on muusikaliselt üks oktaav - do, re, mi, fa, sol, la, si. Kes muusikateooriast enam-vähem midagi mõistab, saab kohe aru, et isegi kui me seda nahkhiirte kombel kuuleks, pole selle vahemikuga mitte midagi mõistlikku peale hakata. Sama kehtib muuseas 10-20 kHz vahemiku kohta. Jah, midagi sealt kuuleb küll, kuid sellele pööratakse RÄMEDALT üleliia tähelepanu kui arvestada muusikalise informatsiooni sisaldusega.
High-end ja high-res hullude jutu järgi need üle 20 kHz sagedused justkui defineeriks helisalvestuste kvaliteedi. Tegelikkuses on see loomulikult täielik jama.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
08.02.2016 22:55:54
|
|
|
| ihvike kirjutas: |
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
|
Ma pidasingi silmas, et kui keegi isiklikult teeb pimeteste piisava suure valimiga ehk piisavalt mitu korda viib katset läbi ja saab tulemuseks, et teeb vahet enamus juhtudel, siis võin uskuda. Olen nõus, et FLAC-i ja MP3 vahe võivad näiteks helikoodekite insenerid või stuudiotehnikut ära kuulda, kui oskavad otsida õigeid asju. Aga jällegi ilma katsete läbi viimiseta ma ei tahaks kedagi uskuda 
Muidu on huvitav kuulata seda kompresseerimisel kaduma läinud infot: http://theghostinthemp3.com/
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
08.02.2016 23:10:56
|
|
|
| ihvike kirjutas: |
Teadusliku uuringu jaoks on vaja mõistlikku valimit. Pimetesti tegemiseks on vaja ainult seda konkreetset inimest, kes ütleb, et ta vahet kuuleb. Muidugi, kui see inimene siis pimetestis vahet ei kuule, ei tõesta see seda, et mitte keegi seda ei kuule, kuid on siiski väga kõnekas fakt. Kuna seda saab üsna lihtsalt ise ka teha, siis ma soovitan soojalt kõigil proovida, eriti neil, kes räägivad, et nad vahet kuulevad. Kui sellised lihtsad asjad enda jaoks selgeks teed, saab kohe palju paremini aru, kuhu suunas selles helimaailmas vaadata tasub, kui paremat heli tahad saada. Etteruttavalt võin öelda, et helisalvestuse formaat on kaugelt-kaugelt-kaugelt ebaolulisem, kui muusika- ja helitehnikatööstus seda näidata üritab. Kõige parem viis raha teenida on sama asja erinevasse "kilesse" pakituna mitu korda müüa. Puhas kasum.
Lihtsalt tehnilisest ja muusikateoreetilisest aspektist lisaks veel seda, et isegi kui sul on helisalvestus- ja taasesitustehnika ning formaat, mis võimaldab >20 kHz, siis 99% on seal müra ja sedagi nii vaikselt, et muusikaliselt olulised sagedused varjutavad nii müra kui ka selle 1% võimalikku muusikalist infot nagunii ära. 20 kHz-40 kHz on muusikaliselt üks oktaav - do, re, mi, fa, sol, la, si. Kes muusikateooriast enam-vähem midagi mõistab, saab kohe aru, et isegi kui me seda nahkhiirte kombel kuuleks, pole selle vahemikuga mitte midagi mõistlikku peale hakata. Sama kehtib muuseas 10-20 kHz vahemiku kohta. Jah, midagi sealt kuuleb küll, kuid sellele pööratakse RÄMEDALT üleliia tähelepanu kui arvestada muusikalise informatsiooni sisaldusega.
