|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
XYZ
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
10.07.2008 10:57:11
|
|
|
| daddo kirjutas: |
| XYZ kirjutas: |
| Sa teed loogikavea. Mind eriti ei huvita selle spetsiifilise probleemi puhul asja täpne tehniline külg. Just see uurimus, et palju seda paberit on kasutatud, põrkabki suure kordade arvu juures varem või hiljem selleni, et liiga palju kordi on ühesugusel meetodil ja väikeste nihetega tekkinud jälgi mis igaüks osaliselt võib kattuda sadade teistega. Kuna ma ei usu, et neid suudetakse seejuures ajaliselt piisavalt hästi eristada, siis tulemus on loetamatu "captcha". |
Mina, kes ma tööalaselt dokumentide forensilise uurimisega tegelen, ei julge küll väita, et selliseid tekste pole võimalik eristada. Just see ajafaktor paneb asja paika. Vaata asja nii: kui sa lõikad täna näppu, su lauale tilgub verepiisk. Sa ei pühi seda ära, see kuivab. Homme lõikad taas sõrme, ja täpselt tänase piisa peale tilgub taas üks piisk. Nädala pärast uuritakse seda kohtukriminalistikavahendite ja -meetoditega. Kas sa arvad, et on võimatu tuvastada, et see vereloik on küll sama isiku veri, aga koosneb kahest kihist, mis on täiesti eri aegadel tekkinud?
Kõik, mis seal paberi peal paistab, on seal paberi peal paberi suhtes mingi "võõrkeha", mille füüsiline täielik eemaldumine paberi pealt on suht utoopiline - mingi jälg ja "alatiseks nähtamatumaks muutuma". Ja seda enam, et on teada, kuidas see ajas muutub, saab arvutiprogrammidega ka sellest sigrimigrist teha n.ö "time layer"-id, mis igaüks toob esile just teatud vanusega kihi.
Ehk tegemist on kindlasti vaid taaskasutatava paberiga, mitte turvapaberiga, mis kaitseb salajast informatsiooni. |
Su mõttekäigus on üks kaheldav aga. Veretilk ei ürita haihtuda nagu see xeroxi väljatöötlus, ta vaid lihtsalt kuivab. Xeroxi keemiast jääb alati mingi suhteliselt hajus kasutusjälg.
Ma võrdleks seda pigem nii --- on aluspaber mis on alati tegeliku paberi all, kuhu hariliku pliiatsiga kirjutatakse; sellele aluspaberile jääb alati survejälg aga pidevalt eri kohtadesse.... ürita taoliselt taastada maidagi, kui pealt on läbi käinud sadu ja tuhandeid tegelikke pabereid...
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
 |
daddo
HV kasutaja
liitunud: 30.11.2002
|
|
10.07.2008 11:19:15
|
|
|
| XYZ kirjutas: |
Su mõttekäigus on üks kaheldav aga. Veretilk ei ürita haihtuda nagu see xeroxi väljatöötlus, ta vaid lihtsalt kuivab. Xeroxi keemiast jääb alati mingi suhteliselt hajus kasutusjälg.
Ma võrdleks seda pigem nii --- on aluspaber mis on alati tegeliku paberi all, kuhu hariliku pliiatsiga kirjutatakse; sellele aluspaberile jääb alati survejälg aga pidevalt eri kohtadesse.... ürita taoliselt taastada maidagi, kui pealt on läbi käinud sadu ja tuhandeid tegelikke pabereid... |
Vaata ära lähene asjale sellest vaatenurgast, mis seal paberil paistab või ei paista, vaid sellest vaatenurgast, et see trükk seal paberil (pole vahet, kas ta paistab välja või on ta juba täiesti läbipaistev), reageerib aja jooksul. Selliseid ajas täiesti muutumatuid aineid sisuliselt pole. Ja need kihid paiknevad üksteise peal, kus iga kiht on erineva pikkusega ajaperioodi "ajale reageerinud" - peal kõige värskemad, all kõige vanemad.
Ehk siin ei suurt küsimust, kas saab tuvastada. Siin pole selleski tõenäoliselt küsimus, et saaks kokku loendada paberi kasutuskordade arv, konkreetse trüki sooritamise aeg jne.
Ehk veri on samasugune lihtne Mendelejevi tabeli elementidest koosnev "aine", nagu kõik muu siin maailmas. Ja üleüldse: inimese nähtav spekter on nii kitsas, et nähtavusargument on selle trüki keemilise koostise kõrval täiesti teisejärguline. Võibolla on see tehnoloogia nii nõrk, et näiteks UV-s, infrapunas tuleb ka kõik kustunud nähtavale...
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
XYZ
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
10.07.2008 11:46:23
|
|
|
| Ma lähtun omaarust sellest vaatenurgast, et see keemia ikkagi üritab seal plehku panna aja jooksul. Seega tekib kõrvuti ja ülekattumistega alasid kus see kontsentratsioon võib taas juhuslikult samaks kujuneda. Ja kasvõi UV-s nähtavale tulles, kui tegemist on tõesti väga suure arvu jälgedega, muutub nende eristus üliraskeks. Sinu mõttekäiguga olen nõus kui kattuvuste arv püsib näiteks 10 piires. Siis saad rakendada eri heledusastmete registreerimist ja analüüsi ja üritada kihte eristada.