High-end ja high-res hullude jutu järgi need üle 20 kHz sagedused justkui defineeriks helisalvestuste kvaliteedi. Tegelikkuses on see loomulikult täielik jama. |
Tegelikult 96kHz võendussageduse puhul pole oluline mitte see, et saadakse salvestada kõrgemaid helisid, vaid et salvestatakse madalamaid sagedusi täpsemalt. Näiteks 20 kHz signaali üks periood salvestatakse 4-5 punkti abil kui 44kHz võendussageduse puhul on selleks kasutatada 2-3 punkti.
|
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
08.02.2016 23:45:19
|
|
|
Selles ongi asja iva, et nyquist-shannoni diskreetimise teoreem ütleb, et kui sul on kaks kord suurem diskreetimissagedus kui diskreeditav sagedus, siis on sul võimalik signaal ideaalselt taastada (ideaalset madalpääs filtrit muidugi ei eksisteeri, aga see on teine teema). Seega sellest pole suurt kasu täpsuse osas, et sul on kõrgem sämpling rate. https://en.wikipedia.org/wiki/Nyquist%E2%80%93Shannon_sampling_theorem
Küll aga sellel on reaalne kasutust stuudiotes lindistamisel, mis on täiesti omaette teema.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
08.02.2016 23:51:55
|
|
|
| hervor, see ei oma mingit tähtsust. 44,1 kHz sämplimine salvestab 20 kHz signaali sama täpselt kui 96 kHz sämplimine ja see on matemaatiline fakt, mis tuleneb Shannon-Nyquisti teoreemist. Ainuke vahe on ribalaius ning 20 kHz signaal sobib veel ilusti mõlemasse lahendusse. Sama valearvamust tagus ka elfas OSX kuni selleni välja, et oma valearusaama tunnistamise asemel lajatas mulle bänni. A noh, sisuliselt tegi see muidugi sama välja.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
09.02.2016 00:28:31
|
|
|
| Ideaalseks taastamiseks peab signaal olema muutumatu üle lõpmatu arvu perioodide, kui võendussagedus läheneb kahekordsele mõõdetava signaali sagedusele. Muusika kindlasti seda tingimust ei rahulda
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
09.02.2016 14:08:17
|
|
|
| hervor kirjutas: |
| Ideaalseks taastamiseks peab signaal olema muutumatu üle lõpmatu arvu perioodide, kui võendussagedus läheneb kahekordsele mõõdetava signaali sagedusele. Muusika kindlasti seda tingimust ei rahulda |
Keegi pole rääkinud ideaalsest taastamisest. Selles "ideaalsuse" kontekstis on 44,1 ja 96 kHz sämplimissagedus muude tingimuste samaks jäämisel võrdsed, ainult ribalaius on erinev. Ideaalne tähendaks, et kvantimismüra puudub, reaalselt eksisteerib see iga sämplimissageduse juures.
Kummutamaks arusaama, et ma tõesti arvan, et absoluutselt kõik kõlab ühtemoodi, siis vabandage väga, see on ikka ülim liialdus. Mõnede asjade puhul on erinevuste kuulmine VÄGA EBATÕENÄOLINE ning kui neid esitatakse faktina AVATUD KUULAMISTESTI PÕHJAL, siis tulen ma alati ütlema, et see on nullinformatsioon. Egotripp, ostuõigustus ja lihtsalt labaselt kaasfoorumlaste lollitamine. Kui sellest ise aru ei saa, ei muuda see veel fakti, et see paraku nii on ja see on objektiivne reaalsus.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
11.02.2016 15:23:37
|
|
|
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 15:50:08
|
|
|
| Markos, räägitud juba, loe eest poolt. 16 bit on enam kui piisav. selleks, et max kõik 16bit ära kuulda, peab max heli tugevus olema, täpselt ei mäleta 140-150dB, et n.ö. standard elutoa taustmürast vaikseimad helid ka kuuldavad/tajutavad oleks. üks tüüp youtubes testis ka seda, kas vist 8bit juures hakkas juba dünaamilisema muusikaga erinevus kuulda olema 16bitiga võrreldes.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 16:12:22
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina. |
Stuudios on salvestamisel suurem bitisügavus ja diskreetimissagedus põhjendatud, et saada teatud parameetreid paremaks või digitöötluses saada eeliseid (võin lingata raamatu, kus räägitakse milleks need head on, ise pole neid teooriaid nii põhjalikult uurinud, et julgeks rääkida pikemalt).
Kuulamisel pole vahet 16 või 24 bit või kõrgemad diskreetimissagedused. Eriti arvestades, et algallikas on tüüpiliselt enivei 16 bit 44100 Hz.
Audio ja video tehnoloogia täiega jurab inimestega. Palju marketing jura ja emotsioonide peale mängimist. Näiteks juba see on müstiline, et tegelikult mobiiltelefonides rääkides ei edastata sinu häält teisele inimesele.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 16:22:16
|
|
|
Hyrax, oeh, siin ongi arutlus sample rate/bit depth tähtsus kuulamisel, mitte salvestamisel/töötluses. 
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 16:35:18
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
| Hyrax, oeh, siin ongi arutlus sample rate/bit depth tähtsus kuulamisel, mitte salvestamisel/töötluses. |
Markos tõi näitena stuudios salvestamise ja kirjutasin selle kohta, et sellel on hoopis teine eesmärk. Olen väga kursis teema püstitusega, aitäh meenutamast.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 16:49:28
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Miks te keskendute ainult sagedusele ? Bittide arv (16 vs 24) määrab ära nivoode kirjeldamise sammu. Miski minus ütleb, et kõvasti vorstiks keeratud (kompresseeritud) kraami puhul väga vahet ei ole, ent, kui kompressiooni vähendada, võiks sel dünaamikale postitiivne mõju olla küll. Stuudios salvestatakse ju kompresseerimata allikatest spetsiaalselt 24 või 32bit floatina. |
Mõnes mõttes on sul õigus - suurem bittide arv sämpli kohta tähendab suuremat võimalikku dünaamilist ulatust. Aga miks see pole nii tähtis, kui võiks arvata?
Digiteerimine on oma olemuselt mingi signaali numbriliselt salvetastamine mingil kindlal eesmärgil, mistõttu valitakse lahendus, mis täidab soovitava eesmärgi. Kui on olemas mingid realistlikud eesmärgid dünaamilise ulatuse osas, siis üle selle minek on ebaloogiline, kuna see eeldab lisaressursse, mis pole lihtsalt vajalikud ülesande püstitusest lähtuvalt. Naljakas kogu selle audiomaailma numbrihulluse juures ongi see, et 16/44,1 lõppformaadina katab rohkem kui sajaprotsendiliselt koduse muusikakuulamise formaadi nõudeid, mis lähtuvad algsignaali, inimkuulmise, kuulamiskeskkonna ja kuulamistehnika parameetritest.
16/44,1 ei kata kõigis stsenaariumides mitmerajalise ja töötlemisrohke salvestus-miksimis-masterdusprotsessi eesmärki - ja lahendus on iseenesestmõistetav - mahukam formaat.
Ma alati käin välja selle lihtsa turumajanduse printsiibi selles kontekstis - kui muusika lõppformaadina oleks rohkemast reaalselt kasu, oleks see üldteada ja universaalselt aktsepteeritav fakt. Umbes nagu see, et CD reaalne helikvaliteet on tõesti kompaktkassetist parem. Millegipärast ei olnud vaja kasseti ja vinüülipõlvkonda (unustame praeguse hipsterijura ära, eks) õpetada, et CD on parem. Inimesed said sellest aru ja formaat sõna otseses mõttes tuli nägi ja võitis. Praegune hästi pakitud lossy koodekitel põhinev streaming ja digimüük on täpselt sama teema. Keegi ei ostaks neid, kui kvaliteet oleks tõesti selgelt kehvem nagu mõned üritavad väita. Ja see kõik tipneb sellega, et ka teaduslik meetod näitab konkreetselt ära, et objektiivselt ongi kvaliteet piisav. Alles jääbki valdkond, mis teenib valetamisega raha lollidelt, kes sellele pettasaamisele ise kaasa kiidavad. Ega ma muidu neid lollideks ei nimetakski, kuid see takka kiitmise ja õigustuseks ebateadusliku jura ajamise fakt ei jäta muud valikut.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 17:05:48
|
|
|
ihvike, oled sa mõne korraliku maki (studer, otari) heli kuulnud? korralikud asjad ei jää mitte kuidagi CD formaadile alla. See miks pärast inimestele tundub CD parem olevat, tuleneb sellest et inimesed omasid rämps tehnikat.
enamuses kodudes leiduvate sangade sees olev kassettmakk ei kõlba oma heliga kuskile tegelikult. kõrvaklapiauguga cdrom seadmel on ka sangast parem heli.