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
|
daddo
HV kasutaja
liitunud: 30.11.2002
|
|
10.07.2008 12:17:45
|
|
|
| XYZ kirjutas: |
Sinu mõttekäiguga olen nõus kui kattuvuste arv püsib näiteks 10 piires. Siis saad rakendada eri heledusastmete registreerimist ja analüüsi ja üritada kihte eristada. |
Vanad faxiaparaadid suutsid ühe lainepikkusega valguses tuvastada 64 halltooni. Aparaat, mis minul dokumentide kontrollimiseks on võimeline toone n.ö skännima kogu valguspektri ulatuses (s.t see üks toon skänneeritakse kogu spektri filtrist läbi ja tulemuseks on see, et arvuti tajub seda tooni päris ainulaadse "graafikuna"). Ehk mis ma öelda tahan, on see, et spetsiaalsete seadmetega on see 10 kihti ilmselt sümboolne miinimum.
_________________
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
jnt
HV Guru
liitunud: 10.05.2005
|
|
10.07.2008 12:58:04
|
|
|
Miks te üldse arvate, et printimisel sinna mingi kiht tekib? Kas uudis oli paberi või uue tindi/tahma kohta? Ma pakun, et hoopis paberil on mingi kiht peal, mis reageerib lihtsalt valgusele. Ja mitmekordsel printimisel sinna ju mingit lisakihti ei teki. Olemasolev "eriline" kiht muudab selle valguse mõjul lihtsalt värvi. Seega see mitme kihi jutt on suht BS... (Nii olen igastahes mina aru saanud)
Ja seetõttu kaotatud teksti taastamine oleks ka suht võimatu. Äärmisel juhul see paberil olev kiht lõpuks kõrbeb ära, kui sadu kordi sinna "printida" ja jääb mingi laik/jälg, kuid ei midagi enamat...
_________________
Seisab keldris vana 386-486-Pentium1? Räägime! Ehk saan vanakesele uue elu anda. 
Vaata siia, äkki müün midagi põnevat -> https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=listing.seller&q[seller]=jnt |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
99 |
|
| tagasi üles |
|
|
XYZ
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
10.07.2008 13:10:49
|
|
|
daddo, sümboolne maksimum ei pruugi siiski eriti palju suurem olla, sest vähemalt ühe partii piires jäävad toonierinevused tagasihoidlikeks. Kui just see tehnoloogia lausa värvipiltide trükki ei võimalda....
jnt märkus veel lisaks, ehki sellega ma 100% nõus olla ei tea - nimelt igasugune värvuse muutus tähendab siiski kas keemilise koostise või struktuuri/molekulide orientatsiooni muutust ja see võib siiski mingis piires tagantjärgi tuvastatav olla.
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
|
teretalv
HV veteran
liitunud: 15.01.2006
|
|
10.07.2008 13:42:04
|
|
|
| tsitaat: |
Miks te üldse arvate, et printimisel sinna mingi kiht tekib? Kas uudis oli paberi või uue tindi/tahma kohta? Ma pakun, et hoopis paberil on mingi kiht peal, mis reageerib lihtsalt valgusele. Ja mitmekordsel printimisel sinna ju mingit lisakihti ei teki. Olemasolev "eriline" kiht muudab selle valguse mõjul lihtsalt värvi. Seega see mitme kihi jutt on suht BS... (Nii olen igastahes mina aru saanud)
|
muidugi meil hakatakse kohe mingi 200A vana füüsikaga asju seletama mis on täielik jura
_________________
Ära usu kes kutsuvad kuskile raha investeerima. Suurt tootlust ei tule keegi kandikul kätte tooma! Head ja kindlat tootlust saab ainult siis, kui ise enda kontrolli all on kogu protsess või enamus sellest.
Teen Hobikorras Audio, Video, Foto ja Trükiettevalmistust/Kujundust ja Python Scripte |
|
| Kommentaarid: 51 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
1 :: |
44 |
|
| tagasi üles |
|
|
daddo
HV kasutaja
liitunud: 30.11.2002
|
|
10.07.2008 16:25:25
|
|
|
Me XYZ-ga olime küll vastandlikel seisukohtadel, kuid argumenteerisime mõlemad. Samas keegi tuleb ja esineb siin eneseteadlikult kui kahesaja aasta vanuse füüsikateooria ümberlükkamise spetsialistina. Kõik, mida tema näinud ei ole ja ei usu, seda pole olemas ja see on võimatu. Samas on igav selliseid sõnavõtte lugeda.
Oskaks siis teise lausega ka tänapäevase füüsikaga asju seletada, aga ei...
_________________
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
rasto
HV kasutaja
liitunud: 22.02.2006
|
|
16.07.2008 23:30:04
|
|
|
| koolinduses hea tünga teha. õppejõule annad koduse töö paberil ja kui ta seda õhtul või päeva pärast lugema tahab hakata, siis näeb tühjust. või siis vastupidi õppejõud annab kodused tööd...
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
14 |
|
| tagasi üles |
|
|
rex
HV Guru
liitunud: 09.01.2002
|
|
16.07.2008 23:50:38
|
|
|
| Pigem lepinguid hea teha - trükid mingi kahjutu lepingu välja, lased korraliku tindiga allkirja anda, siis päevake haihtumiseks ja võib juba korraliku tahmaga enda jaoks palju kasulikuma lepingu välja lasta...
|
|
| Kommentaarid: 247 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
226 |
|
| tagasi üles |
|
|
HighEnd
HV veteran
liitunud: 24.03.2007
|
|
18.07.2008 08:33:33
|
|
|
Kontoris võib palju nalja saada kui see tavaliste paberitega segi läheb.
_________________
ANIMIST |
|
| Kommentaarid: 11 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
R A T
HV veteran
liitunud: 21.04.2004
|
|
18.07.2008 16:03:19
|
|
|
paljud sekretärid on suhteliselt lollid, ma loodan, et meie firmasse selliseid pabereid/printereid ei tule 
_________________
Jogani pogani pooh |
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