paljudel siis ikka midagi sellist kodus?
|
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 17:18:28
|
|
|
olavsu1, analoog vs digitaal. analoog "andmekandjad" paratamatult degradeeruvad ajas. lindi puhul venimine ja lindi demagnetiseerumine ehk signaali nõrgenemine n.ö. väljendub snr vähenemises, prahi (tolmu) poolt tekitatavad krõbinad, loo vahetus on tüütu kerimine. cd'l/digihelis selliseid nähtusi ei eksisteeri, kui just meelega ei vigasta plaati. ei vaidle üldse, et vinüül või kassett kehvema heliga peab alati olema, aga laiemas plaanis on cd ikkagi paremini säilivam ja mugavam tarbida.
nostalgilist n.ö. väärtust ei hakka siin kohal puutuma, a'la elamus oma ette, elav muusika ja krõbinad just tekitavad sellise "päris" tunde jne... pigem läheb see juba sinna üleeelmise postitaja poolt mainitud hipsteri teemasse.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 17:27:12
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
ihvike, oled sa mõne korraliku maki (studer, otari) heli kuulnud? korralikud asjad ei jää mitte kuidagi CD formaadile alla. See miks pärast inimestele tundub CD parem olevat, tuleneb sellest et inimesed omasid rämps tehnikat.
enamuses kodudes leiduvate sangade sees olev kassettmakk ei kõlba oma heliga kuskile tegelikult. kõrvaklapiauguga cdrom seadmel on ka sangast parem heli.
paljudel siis ikka midagi sellist kodus? |
Sa selle seadme tehnilisi andmeid oled näinud ja neid suvalise odava DVD-mängija sarnaste andmetega võrrelda oskad? Ilmselt küll. Muidugi, väga kvaliteetne kassett väga kvaliteetse dekiga oli rahuldava kvaliteediga (kuigi vaieldamatult sahisev), kuid laiatarbeformaadina oli ta piisavalt kehva kvaliteediga, et suri parema tekkel loomulikku surma.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Hyrax
HV vaatleja
liitunud: 08.05.2013
|
|
11.02.2016 17:28:55
|
|
|
| NATAS999 kirjutas: |
olavsu1, analoog vs digitaal. analoog "andmekandjad" paratamatult degradeeruvad ajas. lindi puhul venimine ja lindi demagnetiseerumine ehk signaali nõrgenemine n.ö. väljendub snr vähenemises, prahi (tolmu) poolt tekitatavad krõbinad, loo vahetus on tüütu kerimine. cd'l/digihelis selliseid nähtusi ei eksisteeri, kui just meelega ei vigasta plaati. ei vaidle üldse, et vinüül või kassett kehvema heliga peab alati olema, aga laiemas plaanis on cd ikkagi paremini säilivam ja mugavam tarbida.
nostalgilist n.ö. väärtust ei hakka siin kohal puutuma, a'la elamus oma ette, elav muusika ja krõbinad just tekitavad sellise "päris" tunde jne... pigem läheb see juba sinna üleeelmise postitaja poolt mainitud hipsteri teemasse. |
| ot: |
| CD plaati on ka võimalik vigastada kuni teatud määrani ilma, et mingit infot kaduma läheks (tänu veaparandus koodidele). Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi. |
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 17:44:10
|
|
|
| ot: |
| tsitaat: |
Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi.
|
ja siis ühel hetkel käib vali pauk ja seadme vastassein näeb välja kui majasein süürias |
NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg.
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 17:55:13
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg. |
Miks sa rebid stuudiolintmaki kompaktkasseti konteksti? Lint ei ole mitte kunagi olnud laiatarbeformaat ehk see formaat, milles salvestatud muusikat levitatakse. Jah ma tean seda, et kunagi müüdi eelsalvestatud linte ka, kuid see meetod ei saavutanud mitte kunagi mitte mingisugust märkimisväärset kõlapinda.
Lisaks muidugi seda ka, et stuudiolintmakk on tänapäeval ikka ainult teatud kõlavärvingu saavutamiseks, ehk asi, mille kasutamisele on tegelikult null õigustust, kuid mille üle nostalgitsejad nostalgitsevad ja seda nostalgiat õnnestub natuke müüa ka veel.
Kasseti kohta veel seda, et irooniliselt oli neist superkvaliteetsetest (jutumärkides) dekkidest tolku ainult CD ümbersalvestamiseks. Poest ostetud eelsalvestatud kassetiga võisid neist spetsifikatsiooni tehnilistest parameetritest ainult und näha.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
NATAS999
HV Guru
liitunud: 02.04.2007
|
|
11.02.2016 18:00:51
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| ot: |
| tsitaat: |
Näiteks puurida paari millimeetrine auk cd-sse ja asi töötab edasi.
|
ja siis ühel hetkel käib vali pauk ja seadme vastassein näeb välja kui majasein süürias |
NATAS999, on üks koht huvitav miks seal ikka otari kasutusel? see ju kiviaeg. |
hipsteri ja pläkkmetali teema täiesti. keegi täie mõistuse juures olev inimene ei kasuta tänapäeval salvestamisel/masterdamisel linti.
|
|
| Kommentaarid: 41 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
olavsu1
külaline
|
|
11.02.2016 18:06:05
|
|
|
ihvike, ehh, makk on makk, pole vahet kas see on poolidega või kompaktkassetiga. eelmises näites olnud duubel teac oli ka stuudiomakk.
| tsitaat: |
Lint ei ole mitte kunagi olnud laiatarbeformaat ehk see formaat, milles salvestatud muusikat levitatakse. Jah ma tean seda, et kunagi müüdi eelsalvestatud linte ka, kuid see meetod ei saavutanud mitte kunagi mitte mingisugust märkimisväärset kõlapinda.
|
tõepoolest kui sa alla viiekümnene oled, sa lihtsalt ei saa mäletada poolidega lintmaki ajastut. minu suguvõsas olid kõik poolidega lintmakid. kassettmakk oli kui ilmailme.
|
|
| tagasi üles |
|
|
ihvike
HV Guru
liitunud: 01.04.2002
|
|
11.02.2016 18:18:50
|
|
|
| olavsu1 kirjutas: |
| ihvike, ehh, makk on makk, pole vahet kas see on poolidega või kompaktkassetiga. eelmises näites olnud duubel teac oli ka stuudiomakk. |
Sisulises mõttes sellist asja nagu stuudiokassettmakk pole olemas. See, et seda võidi mingil põhjusel stuudios kasutada, ei tee sellest jubedusest veel aparaati, millega laiale publikule mõeldud muusikat lõppformaadi (kasseti või vinüüli) tootmiseks salvestati. Selleks olid need Otari tüüpi seadmed.
| olavsu1 kirjutas: |
| tõepoolest kui sa alla viiekümnene oled, sa lihtsalt ei saa mäletada poolidega lintmaki ajastut. minu suguvõsas olid kõik poolidega lintmakid. kassettmakk oli kui ilmailme. |
Teeme nüüd nii, et sa võtad jõu kokku ja saad lõpuks aru, mida ma pean silmas muusika LAIATARBE LÕPPFORMAADI all. Lint ei ole seda mitte kunagi olnud. See, et inimestel olid kodus vinüülide ja raadio ümbersalvestamiseks (ning nende salvestuste kopeerimiseks) lintmakid, pole minu jaoks eriline üllatus. Mu vanematekodus on see siiamaani alles, kuigi loomulikult mitte enam igapäevases kasutuses.
Tahtsid Modern Talkingut kuulata, kas siis läksid poodi ja ostsid lindi? Vot ei läinud ja see ongi see, millest ma räägin. Lõpptarbija lõppformaat on see, mida saab poest osta ja kuhu on muusika peale salvestatud. Ja lõpuks me jõuame ka selleni, et kuigi kodukasutuse lint on parem kui kassett, on ta siiski CDga võrreldes objektiivselt kehvem, kuigi samas ka objektiivselt täiesti rahuldava kvaliteediga. Kasutusmugavus see-eest on masendav ja kuna ta ei olnud laiatarbe lõppformaat, saigi sellest evolutsiooni tupiktee.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
